Kaudne kõne ja ajavormide muutused

Kaudne kõne itaalia keeles ja ajavormide muutused

See artikkel selgitab itaalia kaudset kõnet (discorso indiretto) ja reegleid, kuidas otsesest kõnest (discorso diretto) ajavorme ning muid elemente ümber panna. Otse- ja kaudse kõne erinevus, millal ajavormid muutuvad (consecutio temporum), töökorras näited sõnade asendamisest (oggi → quel giorno jne) ja tavalised vead — kõik ühes kohas. Näited on peamiselt itaalia keeles, igaühe järel eestikeelne selgitus.

Mis on kaudne kõne (discorso indiretto)?

Kaudne kõne on viis, kuidas kellegi sõnu edasi anda ilma sõnasõnalise jutluseta. Otsesel kõnel tsiteerid seda, mis öeldi, ja kasutad jutumärke: „Mario ha detto: 'Vado al mercato'". Kaudses kõnes vormid lause ümber, tihti muudad ajavorme, asesõnu ja näitussõnu: "Mario ha detto che andava al mercato".

Näide:
- Discorso diretto: Marco ha detto: "Vado al cinema stasera." (Marco ütles: „Täna õhtul lähen kinno.”)
- Discorso indiretto: Marco ha detto che andava al cinema quella sera. (Marco ütles, et ta pidi/oli minemas sel õhtul kinno.)

Millal kasutada kaudset kõnet?

- Kui kokku võtad või edastad kellegi sõnu (sõbralt, uudistest, intervjuust).
- Kui tahad muuta otsese tsitaadi vähem sõnasõnaliseks või sobitada seda oma lause juurde.
- Ka küsimuste ja käskluste edastamiseks (muutes lause ülesehitust ja mõnikord tegusõna vormi).

Kuidas moodustada kaudset kõnet? Põhipõhimõtted

1) Liite sõna: "che" avaldustele
- Enamik tõsiseid väiteid muutub "che"-klauseliks.
- Direkta: "Ho studiato molto." -> Indirekta: "Ha detto che aveva studiato molto." (Ta ütles, et oli palju õppinud.)

3) Määravad küsimissõnad (dove, quando, perché jne): säilitad küsimissõna, aga pöörded lause tavapäraseks sõnajärguks
- Direkta: "Dove hai messo le chiavi?" -> Indirekta: "Mi ha chiesto dove avevo messo le chiavi." (Ta küsis, kuhu olin võtnud võtmed.)

4) Käsklused: tavaliselt "di + infiiniit" või "che + congiuntivo"
- Direkta (käsk): "Chiudi la porta!" -> Indirekta: "Mi ha detto di chiudere la porta." (Ta ütles mulle, et sulgeksin ukse.)
- Alternatiiv: "Mi ha chiesto che chiudessi la porta." (vähem levinud kõnekeelne variant; "che" + konjunktiiv annab toonile rohkem ametlikkust või tugevust)

Ajavahemike muutused (consecutio temporum): peamised teisendused

Oluline reegel: kui juhtiv vältav (introducer) verb on minevikus (nt ha detto, disse, diceva), siis alavõrd lause ajavormid sageli nihutatakse (backshift). Kui juhtiv verb on olevikus või tulevikus (dice, dirà), ajavorme tavaliselt ei muuda.

Kui juhtiv verb on minevikus — tüüpilised teisendused (indiikatiiv):
- Presente -> Imperfetto
- Direkta: "Sono stanco." -> Indirekta: "Ha detto che era stanco." ("Sono" -> "era")
- Näide: "Laura ha detto: 'Vivo a Milano.'" -> "Laura ha detto che viveva a Milano." (Laura ütles, et elas Milano's.)

- Passato prossimo -> Trapassato prossimo
- Direkta: "Ho visto quel film." -> "Ha detto che aveva visto quel film." ("Ho visto" -> "aveva visto")
- Näide: "Gianni ha detto: 'Ho finito il lavoro.'" -> "Gianni ha detto che aveva finito il lavoro." (Gianni ütles, et oli töö lõpetanud.)

- Imperfetto -> Imperfetto (tavaliselt ei muutu)
- Direkta: "Studiavo ogni giorno." -> "Ha detto che studiava ogni giorno." (studiavo jääb studiava)

- Passato remoto -> Trapassato prossimo
- Direkta: "Arrivai alle sette." -> "Disse che era arrivato alle sette."

- Trapassato prossimo -> Trapassato prossimo (ei muutu)
- Direkta: "Avevo già mangiato." -> "Ha detto che aveva già mangiato."

