idiomaatilised pronominaalverbid - itaalia Grammar

Mis on itaalia idiomaatilised pronominaalverbid?

Itaalia pronominaalverbid (verbI pronominali) on tegusõnad, mis esinevad koos klitiid-asesõnaga nagu mi, ti, si, ci, vi, se/ne jms. Mõnikord on see asesõna lihtsalt grammatiline (refleksiivse vormi märk), aga tihti on see osa verbi tähendusest — sellisel juhul räägime idiomaatilisest pronominaalverbist. See tähendab, et pronominaalne vorm võib tähendada midagi muud kui baasverb ilma asesõnata.

Näited lühidalt:

- "alzare" vs "alzarsi":
- Italian: Lui alza la mano. — Eesti: Ta tõstab kätt.
- Italian: Lui si alza alle sette. — Eesti: Ta tõuseb (üles) kell seitse.
(Sama verbistamm, kuid pronominaalne vorm tähendab „tõusma/ärkama“.)

- "sentire" vs "sentirsi":
- Italian: Sento un rumore. — Eesti: Ma kuulen häält.
- Italian: Mi sento stanco. — Eesti: Ma tunnen end väsinuna.

- "chiamare" vs "chiamarsi":
- Italian: Chiamo Marco. — Eesti: Ma helistan/ kutsun Marcole.
- Italian: Come ti chiami? — Eesti: Mis su nimi on?

Millal ja miks neid kasutatakse?

Pronominaalseid (sh idiomaatilisi) vorme kasutatakse mitmel põhjusel:

- Refleksiivse tähenduse jaoks: subjekt teeb tegevuse enda peal (esimene tähendus). — "lavarsi" (ennast pesta).
- Vastastikuse tegevuse (reciprocal) väljendamiseks: mitu subjektit teevad midagi üksteise suhtes — "ci vediamo" (näeme üksteist).
- Tähenduse muutmiseks / idiomaatiliseks kasutuseks: pronominaalne vorm annab verbile teistsuguse, sageli intransitiivse tähenduse — "mettersi a fare" = hakata tegema.
- Impersonal / passiivne kasutus: "si"-konstruktsioon muudab lause üldiseks või passiivseks — "Si parla italiano." (Räägitakse itaalia keelt.)
- Lokatiiv- või suunamärgujatena «ci» ja «ne», mis annavad verbile erilise tähenduse (nt "andarci", "tenersene").

Kuidas neid moodustatakse? (vormid ja asesõnad)

Tüüpilised pronoiminaalsed klitiidid on: mi (io), ti (tu), si/se (lui/lei), ci (noi), vi (voi), si (loro). Lisaks kasutatakse kombinatsioone nagu lo/la/lo/la/li/le ning "ne".

Põhivormid ja reeglid:

- Lühike tabel (näide "lavarsi"):
- io mi lavo — Eesti: Ma pesen end.
- tu ti lavi — Eesti: Sa pesed ennast.
- lui/lei si lava — Eesti: Ta peseb end.
- noi ci laviamo — Eesti: Me peseme end.
- voi vi lavate — Eesti: Te pesete end.
- loro si lavano — Eesti: Nad pesevad end.

- Infinitiivil kinnitatud asesõna: tegusõna tunnus on sageli kirjas infinitiivina lõpus: "lavarsi", "chiamarsi", "alzarsi".
- Italian: Voglio lavarmi. — Eesti: Ma tahan end pesta.
- Italian: Devo vestirmi. — Eesti: Ma pean end riidesse panema.

- Enklitiik vs proklitiik (kuhu asesõna paigutub):
- Kui verb on finits (konjugeeritud), asesõna tavaliselt ees: "mi lavo".
- Kui verb on infinitiv, gerund või rõhutatud käskiv kõne (positiivne imperatiiv), asesõna kinnitub lõppu: "lavarmi", "lavandomi", "alzati!".
- Näide (modalverb): "Mi voglio lavare" või "Voglio lavarmi" — mõlemad on kasutatud; sageli eelistatakse "Voglio lavarmi" (asesõna kinnitub infinitivile).

- Imperatiiv (käsk) — rõhutatud positiivne vorm: "Alzati!" (Tõuse!), "Vestiti!" (Riietu!). Negatiivis, tihti asesõna enne või kinnitub: "Non ti alzare!" või "Non alzarti!" (Ära tõuse!).

- Kombineeritud asesõnad: kui kasutatakse kahte asesõna koos (nt "me lo", "te la", "ce ne"), järgivad need kindlat järjekorda: (mi/ti/ci/vi) + (lo/la/li/le).
- Italian: Me lo dai? — Eesti: Kas sa annad mulle selle?

Kus asesõnad asuvad lauses? (paigutus / klitiidid)

Põhitõed paigutuse kohta:

- Finits verb: asesõna enne verbi: "Mi lavo".
- Infinitiv, gerund, positiivne imperatiiv: asesõna kinnitub lõppu: "lavarmi", "lavandomi", "alzati".
- Modalverbide ja abiverbide juures saab asesõna kinnitada infinitivile (tavalisem) või panna konjugeeritud verbi ette: "Voglio lavarmi" või "Mi voglio lavare" — mõlemad korrektsed, esimene on stiililiselt neutraalsem.
- Kui lauses on kaks asesõna, järgige italia keele kombineeritud asesõnade järjekorda: nt "me lo" (mi + lo).

