Kliit-asesõnade paigutus - itaalia Grammar

Kliit-asesõnade paigutus itaalia keeles

Mis on kliit-asesõnad?

Kliit-asesõnad (itaalia keeles pronomi clitici) on nõrgad, rõhustamata asesõnad, mis ei seisa lauses iseseisvalt, vaid „kleepuvad” verbi kõrvale. Näited: mi, ti, lo, la, ci, vi, gli, le, ne jne. Need erinevad rõhutatud (tonic) asesõnadest (me, te, lui, lei jt), mida kasutatakse rõhu või eelpositsiooni puhul (nt a me, con te).

Näide:
- Mi vedi? (Kas sa mind näed?) — kliit: mi
- Vedi me? (Kas sa näed just MIND?) — rõhutatud asesõna: me

Millal ja miks neid kasutatakse?

Kliit-asesõnad asendavad otsesed ja kaudsed objekte või peegeldavad reflekse (endale). Itaalia kasutab neid väga sageli, kus eestikeelne vastus võib olla käändevorm (nt mulle, sulle) või täislausesse paigutatud asesõna. Näiteks:

Ho visto Marco. → L'ho visto. (Nägin Marcot. → Nägin teda.) — lo = teda (otse objekt)
Ho dato il libro a Marco. → Gli ho dato il libro. (Andsin raamatu Marcole. → Andsin talle raamatu.) — gli = (endale) temale (kaudne objekt)

Kus nad lauses paiknevad? Üldreegel

Üldreegel on lihtne: kliit-asesõnad asuvad enne finiitset verbi (proklisis) — näiteks Lo vedo. Kuid on selged erandid: mittevõrdsed verbivormid (infinitiiv, gerundio), positiivne käsk (imperativo affermativo) ja mõnikord infinitiiviga kasutatakse enkliisi (asesõna verbi järel). Samuti compound-aegades (passato prossimo jne) asetuvad kliidid tavaliselt abiverbi ette.

Peamised kontekstid, kus asesõna tuleb verbi järele (enkliis)
1) Infinitiiv: pronoomid kinnituvad infinitivi lõppu.
- Voglio vederlo. (Tahan teda näha.)
- Devo comprarla. (Pean selle ostma.)
Märkus: Alternatiivne vorm on asetada asesõna finiitse verbi ette: Lo voglio vedere. See on sageli võimalik (erinevus rõhus).

2) Gerundio (progressiivsed vormid): pronoom võib kinnituda gerundile.
- La sto leggendo. → Sto leggendola. (Ma loen seda.)
- Lo sto mangiando. → Sto mangiandolo. (Ma söön seda.)
Mõlemad variandid on võimalikud; formaalsemas kõnes eelistatakse sageli proklisi (La sto leggendo).

3) Afﬁrmatiivne käsk (2. p. imperatiiv): pronoom kinnitub käsivormile.
- Dimmi la verità. (Ütle mulle tõde.)
- Dammelo! (Anna see mulle!)

Peamised kontekstid, kus asesõna tuleb enne verbi (proklisis)
1) Lihtne finiitne lause (näit. indikatiiv, konjunktiiv):
- Lo vedo. (Ma näen teda.)
- Mi capisci? (Kas sa mõistad mind?)

2) Kompoundajastud: enne abiabiverbi (avere/essere).
- L'ho visto. (Ma olen teda näinud.) — "l'" = lo + ho
- Gliel'ho detto. (Ma ütlesin talle seda.) — glie + l' + ho

3) Proklisi mõjutavad sõnad: negatsioon (non), küsimussõnad, siduvad konjunktsioonid (che, quando, se), teatud määravad adverbid (mai, ancora, sempre) — need kipuvad asetama asesõna enne verbi.
- Non lo voglio. (Ma ei taha seda.)
- Credo che te lo dica. (Ma arvan, et ta ütleb sulle seda.)