- Futuro semplice -> Condizionale *composto* (condizionale passato)
- Direkta: "Partirò domani." -> "Ha detto che sarebbe partito il giorno dopo." (futuro -> "sarebbe partito / avrebbe + past participle")
- Märkus: itaalia väljendab tulevikku minevikust harilikult konditsionaali koos abiverbi + participi vormiga ("sarebbe/avrebbe ..."), see on vastav inglise "would + V".

- Futuro anteriore (futuro perfect) -> Condizionale passato
- Direkta: "Avrò finito prima di te." -> "Ha detto che avrebbe già finito prima di me."

Näited rühmades (põhivormi ja kaudne kõne, juhtiv verb minevikus):
- Direkta: "Marta ha detto: 'Ho perso il treno.'" -> Indirekta: "Marta ha detto che aveva perso il treno." (Marta ütles, et oli rongi maha jääma.)
- Direkta: "Luca ha detto: 'Domani verrò.'" -> Indirekta: "Luca ha detto che sarebbe venuto il giorno dopo." (Luca ütles, et ta tuleks järgmisel päeval.)

Kui juhtiv verb on olevikus või tulevikus — reeglid
- Kui intro-lause on olevikus (p. algvorm: dice, sta dicendo) või tulevikus (dirà), siis ajavorme sageli ei nihutata:
- "Giulia dice: 'Vivo a Napoli.'" -> "Giulia dice che vive a Napoli." (ei muuda presente -> presente)
- "Il professore dirà: 'La prova sarà difficile.'" -> "Il professore dirà che la prova sarà difficile." (ei muuda futur -> futur)
- Erand: kui sisu on endiselt tõsi või üldine tõde, võib jätta algse aja.
- "Galileo disse: 'La Terra gira intorno al Sole.'" -> võib edasi anda ka "Galileo disse che la Terra gira intorno al Sole." (kuigi juhtiv verb on minevikus, kasutatakse sageli presente, sest see on teaduslik tõde)

Kuidas teisendada küsimusi?

Jah/ei küsimused:
- Kasuta "se" (või "se + conj" sõltuvalt lausest) ja muuda sõnajärg tavapäraseks (subjekti enne tegusõna):
- Direkta: "Hai finito il lavoro?" -> Indirekta: "Mi ha chiesto se avevo finito il lavoro." (Ta küsis, kas olin töö lõpetanud.)

Küsimused küsimissõnadega (dove, perché, quando, come, quale...):
- Säilita küsisõna, kasuta järjekorda subjekt + tegusõna:
- Direkta: "Dove sei nato?" -> Indirekta: "Mi ha chiesto dove ero nato." (Ta küsis, kus ma olin sündinud.)
- Direkta: "Quando parti?" -> Indirekta: "Ha chiesto quando partissi / quando sarebbe partito." (Sõltub juhtivast ajavormist)

Näide:
- Direkta: "Che cosa vuoi mangiare?" -> Indirekta: "Mi ha chiesto cosa volevo mangiare." (Ta küsis, mida ma tahtsin süüa.)

Käskluste ja soovituste edastamine

- Tavaliselt kasutatakse konstruktsiooni "dire/ordinare/chiedere + di + infinitive".
- Direkta: "Chiudi la finestra!" -> Indirekta: "Mi ha detto di chiudere la finestra." (Ta käskis mul akna sulgeda.)
- Võib kasutada ka "che + congiuntivo" eriti ametlikumas või tugevamas kõnes:
- Direkta: "Studia!" -> Indirekta: "Mi ha detto che studiassi." või "Mi ha intimato che studiassi." (vähem levinud igapäevases kõnes)
- Käsu negatiivne vorm: "Non fumare!" -> "Mi ha detto di non fumare." (Ta palus, et ma ei suitsetaks.)

Ase-, aja- ja näitavussõnade muutmine (deiktikud)

Kui sa liigutad kõne konteksti, pead sageli muutma deiktikuid ja ajamäärsõnu:
- oggi -> quel giorno (täna -> sel päeval)
- adesso/ora -> allora/in quel momento (nüüd -> siis)
- ieri -> il giorno prima / il giorno precedente (eile -> eelmisel päeval)
- domani -> il giorno dopo / il giorno seguente (homme -> järgmisel päeval)
- questa mattina -> quella mattina (see hommik -> selle hommikul)
- qui / qua -> lì / là (siin -> seal)
- questo/questa/questi/quelle -> quello/quella/quelli/quelle (see -> see/too)

Näited:
- Direkta: "Oggi non posso." -> Indirekta: "Ha detto che quel giorno non poteva." (Ta ütles, et sel päeval ei saanud.)
- Direkta: "Vieni qui domani?" -> Indirekta: "Ha chiesto se saresti venuto lì il giorno dopo." (Ta küsis, kas tulete järgmisel päeval sinna.)

