Isikulised asesõnad nimetavas käändes (ja, ty, on, ona jne.)

Isikulised asesõnad nimetavas käändes poola keeles (ja, ty, on, ona jne.)

Lühike kokkuvõte: nimetavas käändes isikulised asesõnad (Poola: mianownik) on sõnad, mis asendavad lause subjektit — kelle/ mis kohta räägitakse (kes teeb tegevuse). Selles artiklis selgitan, mida need asesõnad tähendavad, millal ja miks neid kasutada, toon vormid ja palju loomulikke näiteid ning lisan levinumad vead ja võrdluse eesti keelega.

Mis on "nimetavas käändes isikulised asesõnad"?
Nimetavas käändes (pol. mianownik) asesõna on see vorm, mida kasutatakse, kui asesõna on lause subjekt — vastab küsimusele "kes?" või "mis?". Näiteks poola "ja" = eesti "mina"; "ja czytam" = "mina loen".

Millal ma neid asesõnu kasutan?
- Kui räägid sellest, kes tegevust teeb: "Ja idę" (Mina lähen).
- Kui tahad rõhutada subjektit (või kontrasteerida): "Ja to zrobię" (Mina teen selle ära).
- Pane tähele: kui asesõna ei ole subjekt (nt objekt, prepositsiooni järel), tuleb kasutada muud käänet (näited allpool).

Millised vormid on ja kuidas neid mõista?
[list]
[*]ja — mina
- Näited: "Ja uczę się polskiego." (Mina õpin poola keelt.)
- "Ja czytam książkę." (Mina loen raamatut.)

[*]ty — sina (ainsuse mitteametlik sina)
- Näited: "Ty mówisz po polsku?" (Kas sa räägid poola keelt?)
- "Ty masz czas?" (Kas sul on aega?)

[*]on — tema (mees)
- Näited: "On mieszka w Krakowie." (Ta elab Krakovas.)
- "On jest lekarzem." (Ta on arst.)

[*]ona — tema (naine)
- Näited: "Ona pracuje w bibliotece." (Ta töötab raamatukogus.)
- "Ona jest nauczycielką." (Ta on õpetaja.)

[*]ono — see/see (neutraalne, tavaliselt elutu või lapseealine)
- Näited: "Dziecko? Ono śpi." (Laps? See/ta magab.)
- Märkus: täiskasvanud inimestele "ono" praktiliselt ei kasutata; tihti eelistatakse demonstratiivset "to" ("To jest ładne").

[*]my — meie
- Näited: "My idziemy do kina jutro." (Me läheme homme kinno.)
- "My mamy spotkanie o 18:00." (Meil on kohtumine kell 18:00.)

[*]wy — teie (mitmusta sina, mitteametlik)
- Näited: "Wy jesteście gotowi?" (Kas te olete valmis?)
- "Wy pracujecie razem." (Te töötate koos.)

[*]oni — nemad (meessoost isikutest koosnev rühm või segarühm)
- Näited: "Oni grają w piłkę." (Nemad mängivad jalgpalli.)
- "Jan i Marek są moimi kolegami. Oni są w pracy." (Jan ja Marek on mu kolleegid. Nemad on tööl.)

[*]one — nemad (ainult naistest koosnev rühm või elutute/mitte-meessoost mitmused)
- Näited: "One lubią kawę." (Nemad (naised) armastavad kohvi.)
- "Okna są otwarte. One są duże." (Aknad on lahti. Need on suured.)
[/list]

Kuidas asesõnad mõjutavad tegusõna vormi? (lihtne selgitus)
Poola keeles näitab tegusõna vorm sageli, kes on subjekt — seetõttu saab subjekt-asesõna tihti jätta ära (pro-drop). Siiski on asesõna kasulik rõhutamiseks või segaduse vältimiseks.

Näide käänetuna verbiga "być" (olla) olevikus:
[list]
[*]ja jestem — (mina olen)
[*]ty jesteś — (sina oled)
[*]on/ona/ono jest — (ta on)
[*]my jesteśmy — (me oleme)
[*]wy jesteście — (te olete)
[*]oni/one są — (nemad on)
[/list]
Märkus: olevikus on 3. pl "oni" ja "one" sama vorm (są). Suguline erinevus ilmneb sagedamini minevikuvormides (nt: "oni byli" vs "one były"). See on koht, kus poola ja eesti erinevad — eesti ei märgi nii tugevalt sugusid minevikus.

