Põhilised sidesõnad

Mis on itaalia sidesõnad?

Sidesõnad (itaalia keeles congiunzioni) on sõnad või väljendid, mis ühendavad lauses elemente: sõnu, fraase või tervet alustuslauset. Nad näitavad kausaatilisi, ajalisi, tingimuslikke, vastandlikke ja muid suhteid kahe lauseosa vahel.

Näited:
- Marco e Anna vanno al cinema. (Marco ja Anna lähevad kinno.) — siin ühendab e (ja) kaks nimisõna.
- Non esco perché piove. (Ma ei lähe välja, sest sajab vihma.) — perché (sest) seob põhjuse ja tagajärje.

Millal ja miks kasutada sidesõnu?

Sidesõnad on vajalikud, et:
- lisada infot: e (ja)
- näidata valikut: o / oppure (või)
- väljendada vastuolu: ma / però / tuttavia (aga/kuid)
- anda põhjust: perché / poiché (sest)
- määrata aega: quando / mentre / prima che (kui, samal ajal, enne kui)
- määrata tingimust: se / purché (kui, eeldusel et)
- näidata eesmärki: affinché / perché (selleks et)

Itaalia sidesõnad toimivad palju samamoodi nagu eesti "ja", "aga", "kui", "sest" — see teeb õppimise lihtsamaks, aga tuleb õppida ka väikseid erisusi (nt subjunktiivi nõudmine teatud konjuktsioonide järel).

Peamised liigid ja näited

Koordineerivad sidesõnad (congiunzioni coordinanti)

Mis need on?
Koordineerivad sidesõnad ühendavad võrdselt olulisi lauseosasid (sõnad, fraasid või vabalaused).

Tavalised näited ja kasutus
- e (ja)
- Mangio pasta e insalata. (Söön pastat ja salatit.)
- E muutub tavaliselt ed häälikueelistuse pärast: "ed era" (ja ta oli).

- o / oppure (või)
- Vuoi tè o caffè? (Tahad teed või kohvi?)
- Vieni oggi oppure domani? (Tuled täna või homme?) — oppure kasutame selgema alternatiivi rõhutamiseks.

- ma / però / tuttavia / invece (aga/kuid)
- Vorrei venire, ma sono occupato. (Tahaksin tulla, aga olen hõivatud.)
- Vorrei venire. Però non posso. (Tahaksin tulla. Kuid ma ei saa.)

- né... né (ei... ega / neither ... nor)
- Non ho né tempo né soldi. (Mul pole ei aega ega raha.)
- Nè io nè lui lo sappiamo. (Ei mina ega tema tea seda.) — märkida võib, et lause alguses võib "né... né" tähendada "neither... nor" ilma "non"-ita.

- anzi (vastupidi)
- Non è triste, anzi è felice. (Ta ei ole kurb; vastupidi, ta on õnnelik.)

- quindi / perciò / dunque (seetõttu, nii et) — neid kasutatakse tihti lauset siduvate mõtete ühendamiseks; grammatilises mõttes on nad sideadverbid, kuid praktiliselt tegutsevad nagu sidesõnad:
- Piove, quindi resto a casa. (Vihma sajab, seega jään koju.)

Alistavad sidesõnad (congiunzioni subordinanti)

Mis need on?
Alistavad sidesõnad ühendavad põhilauset ja alamsidet (alllauset), mis sõltub põhilausest ja toob sisse lisainfot: aega, põhjust, tingimust, eesmärki vms.

Aeg (temporali): quando, mentre, prima che, dopo che, appena, finché
- Quando arrivi, chiamami. (Kui sa jõuad, helista mulle.)
- Mentre studiavo, ascoltavo musica. (Samal ajal kui ma õppisin, kuulasin muusikat.)
- Partirò prima che tu arrivi. (Lahkun enne, kui sa jõuad.) — siin pärast "prima che" kasutatakse tavaliselt konjunktiivi (prima che + cong.).
- Dopo che ho mangiato, sono uscito. (Pärast seda, kui ma sõin, läksin välja.) — "dopo che" võtab tavaliselt indikatiivi.
- Appena ho saputo, sono andato. (Niipea kui ma sain teada, läksin ma.)
- Aspetto finché non torni. (Ootan kuni sa tagasi tuled.)

