Passato prossimo verbiga essere

Passato prossimo verbiga essere — mis see on ja milleks seda kasutatakse?

Passato prossimo on itaalia peamine perfekti-/minevikuvorm, mida kasutatakse minevikus toimunud sündmuste kirjeldamiseks (sageli selliste sündmuste puhul, millel on tulem või seos olevikuga). Passato prossimo moodustub abiverbist (essere või avere) oleviku vormis + peavõrdi participio passato. Kui abiverbiks on essere, nõustub participio passato tavaliselt subjektiga (sugude ja arvuga).

Eestikeelne vaste võib olla nii perfekt ("olen teinud") kui lihtminevik ("tegin"), sõltuvalt kontekstist. Näide:
Itaalia: Sono andato al cinema ieri.
Eesti: Ma läksin eile kinno. (või: Olen eile kinno läinud)

Millal kasutatakse abiverbina essere't?

Tavaliselt kasutatakse essere't järgmiste juhtumite korral:
- Verbid, mis väljendavad liikumist või asukoha muutust: andare (minema), venire (tulema), arrivare (jõudma), partire (lahkuma), entrare (sisenema), uscire (väljuma), salire (tõusma), scendere (laskuma), tornare/ritornare (tagasi tulema).
Itaalia: Siamo arrivati tardi.
Eesti: Me jõudsime hilja.

- Verbid, mis väljendavad seisundi või oleku muutust: nascere (sündima), morire (surema), diventare (saama), crescere (kasvama), rimanere/restare (jääma).
Itaalia: È nata nel 1990.
Eesti: Ta sündis 1990. aastal.

- Refleksiivsed (peegeldavad) ja vastastikud (reciprochi) verbivormid: svegliarsi, alzarsi, sposarsi, incontrarsi jne — need kasutavad alati essere't.
Itaalia: Mi sono svegliato alle sette.
Eesti: Ma ärkasin seitse.

- Teatud psühholoogilised ja impersonal-konstruktsioonid (sarnased verbid nagu piacere, mancare, sembrare) võtavad samuti essere't.
Itaalia: Mi è piaciuto il film.
Eesti: Mulle meeldis film.

- Passiivsed laused moodustatakse alati essere'ga + participio passato (ja participio nõustub subjektiga).
Itaalia: La lettera è stata inviata ieri.
Eesti: Kirjutus saadeti eile. (Kiri saadeti eile.)

Kuidas moodustada passato prossimo koos essere'ga?

Põhivalem

Abiverb essere (olevikuvahemik) + participio passato (peavõrdi minevikupartitsiip).

Essere olevikuvormid: io sono, tu sei, lui/lei è, noi siamo, voi siete, loro sono.

Näited kõigi persoonide kohta (verb andare):
Itaalia:
Io sono andato / sono andata
Tu sei andato / sei andata
Lui è andato
Lei è andata
Noi siamo andati / siamo andate
Voi siete andati / siete andate
Loro sono andati / sono andate

Eesti tõlge: "Ma läksin" / "Sa läksid" / "Ta läks" / "Me läksime" jne — sugu tuleb valida vastavalt tegelikule subjektile.

Kuidas participio passato muutub?

Tüüpilised lõpulõpud ja nende nõustumine:
- -are -> participio tavaliselt -ato (m. sg.), -ata (f. sg.), -ati (m. pl.), -ate (f. pl.).
Itaalia: andato / andata / andati / andate

- -ere -> participio tavaliselt -uto või erineda (irregulaarsed), aga nõustub samamoodi: -uto / -uta / -uti / -ute.
Itaalia: caduto / caduta / caduti / cadute

- -ire -> participio tavaliselt -ito: -ito / -ita / -iti / -ite.
Itaalia: partito / partita / partiti / partite

On ka palju erandeid (fatto, detto, scritto, aperto, chiuso, visto jne). Kui need erandid kasutavad essere (näiteks passiivis), siis needki nõustuvad subjektiga: La porta è stata chiusa ("uks on suletud" → chiusa f. sg.).

Nõustus (concordanza): millal participio passato muutub vastavalt subjektile?