Konkreetsed näited sõltuvalt verbivormist

Finiitne (lihtne) pööratud verb

Lo vedo. (Ma näen teda.)
Ti sento. (Ma kuulen sind.)
Ci aiutano. (Nad aitavad meid.)
Non mi piace. (Mulle ei meeldi.)

Infinitiiv (enkliis vs proklis)
- Voglio vederlo. / Lo voglio vedere. (Tahan teda näha. / Ma tahan teda näha. — rõhu erinevus)

Devo farla. / La devo fare. (Pean selle ära tegema.)

Gerundio (progressiivsed vormid)
- Lo sto leggendo. / Sto leggendolo. (Ma loen seda.)
- La stiamo mangiando. / Stiamo mangiandola. (Me sööme seda.)

Imperatiiv (afﬁrmatiivne vs negatiivne)
- Afﬁrmatiivne: Dammelo! / Dimmi! / Portamelo, per favore. (Anna see mulle! / Ütle mulle! / Too see mulle, palun.)
- Negatiivne (tavaliselt non + infinitiv): Non dirmelo! (Ära ütle seda mulle!) — siinne asesõna kinnitub infinitivile.
Märkus: mõlemad vormid "Non mi dire" ja "Non dirmi" esinevad kõnes; normatiivne struktuur ("non + infinitiv") annab "Non dirmelo".

Kompoundajad (avere/essere) ja osakeste kokkulepe
- L'ho visto. (Ma olen teda näinud.) — clitic enne abiabiverbi: l' + ho
- Le ho viste. (Ma olen neid (f) näinud.) — kui otsene asesõna eelneb, siis partitsip pööra-b (sõltuvalt stiilist) võib nõuda sugu/mitmus kokkulepet: Le ho viste.
Märkus: past-participle'i kokkulepe on grammatikaliselt korrektne, kui otseobjektne kliit eelneb abiverbile (eriti kirjalikus standardkeeles).

Mitme kliit-asesõna kombineerimine: järjestus ja vormimuutused

Kui lauses on kaks asesõna, peab järjekord olema kindel. Lihtsustatud järjekord kahe asesõna puhul (tüüpiline): 1) dative / refleksiivne (mi, ti, ci, vi, si või gli/le) → kui neid kombineeritakse, muutuvad need mõnikord vormiks me/te/ce/ve/se/glie 2) direct object (lo, la, li, le) 3) ne (kasutus kui "of/from them/there") tuleb sageli lõppu

Tüüpilised kombinatsioonid ja näited:
- mi + lo → me lo: Me lo puoi dare? (Võid sa selle mulle anda?)
- ti + lo → te lo: Te lo do domani. (Annaksin selle sulle homme.)
- ci + lo → ce lo: Ce lo porti? (Kas sa tuled selle meile tooma?)
- vi + lo → ve lo: Ve lo diciamo. (Me ütleme teile seda.)
- si + lo → se lo: Se lo è comprato. (Ta ostis selle endale.)
- gli/le + lo → glielo: Glielo do. (Ma annan selle talle.)
- mi + ne → me ne: Me ne vado. (Ma lähen minema.)
- gli + ne → gliene: Gliene ho dato tre. (Ma andsin talle neist kolm.)

Morfoloogilised muutused, mida õppija peaks tähele panema:
- mi/ti/ci/vi/si muutuvad sageli vormideks me/te/ce/ve/se kui need eelnevad teisele kliidile (nt me lo, te lo, ce lo, se lo).
- gli/le (datiiv kolmanda p. vormid) ühendatakse sageli otseobje-proklaadluse puhul kujul glie- + lo/la/li/le → glielo, gliela, glieli, gliele.

Erireeglid ja raskemad punktid (õpilastele)

1) "Lo" vs "gli/le": otsene vs kaudne objekt

Viga: *Gli vedo Marco. (vale)

Õige: L'ho visto (L'ho visto). (Õige: L'ho visto = Nägin teda.)

Selgitus: "lo/la/li/le" on otsene objekt (näen, kuulen vms). "Gli/le" on kaudne objekt (annan, ütlen kellelegi). Eestikeelne "mulle/sulle" ei ühti alati vormiga "mi/ti" vms — loome harjumuse, milliseks rolliks asesõna on.