Näited:

- Italian: Mi lavo le mani. — Eesti: Ma pesen oma käed.
- Italian: Voglio lavarmi le mani. — Eesti: Ma tahan oma käsi pesta.
- Italian: Lavati le mani! — Eesti: Pese käed!
- Italian: Non ti muovere! — Eesti: Ära liiguta end! / Ära liiguta!
- Italian: Me lo dai? ( = Mi dai il libro?) — Eesti: Kas sa annad mulle selle raamatu?

Ajalised vormid ja minevikuvormid (abiverbid ja partitsiipide kokkulepe)

Õpitulemus, mis on oluline:

- Kui verb on pronominaalne (refleksiivne või paljudel pronominaalsetel verbidel), kasutatakse koostamisel abiverbina sageli esse (essere) — näiteks passato prossimo: "Mi sono svegliato/a".
- Sellisel juhul peab minevikupartitsiip tavaliselt nõustuma subjekti soo ja arvuga:
- Italian: "Mi sono svegliato" (mees) — Eesti: Ma ärkasin.
- Italian: "Mi sono svegliata" (naine) — Eesti: Ma ärkasin.
- Italian: "Ci siamo sposati" (meessoost segagrupp või mehed) / "Ci siamo sposate" (ainult naised) — Eesti: Me abiellusime.

Märkus: olemas on keerukamaid erandeid (nt pronominaalverbide puhul, kus asesõna on kaudne objekt või kui lauses on teine otsene objekt), aga õppija jaoks on hea reegel: pronominaalverbide puhul enamus ühine perfektiivsetest vormidest koos esse + partitsiipiga nõustub subjektiga.

Tüübid ja tähenduse muutused (näited)

Refleksiivverbid

Mis see tähendab? Subjekt toimib iseendaga — „teeb midagi iseendale“. Tavaliselt kasutatakse kehaosade, isikliku hügieeni ja enesetunde kirjeldamiseks.

Näited:

- Italian: Io mi lavo le mani. — Eesti: Ma pesen oma käed.
- Italian: Tu ti vesti velocemente. — Eesti: Sa riietud kiiresti.
- Italian: Lei si è svegliata tardi. — Eesti: Ta (naine) ärkas hilja.

Vastastikused verbid (reciprocal)

Mis see tähendab? Mitmed subjektid teevad tegevust üksteise suhtes (näeme, kirjutame, abistame üksteist).

Näited:

- Italian: Ci vediamo domani. — Eesti: Me näeme üksteist homme.
- Italian: Marco e Lucia si scrivono spesso. — Eesti: Marco ja Lucia kirjutavad üksteisele sageli.
- Italian: Si sono abbracciati. — Eesti: Nad kallistasid üksteist.

Idiomaatilised pronominaalverbid (tähendus muutub)

Mis see tähendab? Pronominaalne vorm annab verbile uue tähenduse — tihti muutub päris-transitiivne verb intransitiivseks või saab täiesti eraldi tähenduse.

Näited:

- Alzare vs Alzarsi:
- Italian: Alzo la bandiera. — Eesti: Ma tõstan lippu.
- Italian: Mi alzo alle sette. — Eesti: Ma tõusen kell seitse.

- Mettere vs Mettersi:
- Italian: Ho messo il libro sul tavolo. — Eesti: Ma panin raamatu lauale.
- Italian: Mi sono messo a studiare. — Eesti: Ma hakkasin õppima. ("mettersi a" = hakata)

- Chiamare vs Chiamarsi:
- Italian: Chiamo Marco. — Eesti: Ma kutsun/helistan Marcole.
- Italian: Come ti chiami? — Eesti: Mis su nimi on? ("chiamarsi" = kutsuda end nimega)

- Accorgersi:
- Italian: Mi sono accorto dell'errore. — Eesti: Ma märkasin viga.
("accorgersi" on pronominaalne ja tähendab "ära märkama"; "accorgere" praktiliselt ei kasutata samas tähenduses.)

- Prendersela (võtta endast):
- Italian: Non te la prendere. — Eesti: Ära solvuta / ära võta seda südamesse.

- Tenere vs Tenerci:
- Italian: Ci tengo a questo regalo. — Eesti: Ma hoolin sellest kingitusest. ("tenerci" = hoolima, pidama oluliseks)

"Si" impersonal ja passiivne (si impersonale / si passivante)

Mis see tähendab? "Si" + 3. p. ainsus (või mitmuse puhul 3. p. mitmus) loob üldise/impersonalise või passiivse väljendi.