- Kui abiverb on essere, siis participio passato nõustub alati subjektiga (sugu ja arv). Näited:
Itaalia: Marco è andato. / Maria è andata. / Marco e Maria sono andati.
Eesti: Marco läks. / Maria läks. / Marco ja Maria läksid.

- Refleksiivsete ja vastastike verbidega (mi, ti, si, ci, vi) kasutatakse alati essere't ning participio nõustub subjektiga:
Itaalia: Ti sei alzato? (meessugu) / Ti sei alzata? (naissugu)
Eesti: Kas sa tõusid üles?

- Passiivis (lausetes, kus tegusõna on passiivne) kasutatakse essere't ning participio nõustub lause subjektiga:
Itaalia: Le porte sono state chiuse.
Eesti: Uksed suleti.

- Kui abiverb on avere (süster) — siis participio üldjuhul EI nõustu subjektiga. Erandiks on juhul, kui otsene objekti-klausel (omi) asub enne verbi (näiteks asesõna 'lo', 'la', 'le', 'li' ees), siis toimub nõustumine selle eesoleva otsese objekti järgi:
Itaalia: Ho mangiato la mela. (ei nõustu)
Itaalia: La mela? L'ho mangiata. (participio 'mangiata' nõustub 'la mela' (f.sg.) enne verbi)
Eesti: Sõin õuna. / Õuna? Ma sõin selle.

Verbid, mis võivad kasutada nii essere't kui avere't (sõltuvalt tähendusest või konstruktsioonist)

Mõned verbid võtavad abiverbina kas essere või avere, olenevalt sellest, kas verb on intransitiivne (liikumine/olek) või transitiivne (võtab otsese objekti). Kõik vajavad erilist tähelepanu:

- Correre (joosta):
Itaalia: Ho corso cinque chilometri. (Ma jooksin 5 km — tegevus, 'avere')
Itaalia: Sono corso da te! (Ma jooksin sinu juurde — liikumine, 'essere'; soolise vormi puhul: "Sono corso" (m) / "Sono corsa" (f)).
Eesti: Jooksin viis kilomeetrit. / Jooksin sinu juurde.

- Passare (mööduma; veetma aega):
Itaalia: Ho passato una bella giornata. (Ma veetsin toreda päeva — avere)
Itaalia: Sono passato da te ieri. (Ma käisin eile su juures — essere)
Eesti: Ma veetsin toreda päeva. / Ma käisin eile su juures.

- Salire / scendere (tõusma / laskuma):
Itaalia: Siamo saliti al terzo piano. (Me läksime kolmandale korrusele — essere)
Itaalia: Ho salito le scale. (Ma läksin trepist üles — avere; selle kujuga võib olla piirkondlikke erisusi)
Eesti: Me läksime kolmandale korrusele. / Ma läksin trepist üles.

Oluline: kui verb ilmub ka transitiivse tähendusega (võtab otsese objekti), siis tavaliselt kasutatakse avere't; kui tegemist on puhta liikumise/oleku muutusega, kasutatakse essere't ja toimib nõustumine.

Passato prossimo — lisaolukorrad: eitamine, küsimused, lühivastused ja määrsõnad

Eitamine
Eitamiseks asetatakse 'non' abiverbi ette:
Itaalia: Non sono andato. / Non siamo ancora arrivati.
Eesti: Ma ei läinud. / Me ei ole veel jõudnud.

Küsimused ja lühivastused
Küsimise jaoks vastab sageli intonatsioon või verbi ja subjektiga pöördvõrdus. Lühivastuses kasutatakse abiverbi + participio või lihtsalt abiverbi:
Itaalia: Sei andato al cinema? — Sì, sono andato. / No, non sono andato.
Eesti: Kas sa läksid kinno? — Jah, ma läksin. / Ei, ma ei läinud.

Määrsõnade asend (già, ancora, sempre, mai jne.)
Määrsõnad nagu già (juba), ancora (veel), mai (kunagi) paiknevad tavaliselt abiverbi ja participio vahel:
Itaalia: Sono già tornato. / Non sono ancora arrivato. / Non ho mai visto quel film.
Eesti: Ma olen juba tagasi. / Ma ei ole veel jõudnud. / Ma ei ole seda filmi kunagi näinud.

