Passato remoto jutustustes

Passato remoto on itaalia lihtminevikuvorm, mida kasutatakse peamiselt kirjalikus jutustuses (romaanid, novellid, ajalooraamatud, muinasjutud) ja ametlikus keeles. See näitab lõpetatud, lõplikku tegevust minevikus — sageli ükshaaval või järjestikustena toimunud sündmusi narratiivis.

Mis see tähendab täpsemalt?

Lõpetatud sündmused ja sündmuste jada Passato remoto rõhutab, et tegevus on toimunud ja lõppenud. Sagedane stilistiline kasutus on sündmuste loetelus: üks juhtus, siis teine, siis kolmas.

Näited (ITA → Eesti):
- "Si alzò, aprì la finestra e guardò la strada." (Tõlge: "Ta tõusis üles, avas akna ja vaatas tänavale.")
- "Arrivò, vide, vinse." (Tõlge: "Ta saabus, nägi ja võitis.")

Tausta vs. tegevus
Sagedasti kombineeritakse imperfetto't (taust, harjumused, kestvad olukorrad) ja passato remoto't (üksikud lõpetatud sündmused).

Näide:
- "Era una notte fredda. Improvvisamente bussò alla porta." (Tõlge: "Oli külm öö. Äkitselt koputati uksele.") — "era" (imperfetto) annab tausta; "bussò" (passato remoto) tähistab järsku, lõpetatud juhtumit.

Millal kasutada?

Kirjanduslik jutustus (romaanid, novellid): autori või jutustaja kirjeldab minevikus asetleidnud sündmusi.
Ajaloolised faktid ja kronoloogilised kirjeldused (eriti ametlik tekst või ajalookirjandus).
Muinasjutud ja anekdoodid (stabiilne stilistiline valik: "C'era una volta...", aga sündmused, mis järgnevad, võivad olla passato remoto's).
Kui räägid jadast üksiksetest toimingutest: "entrò, prese, chiuse" jne.

Märkused: kaasaegses kõnekeeles (eriti Põhja- ja Kesk-Itaalias) eelistatakse tihti passato prossimo'd, kui räägitakse hiljutistest sündmustest. Lõuna-Itaalias ja kirjanduslikus stiilis on passato remoto kõnekeelses kontekstisgi sagedasem.

Kuidas moodustatakse passiato remoto?

Regulaarsed verbid: põhimustrid

Itaalia kolm peamist keermegruppi (-are, -ere, -ire) annavad passato remoto jaoks kindlad lõpud.

Parlare (‑are)
parlai, parlasti, parlò, parlammo, parlaste, parlarono

Näide: "Ieri parlai con mia sorella." (Tõlge: "Eile rääkisin oma õega.")

Credere (‑ere) — kaks varianti
Mõned -ere verbid võivad passato remoto's esineda kahel kujul: üks lõppude seeria (-ei, -esti, -é, -emmo, -este, -erono) ja teine (-etti, -esti, -ette, -emmo, -este, -ettero). Mõlemad on korrektsetes verbides võimalikud.

Näide: "Credetti / Credei a quella storia." (Tõlge: "Ma uskusin seda lugu.")

Dormire (‑ire)
dormii, dormisti, dormì, dormimmo, dormiste, dormirono

Näide: "Quella notte dormii poco." (Tõlge: "Sel ööl magasin vähe.")

Tähtsamad ebaõigevused (sagedased ebaõnnevad verbid / tunnuskujundid)

Allpool on mõned levinumad erandverbid, mida kohtad palju kirjanduses — nende passato remoto kujud on unikaalsed.

Essere
fui, fosti, fu, fummo, foste, furono

Näide: "Nel 1861 l'Italia fu unita." (Tõlge: "1861. aastal ühineti Itaalia.")

Avere
ebbi, avesti, ebbe, avemmo, aveste, ebbero

Näide: "Ebbi molte difficoltà ma non mi arresi." (Tõlge: "Mul oli palju raskusi, aga ma ei andnud alla.")

Fare
feci, facesti, fece, facemmo, faceste, fecero

Näide: "Feci un passo avanti e parlai." (Tõlge: "Ma astusin sammu edasi ja rääkisin.")

