Lihtne eitamine lausetes sõnaga "nie"

[*]Näide: Nie lubię kawy. — (Mulle ei meeldi kohv.)
[*]Näide: To nie jest prawda. — (See ei ole tõsi.)

Millal ma kasutan 'nie'? (Millal eitan lauseid)

• Kui tahad öelda, et mingi tegevus ei toimu: Nie idę do szkoły. — (Ma ei lähe kooli.)


• Kui tahad eitada omadust või seisundit: On nie jest szczęśliwy. — (Ta ei ole õnnelik.)


• Imperatiivi puhul, et anda keelduvat käsku: Nie rób tego! — (Ära tee seda!)


• Koos modaalverbidega ja infinitiiviga: Nie mogę tego zrobić. — (Ma ei saa seda teha.)


• Eksistentsiaalse tähenduse väljendamiseks: Nie ma chleba. — (Leiba ei ole / pole leiba.)

[*]Tegusõnad: Ja czytam książkę. → Nie czytam książki. (Ma ei loe raamatut.)
[*]Oma- ja määrsõnad (predikaadina): To jest dobre. → To nie jest dobre. (See ei ole hea.)
[*]Imperatiiv: Rób to! → Nie rób tego! (Tee seda! → Ära tee seda!)
[*]Infinitiiv (nt keel): Pisać! → Nie pisać! (Kirjuta! → Ära kirjuta!)

[*]Nie chcę (teraeg). — (Ma ei taha.)
[*]Nie poszedłem (minevik, mees). — (Ma ei läinud / ei läinud (mees).)
[*]Nie będę robić (tulevik koos infinitiiviga). — (Ma ei hakka seda tegema.)

2) Omadussõnad ja määrsõnad

• Võid kasutada kas eraldi "nie" + omadussõna (nt On nie jest miły) või liituda sõnaga (nt niegrzeczny).


• Eraldi vorm (nie jest miły) rõhutab lihtsalt eitust. Koos kirjutatud vorm (niegrzeczny) on tavaliselt uus sõna — antonüüm ("rude").

Näited:

[*]On nie jest grzeczny. — (Ta ei ole lahke / viisakas.)
[*]On jest niegrzeczny. — (Ta on ebaviisakas / õel.)
[*]To jest niezłe. — (See on päris hea / mitte halb.)

Näited:

[*]Nie widzę nikogo. — (Ma ei näe kedagi.)
[*]Nikt nie przyszedł. — (Keegi ei tulnud.)
[*]Nic się nie stało. — (Mitte midagi ei juhtunud / midagi ei juhtunud.)
[*]Nigdy nie byłem w Polsce. — (Ma pole kunagi Poolas olnud.)

Oluline reegel: kui lauses on eitav asesõna (nt nikt, nic, nigdzie, nigdy, żaden), siis verbile lisatakse samuti "nie" (või kasutatakse negatiivset vormi). Näiteks: Nikt nie zadzwonił.

4) "Nie ma" — väljend "pole / ei ole"

• Nie ma + genitiiv: väljendab, et midagi puudub.

Näide: W sklepie nie ma mleka. — (Poest ei ole piima.)

5) "Ani... ani..." ("ei ... ega ...")

• Kui tahad öelda "ei A ega B": Nie mam ani czasu, ani pieniędzy. — (Mul ei ole aega ega raha.)

[*]Tegusõnadega kirjutatakse "nie" eraldi: nie robię, nie zrobię, nie czytać.
[*]Omadussõnade, määrsõnade ja nimisõnadega kirjutatakse sageli kokku, kui tekib uus vaste / antonüüm: niebezpieczny, niezły, niewidoczny.
[*]Kui rõhutad eitust või kasutad vastandamist/kontrasti (nt "see ei ole ..., vaid ..."), kirjutad eraldi: To nie jest dobre, to jest złe.
[*]Mõningaid sõnu tuleb meelde jätta või kontrollida sõnaraamatust — on erandeid ja liitsõnu.