Palju näiteid eri olukordadest (kiired mudelid)

Liikumisverbid (essere)
Itaalia — Eesti
Sono andato al mercato. — Ma läksin turule.
Sei tornata a casa? — Kas sa tulid koju tagasi?
Siamo arrivati tardi. — Me jõudsime hilja.
Loro sono partiti ieri mattina. — Nad lahkusid eile hommikul.

Refleksiivsed ja vastastikud
Mi sono svegliato alle sette. — Ma ärkasin seitse.
Ti sei lavata? — Kas sa pesid end? (suletud: naine)
Ci siamo incontrati al bar. — Me kohtusime kohvikus.
Si sono sposati lo scorso anno. — Nad abiellusid eelmisel aastal.

Passiiv (essere + participio ja nõustumine)
La porta è stata chiusa. — Uks suleti. (uks f. sg. → chiusa)
I compiti sono stati corretti dal professore. — Kodused tööd parandati õpetaja poolt.

Psühholoogilised verbid (mi è piaciuto jne.)
Mi è piaciuto il libro. — Mulle meeldis raamat.
Mi sono piaciute le canzoni. — Mulle meeldisid laulud.

Verbid, mis kasutavad erinevat abiverbi tähenduse järgi
Ho corso cinque chilometri. — Ma jooksin viis kilomeetrit.
Sono corso da te. — Ma jooksin sinu juurde.
Ho passato una bella giornata. — Ma veetsin toreda päeva.
Sono passato da te per un saluto. — Ma käisin su juures tervitamas.

Erandid ja eripärad
Alcuni verbi che normalmente hanno avere come ausiliare possono assumere essere in costruzioni particolari (es. passivo, intransitivo con movimento). Kontrollige sõnaraamatust, kui ei ole kindel.

Korduma kippuvad vead ja praktilised soovitused

- Unusta mitte nõustuda participio't subjektiga, kui kasutad essere't. Vale: "Lei è andato." Õige: "Lei è andata."
- Ära tõlgi otseselt inglise keelest (inglise "I have gone" kasutab "have"). Itaalia ei järgi seda mustrit: liikumisverbid võtavad sageli essere't.
- Refleksiivseid verbe (mi, ti, si, ci, vi) käsitle ühtlasi kui always essere: nad nõuavad nõusolekut vastavalt subjektile.
- Kontrolli sõnastikust verbi abiverbi, kui tunned kahtlust — paljud verbid võivad olla kahekordsed (avere/essere).
- Kui kasutad otseese objekti asesõnu (la, lo, le, li) enne verbi ja abiverb on avere, siis participio nõustub esemega: "Le ho viste." ("Ma nägin neid [naisi]").

Lühisõnastik (glossary)

Passato prossimo — itaalia mineviku- või perfekti- vorm; moodustatakse abiverbi + participio passato.

Participio passato (minevikupartitsiip) — peavõrdi osastik, tavaliselt lõppudega -ato, -uto, -ito (võib olla ka erandeid: fatto, detto, scritto jne.).

Ausiliare (abiverb) — verb, mis aitab moodustada komponeeritud aegasid (essere või avere).

Concordanza (nõustumine) — reegel, mille järgi participio passato muutub vastavalt lause subjektile (sugu ja arv), kui abiverb on essere.

Transitivo / intransitivo — transtatiivne verb võtab otsese objekti; intransitiivne ei võta.

Riflessivo (refleksiivne) — verb, kus tegus toimib tagasi subjektile (peegeldav): mi, ti, si, ci, vi.

Passivo (passiiv) — lause tüüp, kus toime on suunatud subjektile (La lettera è stata inviata).

Kui soovid, võin koostada ka lühema lehekülje ainult võtme-reeglitega või teha tabeli tüüpilistest verbidest, mis võtavad alati essere (nt. andare, venire, arrivare, partire, nascere, morire, rimanere, restare, stare, diventare, entrare, uscire) — anna teada, kumb eelistad.