Põhjus ja eesmärk: perché, poiché, siccome, affinché, così che, per + infinitive
- Non vado perché piove. (Ma ei lähe, sest sajab vihma.) — perché = sest
- Perché me lo dici? (Miks sa seda ütled?) — küsimuses tähendab perché "miks".
- Studio per imparare l'italiano. (Õpin, et õppida itaalia keelt.) — per + infinitive eesmärgi väljendamiseks.
- Ti aiuto affinché tu possa finire prima. (Aitan sind, et saaksid varem lõpetada.) — affinché nõuab tavaliselt konjunktiivi.

Tingimus: se, qualora, purché, a meno che, nel caso che
- Se piove, rimaniamo a casa. (Kui sajab, jääme koju.)
- Non so se verrà. (Ma ei tea, kas ta tuleb.) — "se" = kas / if / whether
- Qualora non potessi venire, avvisami. (Kui sa ei saaks tulla, anna teada.) — formaalsem kui "se".
- Ti presto il libro purché lo riporti. (Laen sulle raamatu, tingimusel et sa selle tagastad.) — purché + konjunktiiv.
- Non verrò, a meno che non succeda qualcosa di grave. (Ma ei tule, kui just ei juhtu midagi tõsist.) — tavaliselt: "a meno che (non) + konjunktiiv".

Vaatamata / andestus (concessive): sebbene, benché, nonostante, malgrado, anche se
- Sebbene sia stanco, continua a lavorare. (Kuigi ta on väsinud, töötab ta edasi.) — sebbene/benché + konjunktiiv on tüüpiline.
- Anche se piove, usciamo lo stesso. (Isegi kui sajab, läheme ikkagi välja.) — "anche se" võib võtta indikatiivi või konditsionaalset tähendust.
- Nonostante il freddo, siamo usciti. (Vaatamata külmale, me läksime välja.)

Võrdlus ja viis: come, come se
- Fai come ti dico. (Tee nii nagu ma ütlen.)
- Parla come se fosse il capo. (Ta räägib nagu ta oleks boss.) — "come se" eeldab konjunktiivi (congiuntivo) kujuteldava / eeldusliku tähenduse korral.

Tulemus (consecutive): così... che, talmente... che
- Era così stanco che non poteva parlare. (Ta oli nii väsinud, et ei suutnud rääkida.)
- Ha corso talmente veloce che ha vinto la gara. (Ta jooksis nii kiiresti, et võitis võistluse.)

Korrelatiivsed paarid

Korrelatiivsed sidesõnad töötavad paaridena ja loovad seose kahe elemendi vahel:
- sia... sia (nii... kui ka / both ... and)
- Sia Maria sia Luca verranno. (Nii Maria kui ka Luca tulevad.)
- né... né (ei... ega / neither ... nor)
- Non vuole né tè né caffè. (Ta ei taha ei teed ega kohvi.)
- non solo... ma anche (mitte ainult... vaid ka)
- Non solo ha studiato, ma ha anche lavorato. (Ta mitte ainult ei õppinud, vaid töötas ka.)
- o... o (või...või / either ... or)
- O mi chiami, o non vengo. (Või helistad mulle, või ma ei tule.)

Konjunktiiv (congiuntivo) ja sidesõnad

Miks konjunktiiviga arvestada?
Mõned itaalia sidesõnad nõuavad, et järgnev alamside kasutaks konjunktiivi (congiuntivo). Konjunktiiv väljendab ebakindlust, soovi, eesmärki, tingimust või konjunktiivset olukorda (nt enne sündmust).

Tavalised juhtumid, kus sidesõna nõuab konjunktiivi
- Eesmärk: affinché, perché (selleks et) — Affinché tu capisca, te lo spiego. (Et sa mõistaksid, selgitan sulle.)
- Konjessioon / vastand: sebbene, benché, malgrado (kuigi) — Sebbene sia stanco, continua. (Kuigi ta on väsinud, jätkab.)
- Tingimuslikud konstr: purché, a meno che (tingimusel et) — Ti aiuto purché tu faccia la tua parte. (Aitan sind, kui teed oma osa.)
- Ajaline: prima che (enne kui) — Parto prima che arrivi. (Lahkun enne, kui ta jõuab.)

