Mittemäärased asesõnad

B2

Mittemäärased asesõnad itaalia keeles

Mis need on ja millal neid kasutatakse?

Mittemäärased asesõnad (indefinite pronouns) viitavad itaalia keeles inimestele, asjadele või kogustele ilma täpse määramata — näiteks "keegi", "mõni", "mitte midagi", "kõik" jms. Neid kasutatakse siis, kui me ei taha või ei saa täpsustada, kellest või millest täpselt jutt käib.

Näited (itaalia → eesti):
- "C'è qualcuno alla porta." → "Uksel on keegi."
- "Ho qualcosa da dirti." → "Mul on sulle midagi öelda."
- "Non c'è niente da fare." → "Pole midagi parata."
- "Tutti sono arrivati." → "Kõik on saabunud."

Peamised liigid ja näited

1) Qualcuno / Qualcuna / Qualcosa — keegi / midagi
Kasutus: viitab määramata isikule või asjale, tavaliselt affirmatiivsetes lausetes.

Näited:
- "C'è qualcuno in giardino." → "Aias on keegi."
- "Qualcuno ha lasciato un messaggio." → "Keegi jättis sõnumi."
- "Hai visto qualcuno?" → "Kas sa nägid kedagi?"
- "Ho qualcosa per te." → "Mul on sulle midagi."
- "Qualcuna ha risposto al telefono." → "Mõni (naine) vastas telefonile." (kasutatakse, kui sooline vorm on oluline)

Viga, mida vältida:
- Vale: "Non ho visto qualcuno." Õige: "Non ho visto nessuno." (negatiivis kasutatakse tavaliselt "nessuno")

2) Chiunque / Qualunque / Qualsiasi — igaüks, kes iganes; mis iganes
Kasutus: väljendavad "kellel iganes" / "mis iganes" tähendust. Sageli kasutatakse tingimuslikes ja üldistavates lausetes; alamlauses kasutatakse sageli konjugatiivti (konjunktiiv).

Näited:
- "Chiunque può partecipare." → "Igaüks võib osaleda."
- "Chiunque venga sarà benvenuto." → "Kes iganes tuleb, on teretulnud." (siin on "venga" konjunktiiv)
- "Qualsiasi cosa tu dica, non mi influenzerà." → "Mida iganes sa ütled, see ei mõjuta mind." (konjunktiiv "dica")
- "Prendi qualunque libro ti piaccia." → "Võta ükskõik milline raamat, mis sulle meeldib."

3) Tutto / Tutti / Tutta / Tutte — kõik, kogu
Kasutus: "tutto" on üldine "kõik/kogu". Vormid sõltuvad soost ja arvust.

Näited:
- "Tutti sono usciti." → "Kõik lahkusid." (mitmus)
- "Tutto è pronto." → "Kõik on valmis." (ainsus)
- "Tutta la città era illuminata." → "Kogu linn oli valgustatud." (naissoost ainsus)
- "Ho letto tutti i libri." → "Ma lugesin kõik raamatud läbi."
- Erinevus: "tutto il giorno" = "kogu päeva" vs "tutti i giorni" = "iga päev".

4) Ognuno / Ciascuno — igaüks, igaüks eraldi
Kasutus: rõhutavad iga üksiku liikme eraldi toimimist; "ciascuno" on formaalsem.

Näited:
- "Ognuno ha le proprie idee." → "Igalühel on oma ideed."
- "Ciascuno dei partecipanti ha firmato." → "Iga osaleja allkirjastas."

5) Alcuni / Alcune / Qualche / Parecchi — mõned, mõned vähesed, mitmed
Kasutus: "alcuni/alcune" on mitmust kasutav vorm; "qualche" aga nõuab alati ainsust (qualche + nimisõna ainsus) ja tähendab "mõni".

Näited:
- "Ho incontrato alcuni amici." → "Ma kohtasin mõningaid sõpru."
- "Qualche studente non è venuto." → "Mõni õpilane ei tulnud." ("qualche" + ainsus: "qualche studente")
- "Ci sono parecchie persone." → "Seal on üsna mitu inimest."
- "Alcuni di voi lo sapranno." → "Mõned teist teavad seda."