Mida ette vaadata? Levinumad vead

[*]Asesõnade vahetus: ära kasuta positiivset "ktoś / coś" eitavas lauses — kasuta nikt/nic. Vale: *Nie widzę kogoś. Õige: Nie widzę nikogo.
[*]Sõna "nie" paigutus: "nie" peab olema enne seda, mida eitatakse — vale paigutus võib muuta tähendust.
[*]Õigekiri: ära ühenda "nie" kokku siis, kui räägid lihtsalt eitamisest predikaadi tasandil (parem: To nie jest drogie kui tahad öelda "see ei ole kallis").
[*]Segadus nie ja niech vahel: niech ei ole eitussõna — see annab soovitusliku või käsu tähenduse ("las/olgu nii"), näiteks Niech on przyjdzie = "Las ta tuleks", mitte "Ära tule".

Kuidas see sarnaneb eesti keelega? Lühivõrdlus

• Eestikeelne negatsioon kasutab eitusverbi "ei" tegusõnade juures: Ma ei tule. See on sarnane poola Nie przyjdę.


• Mõlemad keeled kasutavad negatiivset kongruentsi (nt eesti Keegi ei tulnud vs poola Nikt nie przyszedł). See teeb eesti kõnelejatele poola negatsiooni õppimise mõnevõrra loogilisemaks.


• Erinevus: poola keelil on rohkem levinud liitvormide ortograafilised reeglid (kas "nie" kokku või eraldi), mis tuleb eraldi selgeks õppida.

Palju kasutusnäiteid (kogumik) — poola / eesti

[*]Nie lubię kawy. — Mulle ei meeldi kohv.
[*]Nie mam pieniędzy. — Mul ei ole raha.
[*]Nie widzę nikogo. — Ma ei näe kedagi.
[*]Nikt nie przyszedł. — Keegi ei tulnud.
[*]Nic się nie stało. — Mitte midagi ei juhtunud.
[*]Nigdy nie byłem w Polsce. — Ma pole kunagi Poolas olnud.
[*]Nie rób tego! — Ära tee seda!
[*]Nie mogę iść do kina. — Ma ei saa kinno minna.
[*]W domu nie ma nikogo. — Kodus ei ole kedagi.
[*]Nie mam ani czasu, ani pieniędzy. — Mul pole ei aega ega raha.
[*]To nie jest łatwe. — See ei ole lihtne.
[*]On jest niegrzeczny. / On nie jest grzeczny. — (Ta on ebaviisakas.) / (Ta ei ole viisakas.) (toonide erinevus)
[*]To jest niezłe. — See on päris hea ("mitte halb").
[*]Niech on przyjdzie. — Las ta tuleb. (NB: niech ≠ nie)

Glossary (lühike sõnastik)

[*]partikkel – väike sõna, mis ei muutu (nt nie); siin: eitussõna.
[*]negatiivne kongruents – olukord, kus lauses on mitu negatiivset elementi ja need kuuluvad kokku (poola ja eesti keeltes tavaline).
[*]infinitiiv – tegusõna algvorm (nt czytać = lugeda).
[*]imperatiiv – käskiv kõneviis (nt rób = tee).
[*]antonoüm – vastandmõiste (nt miły vs niegrzeczny).

Kokkuvõte

• "Nie" on poola keele põhiline eituspartikkel. Pane "nie" ette sellele sõnale, mida tahad eita; verbidega on see eraldi. Õpi negatiivsed asesõnad (nikt, nic, nigdy, nigdzie, żaden) ja harjuta nende kasutamist koos "nie"-ga — poola negatsioon töötab sageli topeltnegatiivsete elementidega, mis on eesti kõnelejale tuttav. Kontrolli õigekirja (kokku või eraldi kirjutamine) ja väldi segadust sõnadega nagu niech.

Kui soovid, võin koostada lühikese nimekirja kõige tavalisematest negatiivsetest asesõnadest ja nende käänetest (nt nikogo, niczego) — see aitab väga palju kirjalikus ja kõnes suhtlemisel.