Määratlev ja mittemääratlev artikkel (artiklid)

Määratlevad ja mittemääratlevad artiklid itaalia keeles

Artikkel (itaalia keeles articolo) on sõna, mis seob nimisõna lausega ja näitab, kas me räägime millestki kindlast (the) või millestki mittespetsiifilisest (a/an, some). Eesti keeles artikleid ei ole, seega tuleb itaalia artiklite tähendus tihti tõlkida kui „see“ (määratlev) või „üks/mõned/veidi“ (mittemääratlev/partitiiv).

Näited lühidalt:
- Italiano: il libro — Eesti: (see) raamat
- Italiano: un libro — Eesti: üks raamat
- Italiano: del pane — Eesti: veidi leiba / mõni leib

Mis on määratlev artikkel (articolo determinativo)?

Vormid: il, lo, l', la, i, gli, le

Ülevaade:
Määratlev artikkel vastab inglise „the“-le. Itaalia vormid sõltuvad soost (maskuliin/femin), arvust (singular/plural) ja sõna algustähest.

- Maskuliin, ainsus: il / lo / l'
- Maskuliin, mitmus: i / gli
- Femin, ainsus: la / l'
- Femin, mitmus: le

Konkreetsed näited:
- il ragazzo — i ragazzi (poiss — poisid)
- lo studente — gli studenti (õpilane — õpilased; algab s + konsonant)
- l'amico — gli amici (sõber (algab vokaal) — sõbrad)
- la ragazza — le ragazze (tüdruk — tüdrukud)
- l'amica — le amiche

Reegel: millal kasutada il, lo ja l' ?
- il — enne enamikku konsonantidega algavaid maskuliinseid sõnu: il libro, il cane
- lo — enne sõnu, mis algavad s + konsonant (sõnadeni nimetatakse s-impuro), z, ps, gn, x, y (mõnedel juhtudel ka pn): lo studente, lo zio, lo psicologo, lo gnomo, lo xilofono
- l' — eelneb nii maskuliinsele kui feminisele sõnale, mis algab vokaaliga: l'uomo, l'amica
- i — maskuliini mitmus, vastab il: i libri
- gli — maskuliini mitmus, vastab lo ja l' (vokaaliga algav maskuline ja sõnad, millel oli lo): gli studenti, gli amici, gli zii
- le — kõigi feminite mitmus: le case, le amiche

Elision ehk apostroof (l')
Kui definite artikkel lõpeb vokaaliga (il/la) ja järgneval nimisõnal algab vokaal, siis kasutatakse apostroofi: l'amico (la + amico) või l'ora (la + ora).

Mis on mittemääratlev artikkel (articolo indeterminativo)?

Mittet määratlev artikkel vastab inglise „a/an“-ile. Itaalia ainsuse vormid on un, uno, una, un'.

Vormid: un, uno, una, un'

Reegel ja näited:
- un — maskuliinsete sõnade ees, mis algavad vokaaliga või enamikuga konsonantidest: un libro, un amico
- uno — maskuliinsete sõnade ees, mis algavad s + konsonant, z, ps, gn, x, y (s-impuro jt): uno studente, uno zio, uno psicologo, uno gnomo, uno xilofono
- una — feminini ees, mis algavad konsonandiga: una casa, una ragazza
- un' — feminini ees, mis algavad vokaaliga (elision): un'amica, un'idea

Näited:
- Ho visto un film. — Ma nägin üht filmi.
- Vorrei una mela. — Tahaksin õuna.
- Ho incontrato uno studente. — Kohtasin üht õpilast.

Oluline: pluraliversioon puudub
Itaalia keeles ei ole mitmikvormi mittemääratlevast artiklist. Kui tahad öelda „some / mõned“ mitmuses, kasuta partitiivi (dei/degli/delle) või sõna alcuno/alcuni:
- Ho comprato dei libri. — Ma ostsin (mõned) raamatud / Ma ostsin raamatuid.
- Alcuni amici sono venuti. — Mõned sõbrad tulid.

Partitiiv (osaartikkel) — del / dello / della / dell' / dei / degli / delle

Mis see on?
Partitiiv (articolo partitivo) väljendab osa millestki või „some“/„veidi“ tähendust. Vorm tekib eessõna di + määratlev artikkel kokku tõmbamisel.

Kokkuvõte:
- di + il = del
- di + lo = dello
- di + l' = dell'
- di + la = della
- di + i = dei
- di + gli = degli
- di + le = delle

Näited:
- Vorrei del pane. — Tahaksin veidi leiba.
- Ho comprato dei libri. — Ostsin mõned raamatud.
- Vuoi della cioccolata? — Tahad natuke šokolaadi?
- C'è dell'acqua nel vaso. — Vaasis on vett.

Võrdlus määratlusega:
- Ho comprato i libri. — Ma ostsin need raamatud (konkreetseid, eelnevalt mainitud).
- Ho comprato dei libri. — Ma ostsin mõningaid raamatuid (mõned raamatud, mitte kindlad).