Märkused:
- "Alcuno" võib ilmuda ka vormina "alcun" enne meessugu ainsuse nimisõna: "Non ho alcun dubbio." → "Mul ei ole mingit kahtlust." (kasutatakse tihti eitavas tähenduses)

6) Nessuno / Nessuna / Niente / Nulla — mitte keegi, mitte midagi
Kasutus: eitavad asesõnad. "Nessuno" = "keegi/aga mitte keegi", "niente" ja "nulla" = "mitte midagi" ("nulla" on formaalsem).

Näited:
- "Non c'è nessuno in casa." → "Kodust ei ole kedagi." (tavaline koos "non")
- "Nessuno ha risposto." → "Keegi ei vastanud." (ai ae vabalt ilma "non"-ita)
- "Non ho niente da dire." → "Mul pole midagi öelda."
- "Non ho nulla da aggiungere." → "Mul pole midagi lisada." (formaalsem)

Vead ja tähelepanekud:
- Itaalia kasutab sageli negatiivset konstruktsiooni koos "non" + negatiivne asesõna (double negation), näiteks "Non ho visto nessuno." = "Mina ei näinud kedagi."

7) Altro / Altra / Altri / Altre — teine, muu, muu kui
Kasutus: tähendab "muu" või "veel üks". Võib esineda koos määrsõnaga (esimene vs teine) või ainsuse/mitmuse vormis.

Näited:
- "Vuoi qualcos'altro?" → "Kas tahad veel midagi?"
- "Voglio un altro caffè." → "Tahan veel ühe kohvi."
- "Gli altri sono andati via." → "Teised läksid ära."
- "Non c'è altro da fare." → "Pole muud teha."

Kuidas neil vormilased nähakse (sugude ja arvuga)?

- Enamik mittemääraseid asesõnu käitub kas ainsuse või mitmuse ning soo järgi: näiteks "qualcuno/qualcuna" (sõltuvalt soost), "alcuni/alcune" (mitmus) ja "tutto/tutti" (sõltub tähendusest).
- Mõned asesõnad on muutumatud ja võtavad alati ainsuse ehk verb on ainsuses: "qualcosa", "niente"/"nulla" — näiteks "Qualcosa è successo." → "Midagi juhtus." (mitte "qualcose sono successe")
- "Ognuno", "ciascuno" ja "nessuno" on ainsus ja nõuavad ainsuse verbi: "Ognuno è responsabile." → "Igaüks on vastutav."

Eitus, küsimused ja levinumad vead

Negatiivsete asesõnade kasutamine
- Itaalias on tavaline kasutada "non" + negatiivne asesõna: "Non c'è nessuno." ("Ei ole kedagi.")
- Alternatiivina võib lauset alustada negatiivse asesõnaga ilma "non"-ta: "Nessuno è arrivato." ("Keegi ei saabunud.")

Sagedased vead ja parandused
- Vale: "Non ho visto qualcuno." → Õige: "Non ho visto nessuno." (negatiivis kasutatakse "nessuno")
- Vale: "Qualche amici sono venuti." → Õige: "Qualche amico è venuto." või "Alcuni amici sono venuti." ("qualche" nõuab ainsust)
- "Nessun" vs "nessuno": enne meessugu ainsuse nimisõna kasutatakse lühendatud "nessun" (nt "non ho nessun problema").

Konjunktiiv (subjunktiiv) ja mittemäärased asesõnad
- Märkida tuleb, et sõnad nagu "chiunque", "qualunque/qualsiasi", "qualsiasi cosa" jms võivad alamlauses nõuda konjunktiivi, eriti kui väljendatakse oletust, tinglikkust või ebamäärasust.
- "Chiunque venga sarà benvenuto." → "Kes iganes tuleb, on teretulnud."
- "Qualsiasi cosa tu dica, non cambierà la decisione." → "Mida iganes sa ütled, see ei muuda otsust."

Mõned konstruktsioonid ja eeskirjad praktikas

- "di" + asesõna: "alcuni di voi" = "mõned teist"; "nessuno di noi" = "keegi meist"; "qualcuno di loro" = "keegi nendest".
- Näide: "Alcuni di noi andranno al concerto." → "Mõned meist lähevad kontserdile."