Näide: sama sidesõna, erinev meeleolu
- Vado via perché sono stanco. (Ma lähen ära, sest olen väsinud.) — siin çünkü on põhjus ning järgneval alamsidel kasutatakse indikatiivi.
- Vado via perché tu non mi capisca. (Ma lähen ära, selleks et sa mind ei mõistaks.) — kui perché tähistab eesmärki, sageli kasutatakse konjunktiivi (sõltub stiilist); formaalsem on affinché + cong.

Punktuatsioon ja sõnajärjekord

- Enamasti ei panda koma enne "e" (ja), kui see ühendab kahte elementaarset osa. Näide: Mangio e bevo. Kui aga "e" ühendab kaks täislauset ja tekib mõttepaus, komaga eraldamine on võimalik: Ha studiato molto, e alla fine ha superato l'esame.
- Koma pannakse sageli enne "ma" (aga) ja "però" (kuid) kui ühendatakse kaks sõltumatut lauset: Vorrei venire, ma non posso.
- Subordinaatset alamlause (che, se, quando), mis on oluline ja määrav, tavaliselt EI eraldata komaga: Penso che sia giusto. (Ma arvan, et see on õige.)
- "Che" relatiivse vormina (mis/kellega) ja eraldatud lisandina eraldatakse komaga: Il mio amico, che vive a Roma, è venuto. (Minu sõber, kes elab Roomas, tuli.) — see on relatiivne lisand (non-restrictive clause).
- "Perché" (sest) tavaliselt ei vaja koma, kui see otseselt põhjendab: Non sono uscito perché pioveva. Kuid kui põhjus on eraldi kommentaar, võib koma esineda stiililistel põhjustel.

Levinud vead ja kuidas neid vältida

1. Che: konjunktsioon vs relatiivne asesõna
- Vale: Il libro che è interessante, lo leggo. (siin on segadus)
- Õige: Il libro che è interessante l'ho letto. (Relatiivne "che" asendab "il libro".)
- Õige (konjunktsioon): Penso che sia importante. (Siin "che" ühendab mõtte ja alamlause.)

2. Per vs perché
- "Per" = etteprepositsioon (nt per te = sinu jaoks; per + inf = eesmärk).
- "Perché" = miks/sest.
- Vale: Vado perché studiare. (valesti)
- Õige: Studio per imparare. / Non vado perché piove.

Kiired võrdlused itaalia vs eesti

- itaalia e = eesti ja
- Marco e io siamo amici. (Marco ja mina oleme sõbrad.)
- itaalia ma/però = eesti aga/kuid
- Vorrei venire, ma non posso. (Tahaksin tulla, aga ei saa.)
- itaalia se = eesti kui / kas
- Se piove, restiamo a casa. (Kui sajab, jääme koju.)
- Non so se verrà. (Ma ei tea, kas ta tuleb.)
- itaalia perché = eesti sest / miks
- Non vado perché sono stanco. (Ma ei lähe, sest olen väsinud.)
- itaalia prima che (konjunktiiviga) = eesti enne kui
- Parti prima che arrivi. (Lahku enne, kui ta jõuab.)

Sõnastik / lühiglossar

- sidesõna / konjunktsioon (congiunzione): sõna, mis ühendab lauseosi.
- koordineeriv (coordinante): ühendab võrdsed elemendid (e, ma, o).
- alistav (subordinante): ühendab põhilauset ja alllauset (che, se, quando).
- korrelatiivne: paarisidestus (sia...sia, né...né).
- konjunktiiv (congiuntivo): meeleolu, mida nõuavad mõned alamsõnad (esim. affinché, prima che, sebbene).
- indikatiiv (indicativo): tavaline teadaolevuste väljendamise meeleolu.

Lõppsõna

Itaalia sidesõnad on väikesed, kuid olulised. Õpi esmalt kõige levinumad — e, ma, o, perché, se, quando — ning harjuta neid lihtsate lausetega. Järgmine samm on õppida, millal kasutada konjunktiivi (affinché, prima che, sebbene jne) ja kuidas korrelatiivseid paare õigesti vormistada. Kui hoiad meeles paar lihtsat reeglit (komad enne vastevaid "aga"-ja "kuid" sõnu, "che" ilma komata kui see alustab määravat alllauset, ja konjunktiivi nõuded mõnede sidesõnade järel), su kirjutamine ja kõne muutuvad kiiresti loomulikumaks.

Head õppimist!