Isikulised asesõnad: kuidas need muutuvad

Isikulised asesõnad peavad sageli muutuma, sest sina/ma/tema kirjeldavad nüüd teistsugust osapoolt:
- io (kõneleja) -> lui/lei (see isik, kellest räägitakse)
- tu -> lui/lei (kui sa räägid kolmanda isiku kaudu)
- noi -> loro
- voi -> loro

Näited:
- Direkta: "Io non ho visto Luigi." -> Indirekta: "Ha detto che non aveva visto Luigi." ("Io" muutus subjektist räägitu isikuks või jäi ära, sõltub kontekstist.)
- Direkta: "Mi chiamo Anna." -> Indirekta: "Ha detto che si chiamava Anna." (Anna ütles, et tema nimi oli Anna.)

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

- Unusta ajavormide nihutamine, kui juhtiv verb on minevikus.
- Vale: "Ha detto che va a scuola." (kui rääkija kasutas minevikku) — parem: "Ha detto che andava a scuola."
- Ei muuda küsimuste sõnajärge (inversioni) kaudseks kõneks.
- Vale: "Mi ha chiesto: 'Hai finito?'" (jätab küsimuse vormi) — õige: "Mi ha chiesto se avevo finito."
- Segadus imperatiivse edasiandmisega: kasuta "di + infinito" või "che + congiuntivo" õiges kontekstis.
- Tavaliselt eelistatud: "Mi ha detto di portare i documenti." (võib ka: "Mi ha detto che portassi i documenti" — formaalsem)
- Futuro -> condizionale vale: ära asenda futuro semplicet vale konditsionaali presentega (partirebbe) kui tahad väljendada tulevikku minevikust; tavaline on condizionale composto (sarebbe/avrebbe + participio).

Kiirjuhend / lühikokkuvõte

- Otsene lause → kaudne lause: lisa "che" (väide), "se" (jah/ei), säilita küsimissõnad (dove, quando jne).
- Kui juhtiv verb on minevikus, tee backshift (presente → imperfetto, passato prossimo → trapassato prossimo, futuro → condizionale composto).
- Käsklus: "di + infinito" või "che + congiuntivo".
- Muuda deiktikuid (oggi → quel giorno, qui → lì) ja isikulisi asesõnu vastavalt perspektiivile.

Näidetepank: palju lühikesi näiteid eri juhtudest

- Väide (presente → imperfetto):
- Direkta: "Gina ha detto: 'Non capisco.'" -> Indirekta: "Gina ha detto che non capiva." (Gina ütles, et ei saanud aru.)

- Väide (passato prossimo → trapassato prossimo):
- Direkta: "Ho comprato una casa." -> Indirekta: "Ha detto che aveva comprato una casa." (Ta ütles, et oli ostnud maja.)

- Futuro semplice → condizionale composto:
- Direkta: "Farò tutto domani." -> Indirekta: "Ha detto che avrebbe fatto tutto il giorno dopo." (Ta ütles, et teeks kõik järgmisel päeval.)

- Jah/ei küsimus:
- Direkta: "Sei venuto?" -> Indirekta: "Ha chiesto se ero venuto." (Ta küsis, kas olin tulnud.)

- Wh-küsimus:
- Direkta: "Quando torni?" -> Indirekta: "Ha chiesto quando sarei tornato." (Ta küsis, millal ma tagasi tulen.)

- Käsklus:
- Direkta: "Portami il libro." -> Indirekta: "Mi ha chiesto di portargli il libro." (Ta palus mul talle raamatu viia.)

- Subjunktiiv (congiuntivo):
- Direkta: "Spero che tu capisca." -> Indirekta: "Ha detto che sperava che io capissi." (Ta ütles, et loots, et ma saan aru.)

Lühisõnastik (glossary)

- Discorso diretto: otsene kõne (sitaat jutumärkides)
- Discorso indiretto: kaudne kõne (mõtte sisuline edastamine)
- Imperfetto: itaalia minevikuvorm (näide: "facevo", "andavo")
- Passato prossimo: lähedane minevik (ho fatto)
- Trapassato prossimo: minevikminevik (avevo fatto)
- Futuro semplice: tulevik (farò)
- Condizionale composto: konditsionaalne minevikuvorm (avrei fatto / sarei andato)
- Congiuntivo: itaalia kesksete lausekesksed subjunktiivivormid (capisca, capissi jne.)

---

Kui tahad, võin teha ka lühema mäluraamatu (cheatsheet) PDF-iks või eraldi tabelina, kus on reeglid ja kõik võimalikud teisendused kiirelt leitavad.