Artikli kokkutõmbumine eessõnadega: al, dal, nel, sul jne

Paljud eelnevad eessõnad liituvad määratleva artikliga. Peamised kombinatsioonid:
- a + il = al, a + lo = allo, a + l' = all', a + i = ai, a + gli = agli, a + le = alle
- da + il = dal, da + lo = dallo, da + l' = dall', da + i = dai, da + gli = dagli, da + le = dalle
- in + il = nel, in + lo = nello, in + l' = nell', in + i = nei, in + gli = negli, in + le = nelle
- su + il = sul, su + lo = sullo, su + l' = sull', su + i = sui, su + gli = sugli, su + le = sulle
- di + ... = del / dello / dell' / della / dei / degli / delle (eelnevalt seletatud)

Näiteid kombinatsioonidest:
- Vado al cinema. — Lähen kinno. (a + il)
- Esco dallo studio. — Lahkun kabinetist. (da + lo)
- Metti il libro nello zaino. — Pane raamat seljakotti. (in + lo)
- Il gatto è sul tavolo. — Kass on laual. (su + il)
- Ho parlato dell'amico. — Rääkisin sõbrast. (di + l')

Millal kasutada määratlevat artiklit? (Praktilised juhtumid)</b]

1) Konkreetne, määratletud ese või isik
- Chiudi la porta. — Sule uks. (tead, millisest uksest jutt)
- Il libro è sul tavolo. — Raamat on laual.

2) Üldistused/klasside kohta rääkimine
Itaalia kasutab määratlevat artiklit ka üldistuste puhul:
- La matematica è difficile. — Matemaatika on raske. (ei ole üks konkreetne matemaatika, vaid valdkond)
- Il cane è fedele. — Koer on truu. (koera liik/kategooria)

3) Keeled (erinevused kasutuses)
- Parlo inglese. — Ma räägin inglise keelt. (keelte nimetustel tavaliselt ilma artiklita pärast verb-i)
- L'inglese è una lingua interessante. — Inglise keel on huvitav. (kui räägid keelest üldiselt, kasutad artiklit)

4) Pere liikmete juuresolekul possessiividega
Itaalia tavaliselt kasutab artiklit koos omadussõnaga (il mio, la mia), aga on erandid:
- La mia casa è grande. — Minu maja on suur. (artikliga)
- Mia madre è gentile. — Minu ema on lahke. (silmas peetakse ühepere liikme nimetust ilma täiendava määratluse või omadussõnata; paljud stereotüüpsed reeglid: üheainsa, muutmata perekonnaliikme puhul võib artikkel puududa)

5) Päevade kasutus (reeglid erinevad tähenduse järgi)
- Il lunedì vado in palestra. — Esmaspäeviti käin trennis. (iganel päeval kui harjumus)
- Lunedì vado al cinema. — Esmaspäeval lähen kinno. (konkreetsel esmaspäeval)

6) Geograafilised nimed ja riigid
Paljude riikide ja geograafiliste nimede ees kasutakse artiklit:
- L'Italia è bella. — Itaalia on ilus.
- La Francia, il Giappone, il Brasile
- Gli Stati Uniti (mitmus) — Ameerika Ühendriigid

7) Päevased söögikorrad, kuud, aastaaegade kasutus — sõltub kontekstist
- A colazione mangio pane. — Hommikusöögiks söön leiba. (il può olla ka: la colazione è stata buona)
- L'estate è calda. — Suvi on kuum.

Millal kasutada mittemääratlevat artiklit? (Praktilised juhtumid)</b]

1) Uue, määramata eseme esitamine
- Ho visto un film. — Nägin üht filmi. (esimene mainimine)
- Vorrei un caffè. — Tahaksin ühte kohvi.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

1) Vale artikkel s-impuro ees
- Vale: il studente è bravo.
- Õige: lo studente è bravo.
Selgitus: s + konsonant vajab lo/uno.

Võrdlus eesti keelega — praktilised vihjed eesti kõnelejale

- Eesti keeles artikleid ei ole; itaalia „il/la“ tõlgime sageli kui „see“ ja „un/una“ kui „üks“. Harjuta mõtlemist „see/üks“-tasandil, kuni artiklite reeglid automaatselt tulevad.
- Omadussõnade (minu/sinu) juures kasutab itaalia sageli artiklit: il mio libro = minu raamat (sõnasõnaline: "the my book"). Eesti: minu raamat (artiklit ei ole).
- Keeled: eesti kõnelejana on lihtne unustada, et itaalia keeles on kaks olukorda: ilma artiklita verbijärgsetes lausetes (Parlo italiano) ja artikeliga, kui räägitakse keelest üldiselt.

Lühisõnastik (glossary)

- Articolo determinativo = määratlev artikkel (il, lo, la, l', i, gli, le)
- Articolo indeterminativo = mittemääratlev artikkel (un, uno, una, un')
- Articolo partitivo = osaartikkel (del, dello, della, dei, degli, delle)
- Elision = vokaalide kokkutõmbumine ja apostroof (l')
- s-impuro = s + konsonant (sõnad nagu studente, spiaggia — vajavad lo/uno)

Kokkuvõte

Itaalia artiklid annavad palju grammatilist infot: kas räägitakse konkreetsest asjast või mittespetsiifilisest esindajast, kas kasutatakse osa tähendust (eessõna + artikkel) või pöördutakse mingis kontekstis üldistuse poole. Peamised punktid, mida meelde jätta:
- Määratlevad: il/lo/l'/la → mitmus i/gli/le
- Mittemääratlevad ainsuses: un/uno/una/un'
- Plural "a/an" ei ole; kasuta dei/degli/delle või alcuni/alcune
- Õpi s-impuro koht ja elisionid — need on kõige levinuimad veakohad.

Harjuta lugemist ja kuulamist, pööra tähelepanu algustähele (vokaal, s+konsonant, z, ps, gn jne) ja meelde jäavad vormid kiiresti praktikaga.