- Partitiivsest artiklist vs asesõnast: "Ho visto degli studenti." ja "Ho visto alcuni studenti." — mõlemad tähendavad "nägin mõningaid üliõpilasi", kuid "alcuni" rõhutab valitud alamhulka.

- "Tutto" koos artikkeliga: "tutto il giorno" = "kogu päev"; "tutti i giorni" = "iga päev" (harjumus/korrapärasus).

Rikkalik valik näiteid (ühendatud):

- "Qualcuno ha preso la mia giacca." → "Keegi võttis mu jope."
- "Ho visto qualcuno entrare in casa." → "Ma nägin kedagi majja minemas."
- "Qualcosa non va." → "Midagi on valesti."
- "Chiunque voglia partecipare è benvenuto." → "Kes iganes soovib osaleda, on teretulnud."
- "Qualsiasi persona può imparare." → "Iga inimene võib õppida."
- "Tutti i bambini giocano nel parco." → "Kõik lapsed mängivad pargis."
- "Tutto il lavoro è finito." → "Kogu töö on valmis."
- "Ognuno ha ricevuto un compito diverso." → "Igaüks sai erineva ülesande."
- "Ciascuno è responsabile delle proprie azioni." → "Igaüks vastutab oma tegude eest."
- "Ho visto alcuni uccelli strani." → "Ma nägin mõningaid kummalisi linde."
- "Qualche volta vado a correre al mattino." → "Mõnikord lähen hommikul jooksma." ("qualche volta" = "mõnikord")
- "Non c'è nessuno alla stazione." → "Jaamal ei ole kedagi."
- "Nessuno sa la risposta." → "Keegi ei tea vastust."
- "Non ho niente da perdere." → "Mul pole midagi kaotada."
- "Non ho nulla da aggiungere." → "Mul pole midagi lisada."
- "Vuoi qualcos'altro da bere?" → "Kas tahad veel midagi juua?"
- "Vorrei un altro pezzo di torta." → "Tahaksin veel ühe tükikese kooki."
- "Gli altri studenti sono già usciti." → "Teised õpilased on juba lahkunud."

Stiil ja registreerimine (väike märkus)

- "Nulla" on formaalsem kui "niente" (mõlemad tähendavad "mitte midagi").
- "Ciascuno" on veidi formaalsem kui "ognuno".
- "Qualsiasi" ja "qualunque" on suures osas sünonüümid; "qualsiasi" võib tunduda neutraalsem ja "qualunque" mõnikord veidi kõnekeelsem või tugevam.

Lühikokkuvõte — peamised reeglid kiiresti

- "Qualcuno/qualcosa" = keegi/midagi (affirmatiivis). Kasutuses ainsuses.
- Eitus: kasuta "nessuno/niente/nulla" (tavaliselt koos "non").
- "Qualche" nõuab ainsust ("qualche amico è venuto"); "alcuni/alcune" nõuavad mitmust ("alcuni amici sono venuti").
- "Tutto/tutti" sõltub kas tervikust (tutto) või mitmusest (tutti).
- "Chiunque/qualunque/qualsiasi" sageli eeldavad konjunktiivi alamlauses.

Sõnastik (lühike glossaar)

- Asesõna (pronome): sõna, mis asendab nimisõna (nt "keegi", "midagi").
- Mittemäärane / mittemäärane (indefinito/mittetähendav): ilma täpse määramata viitav.
- Ainsus / mitmus (singolare/plurale): grammatiline arv.
- Konjunktiiv (congiuntivo): itaalia ajavorm, mida kasutatakse muu hulgas ebakindluse või tingelisuse väljendamiseks.
- Negatiivne konstruktsioon: itaalia laseb sageli kasutada "non" pluss negatiivset asesõna (double negation), nt "Non c'è nessuno.".

Kokkuvõte

Mittemäärased asesõnad on itaalia keele olulisem osa: nad võimaldavad rääkida üldiselt või ebamääraselt. Pea meeles: tähelepanu pöörata vormile (ainsus vs mitmus), soole (kus see oluline), ning negatiivsusele (kasuta "nessuno/niente/nulla" koos "non"). Õpi ära peamised paarid (qualcuno vs nessuno, qualche vs alcuni, tutto vs tutti), ja varsti hakkad neid loomulikult õiges kontekstis kasutama.

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York