Possessiivsed asesõnad (mój, twój, jego, jej jne.) + nimisõna

Millal ma kasutan possessiivset asesõna + nimisõna?

• Kui tahad öelda, kellele mingi ese, inimene või omadus kuulub: mój samochód – "minu auto".


• Suhtluses peresuhete, kuuluvuse ja omandisuhete kirjeldamisel: moja siostra – "minu õde".


• Kui lause nõuab teatud käänet (nt pärast eelsõna), asesõna vorm muutub vastavalt sellele käände reeglile.

Kuidas moodustatakse ja milles tuleb tähele panna?

• Poola possessesesõnad jagunevad kahte suurde rühma:

Põhivormide näide (mój / twój / nasz / wasz / swój): kuidas need käänduvad?
Siin on kokkuvõte "mój" (minu) tüüpilistest vormidest — ülejäänud käänduvad samamoodi (twój, nasz, wasz, swój):

[*]Nimetav (keda? mis?): mój (m), moja (f), moje (n), moi (mitm. meh. isikud), moje (mitm. muu)
[*]Omastav (kelle?/mille?): mojego (m), mojej (f), mojego (n), moich (mitm.)
[*]Saav (kelle?/mida? — accusative): mojego (m, elusolend), mój (m, elutu), moją (f), moje (n), moich (mitm. mee. isikud), moje (mitm. muu)
[*]Saa (instrumentaal, kellega/millega): moim (m/n), moją (f), moimi (mitm.)
[*]Kohasal (lokatiiv): moim (m/n), mojej (f), moich (mitm.)

Näited:

• Mój dom jest duży. – Minu maja on suur. (nimetav, m)


• Widzę mojego brata. – Ma näen oma venda. (saav, m (inimene) → vorm mojego)


• Czytasz moją książkę. – Sa loed minu raamatut. (saav, f → moją)


• Mieszkam z moim bratem. – Ma elan koos oma vennaga. (instrumentaal → moim)


• Rozmawiam o moim domu. – Ma räägin oma majast. (kohasal → moim)

Kuidas käituvad jego / jej / ich?

• jego = "tema (meheliku omand)" (ingl k "his"), jej = "tema (naiseliku omand)" (ingl k "her"), ich = "nende" (ingl k "their").


• Oluline: need kolm ei muutu. Näited:


• Jego dom jest duży. – Tema (mehe) maja on suur.


• Widzę jej samochód. – Ma näen tema (naine) autot.


• Ich mieszkanie jest małe. – Nende korter on väike.


• Ka juhtmete vormides: Rozmawiam o jego domu (ma räägin tema majast) – jego ei muutu.

Erireegel: swój (oma) — millal kasutada?

• swój (sõna-sõnalt "oma") kasutatakse siis, kui omanik on lause subjekt. See on refleksiivne possessiiv.


• Võrdlus:


• Ania czyta swoją książkę. – Ania loeb oma (enda) raamatut.


• Ania czyta jej książkę. – Ania loeb tema (kellegi teise, nt teise nais­t) raamatut; see ei tähenda Ania enda raamatut.


• Seega: kui omanik = lause subjekt, vali pigem swój, et vältida segadust.

Formaalne viis: Pan / Pani (Teie kull)]

• Austavatel pöördumisel kasutatakse sageli Pana / Pani / Państwa konstruktioone (tavaliselt kirjutatakse algustähega tihti suhtluses). Näited:


• Pana samochód – Teie (meessoo vormis vorm) auto (kui pöördud formaalselt ühe mehe poole).


• Pani książka – Teie (naisele) raamat.


• Seda käsitletakse pigem eraldi viisakusvormina (kasutatakse tihti ametlikes kontekstides).

Sõna järjekord ja rõhutamine

• Tavapärane järjekord: possessiivne asesõna → (adjektiiv) → nimisõna: mój nowy samochód (minu uus auto).


• Võimalik on teisestada rõhuasetuse tõttu (nt "dom mój" vanemas stilistikast), kuid tavakeeles ei ole see tavapärane.

Kasutus näidete kaupa: erinevad käänded ja eel-/järgnevad eelsõnad

• Omastav (gen): Dla mojego brata kupiłem książkę. – Ma ostsin raamatu oma vennale.


• Ilma (bez + gen): Bez mojej zgody nie wolno. – Ilma minu nõusolekuta ei tohi.


• Kaasa (z + instr): Jadę z moim kolegą. – Ma sõidan koos oma kolleegiga.


• Umbes (o + lok): Mówiliśmy o naszym projekcie. – Me rääkisime meie projektist.

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

[*]1) Mitte nõustuda soo ja arvuga: eesti õppija kirjutab *"moje książka" – vale; õige on moja książka. Eesti ei nõustu sooga, seega see on väga levinud eksitus.
[*]2) Kasutada "jego/jej/ich" reflexiivselt: Vali "swój", kui omanik on lause subjekt. Võrdle: Ona umyła swoje ręce. (Oma käed) vs Ona umyła jej ręce. (kellegi teise käed).
[*]3) Unustada käänamisi pärast eelsõnu: pärast eelsõna tuleb õigesse käänesse panna nii nimisõna kui ka possessiivne asesõna: dla mojego brata, mitte *dla mój brat.
[*]4) Segamine formaalsete ja mitteformaalsete vormide vahel: "twój" (sina) on mitteametlik, ametlikus kõnes kasutad pigem konstruktsioone koos Pan/Pani.
[*]5) Vale järjestus / rõhk: "mój dobry przyjaciel" on korrektne; "dobry mój przyjaciel" kõlab ebatavaliselt (v.a. stiililine rõhuasetus).

Näited – kiire viide (polski → eesti)

• Mój brat pracuje w Warszawie. – Minu vend töötab Varssavis.


• Twoja siostra jest miła. – Sinu õde on meeldiv.


• Jego książka leży na stole. – Tema (mehe) raamat on laual.


• Jej telefon dzwoni. – Tema (naise) telefon heliseb.


• Nasz projekt jest gotowy. – Meie projekt on valmis.


• Wasze zadanie jest trudne. – Teie ülesanne on raske.


• Ich samochody stoją na parkingu. – Nende autod seisavad parklas.


• Ona ma swoje zdanie. – Tal (naisel) on oma arvamus.

Lõppsõna
Possessiivsete asesõnade + nimisõna kasutamine poola keeles nõuab harjutamist seetõttu, et vormid peavad käänetes ja soodes kokku sobima. Pea meeles kolme põhireeglit: (1) mój/twój/nasz/wasz/swój käänduvad nagu omadussõnad, (2) jego/jej/ich on muutumatud, (3) kasuta swój, kui omanik on lause subjekt. Kui saad need selgeks, muutub poola omandi väljendamine palju selgemaks.