Tavalised vead ja kuidas neid vältida
[list]
[*]Kasutan nimetavat kuju, kui vaja on objekti kuju.
VIGA: "Widzę ty."
ÕIGE: "Widzę cię / Widzę ciebie." (Ma näen sind.)
Selgitus: "ty" on nimetav (subjekt). Objektina tuleb kasutada akusatiivi/partitiivi vorme (ciebie/cię).

[*]Segadus "oni" vs "one".
Reegel: kui rühmas on vähemalt üks mees (või isik, keda grammatikaliselt loetakse meessoost isikuks), kasutatakse "oni"; kui rühm koosneb ainult naistest või mitme mittesisikulise elutu nimisõna puhul, kasutatakse tihti "one".
Näide: "Anna i Maria są tu. One są gotowe." (Anna ja Maria on siin. Nad (naised) on valmis.) vs "Anna i Marek są tu. Oni są gotowi." (Anna ja Marek on siin. Nemad (segagrupp) on valmis.)

[*]Liiga ametliku kõne puhul "ty" kasutamine.
Kui räägid võõra või autoriteetse inimesega, kasuta pigem "Pan/Pani" (Härra/Prl) või ametlikku teievormi. "Pan/Pani" käib nagu nimi ja verbid võtavad sageli 3. p. vormi: "Czy pan rozumie?" (Kas härra mõistab?).

[*]"ono" kasutamine täiskasvanud inimestele.
"Ono" on neutraalne ja sobib eelkõige laste, looma või elutu nimisõna juurde. Täiskasvanutele kasuta "on" või "ona".

[*]Suur- ja väiketäht.
Tavalisi asesõnu (ja, ty, on jne) kirjutatakse väikeste tähtedega. Ametlikus kirjas võib mõnikord näha "Pan/Pani" suure algustähega kui lugupidamise märki, kuid see on stilistiline valik.
[/list]

Näited lühemalt — kiiresti omastamiseks
- "Idę do sklepu." (Lähen poodi.) — siin subjekt (mina) on mõistetav, seega "ja" pole vajalik.
- "Ja idę do sklepu." (Mina lähen poodi.) — rõhutatud subjekt.
- "Widzę cię." (Ma näen sind.) — õige objektivorm, mitte "Widzę ty."
- "Oni byli zmęczeni." vs "One były zmęczone." — minevikus näitab vorm sugulist erinevust.

Võrdlus eesti keelega (mida tähele panna)
- Eesti 3. p. (tema/ta) on suguneutraalne; poola eristab [on] (mees) ja [ona] (naine).
- Eesti ei erista reeglina mitmusel "masculine personal" ja "non-person" nii nagu poola ("oni" vs "one").
- Nii eesti kui poola võivad jätta subjekt-asesõna ära, kui verb näitab isikut, kuid poola verbivormid annavad tihti rohkem informatsiooni sugu/mooduse kohta minevikus.

Kiired reeglid kokkuvõtlikult
[list]
[*]Kasuta nimetavat (ja, ty, on jne) siis, kui sõna on lause subjekt.
[*]Objekti või prepositsiooni järel kasuta õigesse käände kuuluvaid vorme (nt "cię", "mnie", "tobą").
[*]Kui rühmas on vähemalt üks mees, vali "oni" (segagrupp); ainult naiste rühma puhul "one".
[*]Ametlikus kõnes väldi "ty" võõrastega — kasuta "Pan/Pani".
[*]Kui tahad rõhutada või täpsustada, jäta asesõna alles; muidu tihti piisab ainult verbist.
[/list]

Kui tahad, võin lisada väikese äraõppimiseks mõeldud tabeli tegusõna "być" ja paarist muudest sagedastest tegusõnadest (nt "iść", "czytać") kõigi isikuvormidega või näidata, kuidas asesõnad käänduvad teistes käänetes — anna teada, kumba vajad.