Kellaaja ja kuupäeva ütlemine

Kellaaja ja kuupäeva ütlemine itaalia keeles

See artikkel selgitab, kuidas itaalia keeles küsida ja öelda kellaaega ning kuupäeva. Leiad reeglid, sagedased väljendid, näited kõnekeelsete ja kirjalike vormide kohta ning levinumad vead, mida vältida. Kõik selgitused on eesti keeles ja näited peamiselt itaalia keeles (järgnevad tõlked eesti keelde).

Millal ja miks seda kasutada?

Ajaväljendusi vajad igapäevastes olukordades: kohtumiste kokku leppimisel, rongi- või lennugraafikutes, sõnumite vastamisel, sündmuste või tähtpäevade kirjeldamisel. Itaalia keeles on mitmeid variante, sõltuvalt sellest, kas räägid kõnekeeles või kasutad ametlikku/kirjalikku stiili.

Kuidas küsida kellaaega ja kuidas sellele vastata?

Tavalised küsimused

Che ore sono? (Mis kell on?)
Che ora è? (Mis kell on? — tihti kasutatakse vaheldumisi; grammatiliselt neutraalsem on Che ore sono?)

Vastused algavad kas È l'una (on üks) või Sono le + number (on mitu tundi). Põhireegel: itaalia keeles kasutatakse ainsust ainult kella 1 kohta; kõigi teiste tundide puhul kasutatakse mitmust.

Näited:

Che ore sono? — Sono le tre. (Mis kell on? — Kell on kolm.)
Che ora è? — È l'una. (Mis kell on? — Kell on üks.)

Valev vorm, mida ära kasuta:

* Sono le una. (vale — õige on È l'una)

Kellaaja põhistruktuur: È l'una vs Sono le due

Itaalia keel kasutab predikati Ê (on) ainsuse puhul ja Sono (on) mitmuse puhul. Artikkel l' kasutatakse enne una (l' una), teiste tundide ees kasutatakse le või gli (enamasti le tundide jaoks, sest ora on naissõna).

Näited:

È l'una. (On üks.)
Sono le due. (On kaks.)
Sono le dodici. (On kaksteist.)

Kellaaegade väljendamine minutitega: e, meno, in punto, un quarto, mezzo/mezza

Põhisõnad ja konstruktsioonid:

* e (ja): lisab minuteid tunni juurde. Näide: le tre e dieci = 3:10
* meno (miinus): lahutab minuteid järgmise tunni arvestuses. Näide: le quattro meno un quarto = 3:45
* in punto (täpselt): le due in punto = kell kaks täpselt
* un quarto (veerand): le cinque e un quarto = 5:15; le sei meno un quarto = 5:45
* mezzo / mezza (pool): le sette e mezzo või le sette e mezza = 7:30. Tähtis märkus: ajalise väljendi puhul kuuleb nii e mezza kui e mezzo; traditsiooniliselt võib leida mezza (kokkulangev naissõnaga ora), aga kõnekeeles on variantid.

Näited:

Sono le tre e dieci. (Kell on 3:10.)
Sono le quattro e venticinque. (Kell on 4:25.)
Sono le cinque e un quarto. (Kell on 5:15.)
Sono le sei meno venti. (Kell on 5:40.)
Sono le otto in punto. (Kell on 8 täpselt.)
È l'una e mezzo / È l'una e mezza. (Kell on 1:30.)

Mezzogiorno ja mezzanotte

mezzogiorno = keskpäev (12:00)
mezzanotte = kesköö (00:00)

Näited:

È mezzogiorno. (On lõuna/keskpäev.)
È mezzanotte. (On kesköö.)
Pranzo a mezzogiorno. (Söön lõunaks.)
La festa comincia a mezzanotte. (Pidu algab keskööl.)

12- ja 24-tunnine süsteem: kõne vs kiri

Kirjalikes graafikutes ja ametlikes tekstides kasutatakse tihti 24-tunnist kella (14:30 jne). Rääkimisel on tavalisem 12-tunnine vorm koos ajamääratlusega di mattina / di pomeriggio / di sera / di notte, kui on vaja täpsustada.

Sagedased väljendid, mida lisada pärast kella:

* di mattina = hommikul (enne ca 12:00)
* di pomeriggio = pärastlõunal (umbes 12:00–18:00)
* di sera = õhtul (umbes 18:00–24:00)
* di notte = öösel

Näited:

Sono le 14:30 (kirjas) = Le quattordici e trenta. (kirjaline 24h)
Oppure rääkides: È l'una e mezza del pomeriggio. (Kell on pool kaks pärastlõunal.)
Sono le nove di mattina. (Kell on 9 hommikul.)
Sono le nove di sera. (Kell on 9 õhtul.)

Prepositsioonid kellaajal: a, alle, all'

Et öelda "kell" kohta kohtumiste või sündmuste puhul, kasutatakse prepositsooni a koos vastava määratud artikliga:

* alle + le (kui tund nõuab artiklit le): Ci vediamo alle tre. (Kohtume kell kolm.)
* all' + una (a + l' = all' ning kasutusel ühe tunni puhul): Arrivo all'una. (Tuln kell üks.)
* a + mezzogiorno (kuna mezzogiorno ei kasuta artiklit): Pranziamo a mezzogiorno. (Sööme lõunaks.)

Näited:

Ci vediamo alle 18. (Kohtume kell kuus.)
Parto all'una e mezza. (Lahkun kell pool kaks.)
La riunione è a mezzogiorno. (Koosolek on keskpäeval.)

Kuupäevad itaalia keeles

Põhimõte: päev + kuu + aasta ja artikli kasutus

Tavaline kõne- ja kirjalik vorm: il 3 maggio 2025 või il primo marzo 1990. Sõna il (artikkel) pannakse sageli kuupäeva ette, eriti kui öeldakse "on" (il 25 dicembre è Natale - 25. detsembril on jõulud).