Näited:

- Italian: Qui si parla italiano. — Eesti: Siin räägitakse itaalia keelt. / Itaalia keel on siin kõnekeelne.
- Italian: Si vendono case. — Eesti: Maju müüakse. (mitmuse tõttu kasutatakse "vendono")

'ci' ja 'ne' kui pronoiminaalsed komponendid

Mis see tähendab? "Ci" võib tähendada "meie", aga sageli on see ka paiknemis- või suunamäärus ("sinna", "seal" või "meile"); "ne" tähistab sageli midagi "st sellest / nendest / sealt" (asendades fraasi "di + ..."). Need liidetakse sageli verbiga ja muudavad tähendust.

Näited:

- Ci (lokatiiv):
- Italian: Ci vado domani. — Eesti: Ma lähen sinna homme. ("vado a Roma" → "ci vado")
- Italian: Non ci penso. — Eesti: Ma ei mõtle sellele.

- Ne (osaluse/algallika tähendus):
- Italian: Ne voglio due. — Eesti: Ma tahan kahte (sellest).
- Italian: Parli di politica? Sì, ne parlo spesso. — Eesti: Kas sa räägid poliitikast? Jah, ma räägin sellest sageli.

- Volerci vs Metterci (ajaväljendid):
- Italian: Per arrivare ci vuole un'ora. — Eesti: Siia jõudmiseks kulub üks tund. (objektil on "impersonal" vorm)
- Italian: Io ci metto un'ora. — Eesti: Mulle kulub üks tund. / Mina vajan tundi (selleks et jõuda).

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

1) Vale abiverbi valik (essere vs avere)

- Vale: "Mi ho svegliato tardi." — Õige: "Mi sono svegliato tardi." (Refleksiivsed pronominaalverbid võtavad sageli abiverbiks essere.)

2) Vale asesõna paigutus

- Vale: "Voglio mi lavare." — Õige: "Voglio lavarmi." või "Mi voglio lavare." (asesõna kinnitub infinitivile või asetub konjugeeritud verbi ette.)

3) Partitsiibi nõustumatus subjektiga

- Vale: "Mi sono svegliato" (naise kohta). — Õige: "Mi sono svegliata." (Partitsiip peab sobima soo ja arvuga.)

4) "si" impersonal vs refleksiivne segamini ajamine

- Italian: "Si lavano i piatti." — Eesti: (Siin oleks loogika: "Pesi tehakse ära?" vana kõne.) Kuid eristage: "Si parla italiano" (kõnekeelne, impersonal) ja "si lava" (refleksiivne: ta peseb end).

5) "ci" ja "ne" vale tähendus või vale paigutus

- Vale: "Penso a te" → "*Ci penso" (kui te olete "you"). Õige on kasutada "ci" ainult siis, kui see asendab "a + paik või asi" (nt "Pensi al problema? Sì, ci penso."). Kui räägite inimesest, kasutage korrektset objekti- või prepositsioonivormi.

Nõu õppijale

- Õppida pronominaalverbe koos asesõnaga (nt "alzarsi", "accorgersi", "prendersela") nagu tervikuid — sageli on asesõna osa verbi tähendusest.
- Kontrolli abi- ja partitsiipireegleid (enamik pronominaalverbidest kasutab essere ja nõustub subjektiga).
- Kui kahtled, vaata näiteid sõnaraamatust või korpustest — paljud pronominaalverbid on idiomaatilised ja ei tõlku sõna-sõnalt.

Lühike sõnavara (glossary)

- Klitiid / klitiid-asesõna (clitic pronoun): väike rõhuta asesõna, mis „kleepub" verbi külge (mi, ti, si, ci, vi, lo, la, ne jne).
- Enklitiik: asesõna kinnitub verbi lõppu (infinitiivil/gerundil/positiivsel imperatiivil) — nt "lavarmi".
- Proklitiik: asesõna asub verbi ees (konjugeeritud vormidel) — nt "mi lavo".
- Refleksiivne: tegevus langeb tagasi subjektile (ennast pesema = lavarsi).
- Vastastikune (reciprocal): mitu subjektit teevad tegevuse üksteise suhtes (näeme üksteist = ci vediamo).
- Si impersonale / si passivante: "si" + 3. p. moodustab impersonalise või passiivse konstruktsiooni (nt "si parla", "si vendono").
- Partitsiibi nõustumine: koos abiverbiga essere partitsiip nõustub subjektiga soo ja arvuga ("si è svegliato/a").

Kokkuvõte

Itaalia idiomaatilised pronominaalverbid võivad esialgu tunduda keerulised, sest asesõna ei pruugi olla lihtsalt grammatilise refleksiivsuse märgiks — tihti on see osa verbi tähendusest. Parim lähenemine on õppida tavalisi pronominaalverbe koos nende asesõnade ja tüüpiliste konstruktsioonidega (nt "mettersi a", "rendersi conto", "non te la prendere") ning pöörata tähelepanu asesõnade paigutusele ja minevikuvormide abiverbile. Praktika ja näited aitavad kiiresti eristada tavalisi refleksiivvorme, vastastikuseid konstruktsioone, impersonalset "si" ja idiomaatilisi pronominaalverbe.