Dire
dissi, dicesti, disse, dicemmo, diceste, dissero

Näide: "Dissi la verità e tacqui." (Tõlge: "Ma ütlesin tõe ja vaikisin.")

Venire
venni, venisti, venne, venimmo, veniste, vennero

Näide: "Venne da lontano per raccontare la storia." (Tõlge: "Ta tuli kaugest kohast, et lugu rääkida.")

Vedere
vidi, vedesti, vide, vedemmo, vedeste, videro

Näide: "Vide un'ombra e si fermò." (Tõlge: "Ta nägi varju ja peatus.")

Andare
andai, andasti, andò, andammo, andaste, andarono

Näide: "Andò via senza salutare." (Tõlge: "Ta läks ära ilma hüvastita.")

Dare
diedi, desti, diede, demmo, deste, diedero

Näide: "Gli diedi le chiavi e corsi via." (Tõlge: "Ma andsin talle võtmed ja jooksin ära.")

Stare
stetti, stesti, stette, stemmo, steste, stettero

Näide: "Stetti fermo fino a quando non se ne andò." (Tõlge: "Ma jäin paigale, kuni ta ära läks.")

Potere / Volere (sageli kasutatavad, sisulised erandid)
Potere: potei, potesti, poté, potemmo, poteste, poterono
Volere: volli, volesti, volle, volemmo, voleste, vollero

Näited: "Potei aiutarlo." (Tõlge: "Ma sain teda aidata.") — "Volli restare." (Tõlge: "Ma tahtsin jääda.")

Märkus: mõnel verbil on kaks aktsepteeritud kujulist jadat (näiteks mõned -ere verbid või givn. "dare"/"detti"). Kui õpid, piira alguses tähelepanu sagedasematele vormidele ja loe palju kirjandust, et näha variatsioone.

Näited narratiivist: väike lugu, miks kasutatakse passato remoto't

ITA: "Una volta, in un villaggio vicino al mare, viveva una ragazza di nome Anna. Una mattina si svegliò presto e decise di andare al mercato. Mentre camminava per la strada, incontrò un vecchio che le diede una mappa. Anna guardò la mappa, capì che doveva entrare nel bosco e partì subito. Dopo molte ore tornò a casa felice. La gente del villaggio parlò di lei per anni."

Eesti keeles (lause-lause haaval):
- "Kord elas mere lähedal külas tüdruk nimega Anna." ("viveva" — imperfetto: taust)
- "Ühel hommikul ärkas ta vara ja otsustas minna turule." ("si svegliò", "decise" — passato remoto: üksikud otsused)
- "Samas kui ta kõndis tänaval, kohtas ta üht vana meest, kes andis talle kaardi." ("camminava" — imperfetto (taust), "incontrò", "diede" — passato remoto (sündmused))
- "Anna vaatas kaarti, mõistis, et peab metsa minema, ja lahkus kohe." (passato remoto: järjestikused tegevused)
- "Pärast mitu tundi ta naasis koju õnnelikuna." (passato remoto: lõplik tulemus)
- "Küla inimesed rääkisid temast aastaid." (passato remoto: kirjanduslik kokkuvõte)

Selgitus: imperfetto (viveva, camminava) loob stseeni ja kestva olukorra; passato remoto kirjeldab konkreetseid, lõpetatud toiminguid, mis loetakse narratiivi peamisteks sündmusteks.

Passato remoto vs passato prossimo vs imperfetto — kuidas valida?

1) Passato remoto vs passato prossimo
- Passato remoto on kirjanduslik ja ametlik; passato prossimo on igapäevane ja kõnekeelne lahendus hiliste või lähiajalooga sündmuste kirjeldamiseks.
- Sama sündmust saab tõlkida mõlemasse: "Ieri vidi un film." (passato remoto — kirjanduslik/ametlik) vs "Ieri ho visto un film." (passato prossimo — tavaesine kõne). Mõlema itaalia lause eestikeelne tõlge on samasugune: "Eile nägin filmi." Estonianile ei teki erinevust, kuid itaalias muutub registreerumine.

Näited:
- (Kirjanduslik) "Nel 1492 Colombo scoprì l'America." (Tõlge: "1492. aastal avastas Columbus Ameerika.")
- (Kõnekeel) "Stamattina ho visto Marco." (Tõlge: "Täna hommikul nägin Markot.")

