Impersonaalne si (si impersonale)

Mis on itaalia "si impersonale" ehk impersonaalne si?

"Si impersonale" on itaalia keelne konstruktsioon, mida kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, üldistuslik või tähtsusetu. Eesti keelde saab seda sageli tõlkida sõnadega „inimesed”, „üks”, „tavaliselt/üldjuhul”, „öeldakse/teatakse”. Vorm moodustub asesõnaga si + tegusõna 3. p. vorm (tavaliselt ainsus, vahel mitmus — sõltuvalt olukorrast).

Näide lihtsalt:
- Si parla italiano. — Räägitakse itaalia keelt. (Inimestena; "people/one speak")
- Si mangia bene in Italia. — Itaalias süüakse hästi.

Millal ma kasutan "si impersonale"?

- Üldistuste ja tavade kirjeldamiseks: "In Italia si mangia tardi." — Itaalias süüakse hilja.
- Reeglite, siltide ja keelude väljendamiseks: "Non si fuma." — Suitsetamine keelatud.
- Uudiste, kuulujuttude ja üldtunnustatud väidete jaoks: "Si dice che..." — Ütakse, et...
- Reklaami- ja kuulutustekstides: "Si affitta appartamento." — Üürile antakse korter.
- Kui soovitakse väljendada passiivset tähendust (aktiivse tegija puudumine): "Si vendono libri." — Raamatuid müüakse.

Kuidas "si" moodustatakse? Põhireeglid ja variandid

1) Intransitiivsed (ilma otsese objekti) verbid — tavaliselt 3. p. ainsus

Kui tegusõna on intransitiivne või lauses otsest objekti ei ole, kasutatakse tavaliselt 3. p. ainsust.

- Si vive bene qui. — Siin elatakse hästi.
- Si parla inglese. — Räägitakse inglise keelt.
- Ieri si è parlato molto. — Eile räägiti palju. (passato prossimo, ainsus)

2) Transitiivsed verbid — "si passivante": verb kokkuleppega objekti järgi

Kui transitiivse verbi otsene objekt on lauses väljendatud (objekt tuleb sageli verbi järel), käitub konstruktsioon nagu passiiv ja verb sobib numbriliselt objektiga (ainsus/mitmus) ning ajavormides osavõtt (participio passato) võib soone ja arvuga kokku leppida.

- Si vende una casa. — Müüakse maja. (ainsus)
- Si vendono case. — Müüakse maju. (mitmus)
- Ieri si sono vendute molte case. — Eile müüdi palju maju. (passato prossimo, participio "vendute" kokkuleppega „case"-ga)

3) Kui lauses on asesõnaga otsene objekt (klitiiline asesõna)

Klitiiline (liigend) asesõna (lo, la, li, le) asetatakse enne "si": siis jääb verb tavaliselt 3. p. ainsusse, ja minevikuvormis (passato prossimo) osavõtt (participio) tavaliselt kokku lepib asesõnaga.

- La si mangia spesso. — Seda (naiselik) süüakse sageli.
- Lo si vede al cinema. — Seda (mehelikku/ selle asja) nähakse kinos.
- Lo si è visto ieri. — Seda nähti eile. ("è" ainsus, "visto" kokkulepitud maskuliinse asesõnaga)

4) "Ci si" kombinatsioon (koht või rõhuasetus: "seal")

Kui lisandub adverb "ci" (= seal / selles kontekstis), pannakse see enne "si":

- In Toscana ci si mangia bene. — Toskaanas süüakse hästi.
- Ci si vede spesso al bar. — Seal kohtutakse tihti baaris.

5) Minevik (passato prossimo, imperfetto) ja kokkulepe

- Intransitiivsete või ilma nähtava objektita lausete puhul kasutatakse tavaliselt ainsust: "Ieri si è parlato molto." — Eile räägiti palju.
- Kui objekt on väljendatud (si passivante), kasutatakse ajavormis tihti olla-abilist (essere) ning participio passato lepib objektiga (sugu/number): "Ieri si sono vendute molte case." — Eile müüdi palju maju.

Kuidas eristada "si impersonale" ja "si passivante"?

- "Si impersonale" (tõeline impersonaal) kasutatakse üldistuse puhul ja jääb enamasti 3. p. ainsusse, eriti kui objekti ei ole.
- Si lavora molto. — Tööd tehakse palju.

- "Si passivante" tekib siis, kui lauses on väljendatud otsene objekt: siis käitub lause nagu passiiv (verb vastab objektile).
- Si vendono libri. — Raamatuid müüakse. ("libri" on mitmus → "vendono")

Ambiguus näide (refleksiivne vs impersonal/passive):
- Si lavano i bambini.
- Võib tähendada: "Lapsi pestakse" (passiv) või "lapsed pesevad end" (refleksiivne tähendus sõltub kontekstist ja rõhust). Selgelt passiivse tähenduse saamiseks võib eelistada "I bambini vengono lavati".

