Refleksiivsed tegusõnad

Mis on refleksiivsed tegusõnad itaalia keeles?

Refleksiivsed tegusõnad on tegusõnad, mille puhul subjekt teeb teo iseendale. Itaalia keeles tähistatakse seda sageli infinitivi lõpu -si abil: lavare (pesta) → lavarsi (end pesta). Refleksiivse tegusõnaga kasutatakse refleksiivset asesõna (mi, ti, si, ci, vi, si), mis näitab, et tegevus langeb tagasi subjektile.

Näited itaalia keeles (ja eesti tõlge):
Mi lavo le mani. — Pesen (enda) käsi.
Mi chiamo Marco. — Minu nimi on Marco.
Si guarda allo specchio. — Ta vaatab end peeglist.

Kuidas moodustatakse refleksiivseid tegusõnu ja millised on refleksiivsed asesõnad?

Refleksiivne infinitiv ja asesõnad
Itaalia refleksiivsed infinitivid lõpevad tihti -si: lavarsi, svegliarsi, mettersi.

Refleksiivsed asesõnad on:
mi (io) — mina
ti (tu) — sina
si (lui/lei/Lei) — tema / teie (austusv.)
ci (noi) — meie
vi (voi) — teie
si (loro) — nemad

Näide (olevikuvaba, käesolev aeg) verbist alzarsi (tõusma):
io mi alzo — ma tõusen

tu ti alzi — sa tõused

lui/lei si alza — tema tõuseb

noi ci alziamo — me tõuseme

voi vi alzate — te tõusete

loro si alzano — nad tõusevad

Teine sageli kasutatav näide: lavarsi (pesta ennast)
io mi lavo — ma pesen ennast

Märkus terminoloogia kohta
Mõned tegusõnad on "pronominali" ehk alati asesõnaga (verbi pronominali) ja mõnikord muutub tähendus, kui tegusõna on refleksiivne — sellest allpool.

Kus refleksiivset asesõna paigutada lauses?

1) Enne pööratud verbi (tavaline paigutus)
Assesõna asub tavaliselt kohe enne pööratud (nähtava) tegusõna:
Mi lavo le mani. — Pesen käsi.
Ci svegliamo alle sette. — Me ärkame kell seitse.

2) Komposiit-ajad (passato prossimo) — asesõna enne abiverbi
Passato prossimo puhul seisab asesõna abiverbi (essere) ees:
Mi sono lavato/a. — Ma pesin end. (mi = mina)
Ti sei svegliato/a. — Sa ärkasid.
Ci siamo divertiti/e. — Me lõbutsesime.

3) Infinitiiviga (pärast teist verbi): kaks võimalust
Kui on abilverb + infinitiv (näiteks volere, dovere, potere), võib asesõna kinnituda infinitivile või seista enne konjugeeritud verbi:
Voglio lavarmi. — Ma tahan end pesta.
Mi voglio lavare. — Sama tähendus; stilistiline valik.

4) Gerundiga / periphrastic (stare + gerundio)
Refleksiivne asesõna võib kinnituda gerundile või seista enne abiverbi:
Sto lavandomi. / Mi sto lavando. — Ma olen (praegu) end pesemas. (vaba variant; viimast versiooni kohtab sageli kõnekeeles)

5) Käskiv kõneviis (imperativo)
Affirmatiivsel tu-käskel kinnitatakse asesõna käskiva vormi lõppu:
Svegliati! — Ära magama jäta / Ärka üles!
Lavati le mani! — Pese käed!

Negatiivne tu-käsk: tavaliselt kasutatakse vormi "non + infinitiv" (teisene võimalus):
Non ti alzare! / Non alzarti! — Ära tõuse!

Formaalne (Lei) käsk kasutab kolmandat isikut: Si alzi! — Tõuske püsti! (teie formaalne)

Kuidas moodustada minevikku ja mis juhtub partitsiibiga? (Passato prossimo ja kokkuleppimine)

Abiverbi valik: essere
Peaaegu kõik refleksiivsed tegusõnad moodustavad koos passato prossimo (ja teiste koostega aegadega) abiverbiga essere. Seetõttu peab minevikupartitsiip sageli kokkuleppima subjektiga (sugu ja arv).

Näited alzarsi (passato prossimo):
io mi sono alzato (m) / mi sono alzata (f) — Ma tõusin.

noi ci siamo alzati (m. pl) / ci siamo alzate (f. pl) — Me tõusime.

Altri näited:
Ti sei lavato? — Kas sa pesid end? (m)
Si è divertita alla festa. — Ta pidas peost lugu. (f)
Si sono incontrati in centro. — Nad kohtusid kesklinnas. (m. pl või segarühm)

Märkus kokkuleppe erandite kohta (lühike):
Tavareegel: passato prossimo refleksiivsete verbidega nõuab kokkulepet subjektiga. On aga kõnekeelseid konstruktsioone (näiteks kehaosaga väljendid: si è lavato le mani), kus osad kõnelejad jätavad erijuhul partitsiibi ilma nähtava muutuseta — kirjakeeles on tavalisem jätta kokkulepe vastavalt subjektile.