Reeglid:

* Esimene päev: tavaliselt kasutatakse primo (il primo maggio) või 1° märgistus.
* Muud päevad: tavaliselt kasutatakse kardinaalarve (il cinque maggio) või numbrimärgendit 5 maggio.
* Kuud itaalia keeles ei kirjutata suure algustähega: gennaio, febbraio, marzo jne.
* Kirjaline vorm D/M/YYYY: 3/4/2025 tähistab päeva/kuud/aastat (päev/kuu/aasta), nagu paljudes Euroopa riikides.

Näited:

Oggi è il 5 maggio 2025. (Täna on 5. mai 2025.)
La mia festa è il primo giugno. (Minu pidu on 1. juunil.)
Ci vediamo il 21/07/2025. (Kohtume 21.07.2025.)

Päevad ja kuud – ülevaatlik nimekiri

Kuud (itaalia - eesti):

gennaio - jaanuar
febbraio - veebruar
marzo - märts
aprile - aprill
maggio - mai
giugno - juuni
luglio - juuli
agosto - august
settembre - september
ottobre - oktoober
novembre - november
dicembre - detsember

Nädalapäevad (itaalia - eesti):

lunedì - esmaspäev
martedì - teisipäev
mercoledì - kolmapäev
giovedì - neljapäev
venerdì - reede
sabato - laupäev
domenica - pühapäev

Näited kasutusest:

Ci vediamo lunedì. (Kohtume esmaspäeval.)
Sabato prossimo sono occupato. (Järgmisel laupäeval olen hõivatud.)

Kuidas öelda, millal keegi on sündinud või mis aastal midagi juhtus

Aastad hääldatakse tavaliselt kui üks number: 1995 = millenovecentonovantacinque; 2000 = duemila; 2001 = duemilauno (paljud räägivad seda kui ühte sõna või kui duemila uno). Kui kasutad eesti keelega võrdlust, siis itaalia sõnajärg on päev-kuu-aasta, samamoodi kui eesti puhul mõnes väljenduses.

Näited:

Sono nato il 3 aprile 1990. (Sündisin 3. aprillil 1990.)
L'anno 1999 è stato difficile. (Aasta 1999 oli raske.)

Väljendid nagu oggi, domani, ieri, dopodomani

* oggi = täna
* domani = homme
* ieri = eile
* dopodomani = ülehomme
* l'altro ieri = üleeile

Näited:

Oggi è martedì. (Täna on teisipäev.)
Domani parto per Roma. (Homme lähen Rooma.)
Ieri ho incontrato Maria. (Eile kohtasin Mariat.)

Erinevad tähendused artikli il kasutamisel nädalapäeva ees

Lunedì vado al cinema. (Esmaspäeval lähen kinno. — konkreetne esmaspäev lähiajal)
Il lunedì vado in palestra. (Igal esmaspäeval käin jõusaalis. — harjumus, korduv tegevus)

See on oluline erinevus: artikkel il + päev (il lunedì) väljendab tava või regulaarset tegevust.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

1) Vale: Sono le una. Õige: È l'una.
Selgitus: kella üks puhul kasutatakse Ê l' + una.

2) Vale: usare le senza l' per kella 1. Näide: le uno (vale). Õige: l'una.

3) Vale: confundere e ja meno. Näide: le cinque e un quarto = 5:15; le cinque meno un quarto = 4:45. Kontrolli alati, kas lisad minuteid või lahutad neid.

4) Vale: kirjutada kuud suure algustähega. Itaalia keeles kuud tavaliselt ei kapitaliseerita.

5) Vale: segada 12h ja 24h süsteeme ilma täpsustuseta. Kui räägid kõnekeeles ja ütled È l'una, lisa di pomeriggio või di notte, kui on vaja välistada segadust.

Kasulikud lisaväljendid ja sõnavara

* in punto = täpselt (kell) — le due in punto
* fra / tra = (in) aja pärast — fra cinque minuti = viie minuti pärast
* all'incirca / circa = umbkaudu
* ogni = iga — ogni lunedì = iga esmaspäev

Näited:

Fra dieci minuti parto. (Teen 10 minuti pärast mineku.)
Alle cinque circa. (Umbes kell viis.)

Lühike sõnastik (glossary)

ora (f) = tund, kellaaeg
ore = tunnid (mitmus)
minuto = minut
mezzogiorno = keskpäev
mezzanotte = kesköö
mezzo / mezza = pool (nt e mezzo / e mezza = ja pool)
un quarto = üks veerand
in punto = täpselt
fra / tra = (ajaliselt) pärast, aja jooksul
oggi = täna
domani = homme
ieri = eile

Kokkuvõttev praktiline nõuanne

1) Küsi Che ore sono? ja vasta È l'una (kell 1) või Sono le + number (kõik muud tunnid).
2) Kasuta e (ja) minute lisamiseks ja meno minute lahutamiseks järgmise tunni juurest.
3) Kõnekeeles täpsusta vajadusel di mattina / di pomeriggio / di sera / di notte, et vältida 12/24-tunni segadust.
4) Kuupäevad: il + päev + kuu + (aasta) on tavaline; kuud on itaalia keeles väikese algustähega.

Õpi kõigepealt levinumad fraasid (Che ore sono?, Sono le..., È l'una, È mezzogiorno, Ci vediamo alle...), siis harjuta minuteid e ja meno abil. Pea meeles ka eesti keele erinevused (nt eestis kasutatakse sageli 24-tunnist süsteemi), mis aitab otsustada, kas peab lisama di mattina/di pomeriggio jne.