Asesõnade (klitiikide) koht ja reeglid

- Klitiilised objekti-asesõnad (lo, la, li, le) asetatakse enne "si": "La si conosce" (Seda tuntakse).
- Minevikus: "La si è conosciuta" (Seda (naist) tunti/kohtuti temaga).
- Kui kasutad klitiilist asesõna enne "si", jääb verb vormi 3. p. ainsusesse ("si è ..."), kuid osavõtt lepib asesõnaga (sugu ja number):
- Lo si è visto. — Seda (m.) nähti.
- Li si è visti. — Neid (m.pl) nähti.

Küsimused ja eitused

- Eitus: "Non si fuma" — Suitsetada ei tohi / suitsetamine on keelatud.
- Küsimus: "Si può entrare?" — Kas võib sisse minna?
- Korduvad vormid: "Si può/si devono" koos modaalverbiga: "Qui si può comprare il pane." — Siin saab osta leiba.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

- Vale kokkulepe objektiga: "Si mangia le mele." (vale) Õige: "Si mangiano le mele." — Kui otsene objekt on mitmus, verb peab olema mitmus.
- Klitiilise asesõna paigutus: "Si la mangia" (vale) → õige "La si mangia." (klitika eespool)
- Isikulise asesõnaga paralleel: "Io si dico" — vale. Õige on lihtsalt "Si dice" (= "ütakse").
- Segadus passiivi ja refleksiiviga: kui tahad selget passiivset tähendust, kasuta vajadusel "venire" või "essere" passiivivorme: "Le lettere vengono spedite".

Pikk näidistekogu — mudellaused ja tõlked

Üldistused / intransitiivsed (ainsus):
- Si vive bene in questa città. — Selles linnas elatakse hästi.
- In estate si lavora meno. — Suvel tehakse vähem tööd.

Transitiivsed / objektiga (passivante):
- Si vendono libri usati. — Müüakse kasutatud raamatuid.
- Si cerca un insegnante. — Otsitakse õpetajat.
- Si è venduta una casa. — Müüdi üks maja.
- Si sono vendute molte case. — Müüdi palju maju.

Klitiilised asesõnad (asesõna enne si):
- Il cane? Lo si vede spesso al parco. — Koera? Seda nähakse sageli pargis.
- La macchina? La si è vista ieri. — Auto? Seda nähti eile.

"Ci si" näited:
- In questo quartiere ci si sta bene. — Selles kvartalis on hea elada.
- Ci si diverte sempre alla festa. — Peol lõbutsetakse alati.

Eitus / keelud / sildid:
- Non si entra senza biglietto. — Piletita ei pääse sisse.
- Si prega di non disturbare. — Palume mitte segada.

Kuulujutud / üldised arvamused:
- Si dice che il museo riaprirà a giugno. — Öeldakse, et muuseum avatakse juunis uuesti.
- Si pensa che il film sia buono. — Arvatakse, et film on hea.

Ambiguus (refleksiivne vs passive):
- Si lavano i piatti. — Nõusid pestakse. (või: inimesed pesevad end, kontekst määrab)
- I bambini si lavano. — Lapsed pesevad end (refleksiivne, subjekti nimi on "i bambini").

Lühisõnastik (olulised terminid eesti keeles)

- Transitiivne verb (tegusõna, mis võtab otsese objekti) — verb, millele järgneb otsene objekt (näit. "mangiare" kui süüa midagi).
- Intransitiivne verb — verb, millel tavaliselt otsest objekti ei ole (näit. "parlare" ilma otsese objektita: "parlare di qualcuno" on konstruktsioon).
- Si passivante — "si"-konstruktsioon, mis toimib nagu passive (verb lepib objektiga).
- Klitiiline asesõna (clitic pronoun) — lühike asesõna nagu lo, la, li, le, mis seiskub verbi lähedal ja asetub tavaliselt enne "si".
- Participio passato — minevikuosast (nt "mangiato", "venduto"), millel passiivsetes konstruktsioonides võib olla kokkulepe.

Kokkuvõte

- "Si impersonale" on väga kasulik itaalia konstruktsioon, et öelda asju üldiselt ilma konkreetse tegijata ("one/people/they").
- Põhiline moodus on si + 3. p. (tavaliselt ainsus). Kui lauses on väljendatud otsene objekt, muutub lause passiivsemaks ja verb kokkuleppib objektiga (ainsus/mitmus ja participio passato minevikus).
- Klitiilised asesõnad pannakse enne "si" ("La si conosce"), eitus pannakse enne verbi ("Non si fuma"), ja "ci si" on levinud konditsionaalne/koht tähistav kombinatsioon ("In Toscana ci si mangia bene").

Kui soovite, võin eraldi panna kokku harjutusnäited eri raskusastmetega või täpsustada mõnda konkreetset fraasi (nt reklaamisõnumid, sildid või ajakirjanduslikud laused).