Impersoonne "si", vastastikused tegevused ja passiivne "si" — kuidas eristada?

Refleksiivne "si"
Si = refleksiivne asesõna: tegevus langeb tagasi subjektile.
Si lava. — Ta peseb end.

Reciproocne (vastastikused) "si"
Kui subjekt on mitmuses ja tegusõna näitab "teineteisele" tehtavat tegevust, siis "si" on vastastikune:
Marco e Anna si vedono ogni giorno. — Marco ja Anna näevad üksteist iga päev.

Impersoonne "si" ("one/people/they") ja passiivne kasutus
Impersoonne "si" väljendab üldistust või passiivset tähendust:
In Italia si parla italiano. — Itaalias räägitakse itaalia keelt / In Italy one speaks Italian.
Si vendono case. — Maju müüakse. (Passiiv)

Eristamine: impersonalne "si" käib enamasti 3. p. ainsuse vormiga, samas kui vastastikune "si" koosneb plural-subjektiga ja verbi vastavalt paljuses.

Verbid, mille tähendus muutub kui need on refleksiivsed

Mõned tegusõnad muudavad tähendust või saavad uue kõla, kui neid kasutatakse refleksiivsena. Siin on tavalised paarid koos näidetega:

Chiamare / Chiamarsi
Chiamo Marco. — Kutsun Marcot / Helistan Marcole.
Mi chiamo Marco. — Mind kutsutakse Marco'ks (Minu nimi on Marco).

Svegliare / Svegliarsi
Sveglio il bambino. — Ma äratan beebi.
Il bambino si sveglia alle sette. — Beebi ärkab kell seitse.

Mettere / Mettersi
Metto il libro sul tavolo. — Panen raamatu lauale.
Mi metto il cappotto. — Pannan selga mantli (panen end riidesse).

Ricordare / Ricordarsi
Ricordo la data. — Ma mäletan kuupäeva.
Mi ricordo di quel giorno. — Mäletan seda päeva (ma saan aru / mäletan).

Andarsene (näide pronominaalsest verbist)
Vado via. — Lähen ära.
Me ne andiamo. — Me lähme ära (andarsene = minna minema, lahkuda).

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

1) Vale abiverbi kasutamine kokku pandud aegades
Vale: *Mi ho lavato. (VALE)
Õige: Mi sono lavato/a. — Refleksiivsete verbidega kasutatakse essere't.

2) Minevikupartitsiibi mitte-sobitamine soo ja arvuga
Vale: *Mi sono alzato (ütled endale naisena). (VALE)
Õige: Mi sono alzata (kui räägib naine).

3) Asesõna vale paigutus modalverbide puhul
Vale: *Devo mi lavare. (liiga usaldamatu järjekord)
Õige: Devo lavarmi. / Mi devo lavare.

4) Segadus impersonalne vs refleksiivne "si"
"Si parla italiano" ei tähenda "ta peseb ennast", vaid "inimesed räägivad itaalia keelt". Kontrolli, kas tegu on üldistusega, passiiviga, vastastikkusega või tegelikult refleksiiviga.

5) Käskiva kõneviisi erandid
Ära unusta, et afirmatiivsel tu-imperatiivl lõpeb asesõna verbi küljes (Svegliati!), aga formaalsel Lei-vormil kasutatakse kolmandat isikut (Si alzi!).

Kokkuvõte

- Itaalia refleksiivsed tegusõnad näitavad, et subjekt sooritab teo iseendale; infinitivis ilmub sageli lõpp -si.
- Peamised refleksiivsed asesõnad: mi, ti, si, ci, vi, si.
- Asesõna asukoht: tavaliselt enne pööratud verbi; võib kinnituda infinitivile, gerundile või imperatiivile vastavalt konstruktsioonile.
- Komposiit-aegades kasutatakse abiverbina essere't ja minevikupartitsiip tavaliselt sobitatakse subjekti sooga ning arvuga.
- "Si" võib tähendada ka impersonalset, passiivset või vastastikust tähendust — erista konteksti.

Lühiglosaar

Refleksiivne asesõna (pronome riflessivo) — mi, ti, si, ci, vi, si; näitab, et tegevus langeb tagasi subjektile.

Infinitiiv (infinito) — tegusõna põhivorm (lavare, lavarsi).

Participo passato — minevikupartitsiip (esimene osa koos abiverbiga passato prossimo). Näide: lavato / lavata.

Ausiliare (abiverbi) — verb, mida kasutatakse koos participio passato'dega (refleksiivsetel tavaliselt essere).

Verbo pronominale — verb, millel on alati asesõna osa või erinev tähendus refleksiivsuses.

Kui soovid, võin lisada ka lühikese tabeli kõige levinumatest refleksiivsetest tegusõnadest (congiugazioni eri tempi) või rohkem harjutusnäiteid koos lahendustega.