2) Imperfetto vs passato remoto
- Imperfetto: kestvad taustad, harjumused, kirjeldused. (näited: "era", "viveva", "camminava")
- Passato remoto: üksikud lõplikud sündmused, sageli järjestikused. (näited: "entrò", "guardò", "partì")

Näide: "Mentre leggeva (imperfetto) il giornale, udì (passato remoto) un rumore." (Tõlge: "Samal ajal kui ta ajalehte luges, kuulis ta müra.")

3) Trapassato remoto (lühike seletus)
Trapassato remoto (näiteks "ebbe fatto", "ebbero visto") väljendab minevikus toimunut, mis oli lõpetatud enne teist minevikusündmust ning on tavalisem kirjalikus stiilis.

Näide: "Appena ebbe finito di scrivere, uscì." (Tõlge: "Niipea kui ta lõpetas kirjutamise, läks ta välja.") — "ebbe finito" = trapassato remoto (esialgne tegevus), "uscì" = passato remoto (järgmine sündmus).

Estonianis kasutatakse sama suhte väljendamiseks sageli lihtminevikku koos kontekstiga (või plusskvamperfekti), kuid itaalia narratiivis on trapassato remoto stiililiselt levinud.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

Segamine imperfetto'ga: kui tahad kirjeldada tausta või harjumust, ära kasuta passato remoto't. Võrdle: "Quando ero piccolo, giocavo sempre." (imperfetto) vs "Un giorno giocai in giardino." (passato remoto).
Liiga sagedane passato remoto kõnekeelses kontekstis võib kõlada vanamoeliselt või regionaalselt (Lõuna-Itaalias aktsepteeritavam).
Vale vorm -ere verbide puhul: mõned õppurid kasutavad ainult ühe variandi lõppu, kuigi kirjanduses võib näha mõlemaid.
Unusta aktsendimärgid: parlo vs parlò (ilma rõhumärgita võib tekkida segadus oleviku ja mineviku vahel). Kirjandust lugedes õpi korrektseid rõhuasendeid.
Passato remoto ei nõua abiõiget (essere/avere) — see on lihtnevorm; ära püüa teha näiteks *sono venuto kui tahad passato remoto (õige on venni).

Kuidas tõlkida passato remoto eesti keelde?

Üldreegel: tõlgi passato remoto tavaliselt eesti lihtminevikuks (lihtminevik = "lihtminevik/ma tegin"). Kuna eesti keel ei tee sama vahenduste vahet (passato prossimo vs passato remoto), läheb erinevus kaotsi.

Näited:
- "Fui a Roma." → "Ma läksin Rooma." (lihtminevik)
- "Vide un uomo alla porta." → "Ta nägi meest ukse juures."

Kui aga teksti registreerimine on oluline (kirjanduslik kõne), võid tõlkes rõhutada kirjanduslikku tooni (nt kasutada viisakat või stiliseeritud eesti lauseehitust).

Lõppsõna ja meelespea (kiire kontrollnimekiri)

Passato remoto = kirjanduslik lihtminevik, kasutusel romaanides, ajaloos, muinasjuttudes.
Imperfetto = taust, kestvad tegevused, harjumused.
Passato prossimo = igapäevane kõnekeel, lähiminevik
Trapassato remoto = kirjanduslik viis näidata, et üks minevikusündmus toimus enne teist.
Õpi regulaarsete lõppude mustrid (-are, -ere, -ire) ja mõista, et palju sagedasi verbaalseid vorme on ebaõigetud/erandid — loe palju tekste!

Lühiglossar (mõisted, mida artiklis kasutatud)

Passato remoto: itaalia lihtminevik, kirjanduslik minevikuvorm.
Passato prossimo: itaalia täisminevik (koostisvorm), igapäevane kõnekeelne minevik.
Imperfetto: mineviku kestva/taustalise vorm.
Trapassato remoto: mineviku eelnev tegevus (kirjanduslik), moodustatud abiverbi passato remoto + niinimetatud participe passato (nt "ebbe fatto").

Kui õpid italia keelt, loe romaani või novelli (nt lühilood) ja jälgi, kuidas autor kasutab passato remoto't. See on parim viis lõppude ja stiili tunnetuse omandamiseks.