2) Apos‑kontraktatsioon koos abiverbiga (L'ho, Gliel'ho jne)
- L'ho visto. (Õige) — kirjutatakse l' + ho, sest ho algab täishäälikuga.
- Gliel'ho detto. (Õige) — gli + el + ho → gliel'ho

3) Minevikupartitsiibi kokkulepe / akkoordeerimine
- Domina: kui otsene kliit (nt la, le, lo, li) eelneb abiverbile ja abiverb on essere või konstruktsioon ühega avere kui nõutud, siis partitsipiib võib nõuda sugu/mitmuse kokkulepet: Le ho viste. (Nägin neid (f.), olen neid näinud.)
- Sõltuvalt stiilist räägivad paljud kõnekeeles kokkuleppest vähem, kuid kirjakeeles tasub sellest teadlik olla.

4) Ne / Ci: eriline tähendus ja kombinatsioonid
- ne = ’nendest, sellest, sealt, sellest osa’
Näited: Ne voglio due. (Tahan neist kahte.) — Voglio due di questi → Ne voglio due.
- ce/ne kombinatsioonid: Ce l'ho. / Ce ne sono molti.
- Ce l'ho. (Mul see on.)
- Ce ne sono tre. (Sealt on kolm.)

Tavalised vead ja kuidas neid parandada

Vale paigutus koos abiabiverbiga: *Ho visto lo. → Õige: L'ho visto.
Vale kombineerimine: *Gli lo do. → Õige: Glielo do.
Otsese/kaudse objekti segamine: *Lo ho dato a Marco. (kui mõtled "Ma andsin talle seda", õigem on Glielo ho dato.)
Unusta partitsipiidi kokkulepe: kirjakeeles õige on Le ho viste (mitmus), räägitavas kõnes võib siiski sageli kuulda "Le ho visto".

Nõuanded eesti keelt kõnelejale

Mõtle esmalt: kas tegemist on otsese objektiga (näen, kuulen) või kaudse objektiga (annan, ütlen kellelegi). See määrab lo/la/lo/ gli/le jne.
Tee vahet finiitsel verbil ja mittevormiil (infinitiiv, gerundio, imperatiiv). Kui verb on finiitne, pane kliit tavaliselt ette; kui on infinitiv/gerund/afﬁrmatiivne imperatiiv, kinnita kliit sageli verbi järele.
Õpi paar-kolm tüüpvormi väljapakku (Lo vedo; Voglio vederlo; Dammelo; L'ho visto; Me ne vado) ja kohalda neid mustrita.

Lühike kokkuvõte (kiirjuhend)

Finiitne verb → asesõna ENNE verbi (Lo vedo).
Infinitiiv/gerund/afﬁrmatiivne imperatiiv → asesõna Pärast verbi (Voglio vederlo; Sto mangiandolo; Dammelo).
Kompoundajad → asesõna enne abiabiverbi (L'ho visto).
Kui on kaks asesõna, järgib järjestus: dative/refleksive → direct → ne (ja vastavad vormimuutused: mi→me, ci→ce, gli→glie jne).

Lühike sõnastik (glossary) itaalia termini eestikeelsetes seletustes

Kliit-asesõna (pronomi clitici): nõrgad, rõhustamata asesõnad, mis kinnituvad verbile.
Proklisis: asesõna enne verbi.
Enkliis: asesõna verbi järel.
Infinitiiv (infinito): tegusõna põhivorm (vedere, mangiare).
Gerundio: progressiivne vorm (leggendo, mangiando).
Imperatiiv: käskiv kõneviis (parla!, dimmi!).
Partitsiip (participio passato): minevikuvorm, mida kasutatakse koos abiverbiga (visto, detto).

Kui soovid, võin lisada veel sadu lühemaid võrdlusnäiteid, ainese (näidislauseid) või kokku koostada „taskureegli” – lühikese meeldetuletuse imprimatavale paberile.