Formaalne ja mitteametlik pöördumine
A1Formaalne ja mitteametlik pöördumine itaalia keeles
Itaalia keeles eri viisid teise inimese poole pöördumiseks („formaalne“ vs „mitteametlik“) mõjutavad asesõnu, tegusõnavorme, käitumisväljendeid ja sageli ka kogu kõnetooni. See juhend selgitab, mida need vormid tähendavad, millal ja miks neid kasutada, kuidas neid grammatilises vormis moodustatakse ning toob rohkesti praktilisi näiteid.
Mis see tähendab?
Itaalia keeles on kõige tavalisem paar „tu“ (mitteametlik sina) ja „Lei“ (formaalne Teie):
- „tu" on mitteametlik pöördumine (sõprade, pere, ligi eakaaslastest inimeste vahel).
- „Lei" on viisakas formaalne pöördumine; grammatilises käitumises käitub see nagu 3. isiku ainsuse vorm (nt Lei è...), kuigi tähendus on "Te".
Näited:
- Come ti chiami? — Mis su nimi on? (mitteametlik)
- Come si chiama? / Come si chiama Lei? — Mis on Teie nimi? (formaalne)
Võrdlus eesti keelega: sarnaselt eesti „sina“ vs „teie“ on itaalia „tu“ vs „Lei". Kuid itaalia „Lei" kasutab 3. isiku vorme (nt Lei è), mis võib õppijale harjumatu olla.
Millal kasutada „tu" ja millal „Lei"?
Üldised reeglid (lihtsustatud):
- Kasuta „tu", kui: oled pereliige, sõber, samaealine tuttav, lasta; kui teine isik kutsub sind „tuorma".
Näide: Ciao, come stai? — Tervitus, kuidas sul läheb? (mitteametlik)
- Kasuta „Lei", kui: pöördud võõra inimese, vanema inimese, ametniku, kliendi või kellegi poole, kellega säilitad formaalsuse.
Näide: Buongiorno, signora. Come sta? — Tere, proua. Kuidas Teil läheb? (formaalne)
- Töökeskkond: paljudes firmades töötatakse „alates esimesest päevast tu-vormis", kuid mõnes valdkonnas (nt ametiasutused, ametlikud kliendisuhted) jääb „Lei".
- Regioonilised erinevused: lõuna-Itaalias võib mõnel juhul kuulda „voi" (pluralistlik vorm) kasutatuna ka ühe inimese puhul viisakusvormina; see on dialektiline/regionaalne ja ei ole standardkirjas soovitatav.
Kuidas see grammatikaliselt toimib? (asesõnad ja tegusõnad)
Asesõnade ja verbide põhimõtted
- Mitteametlik: tu + 2. isiku ainsuse vorm
Näited:
- Tu parli inglese? — Kas sa räägid inglise keelt?
- Tu sei italiano? — Kas sa oled itaallane?
- Come ti chiami? — Mis su nimi on?
- Formaalne: Lei + 3. isiku ainsuse vorm
Näited:
- Lei parla inglese? — Kas Te räägite inglise keelt?
- Lei è italiano? — Kas Te olete itaallane?
- Come si chiama Lei? või Come si chiama? — Mis on Teie nimi?
Refleksiivsed verbid
- Mitteametlik: ti tihti (Come ti chiami? — Kuidas sa ennast nimetad?)
- Formaalne: si (Come si chiama?)
Olulised tegusõnad – paar näidet (presente):
- parlare: tu parli — Lei parla
- essere: tu sei — Lei è
- avere: tu hai — Lei ha
- potere: tu puoi — Lei può
- andare: tu vai — Lei va
Imperatiiv: kuidas ma annan käsu?
- Tu (mitteametlik): kasutad otsest käskiva-vormi (tavaliselt 2. p. ainsus)
Näited: Mangia! — Söö!; Vieni qui! — Tule siia!
- Lei (formaalne): ametlik käskivvorm moodustatakse tihti konjunktiivi 3. p. (presentesubjunktiiv)
Näited: Mangi! või Mangia? Täpsem: „Mangia" on kohati neutraalne, kuid formaalne käsk on:
- Parli più forte, per favore. — Rääkige kõvemini, palun. (Lei: Parli...)
- Vada via, per favore. — Palun minge ära. (Lei: Vada...)
Näide võrdluseks:
- (tu) Parla più forte! — Räägi valjemini!
- (Lei) Parli più forte, per favore. — Rääkige valjemini, palun.
Negatiivne imperatiiv
- Tu: Non parlare! — Ära räägi!
- Lei: Non parli! — Ärge rääkige / Ärge rääkige (formaalne)
Objekti- ja omastavad asesõnad (ti vs La/Le; tuo vs S(u)o)
Otsekohene ja kaudne asesõna
- Otsekohene:
- Mitteametlik: ti / te (sõltuvalt asetusest) — Ti vedo domani. — Ma näen sind homme.
- Formaalne: La (või la, sageli kirjutuses suurtäht) — La vedo domani. — Ma näen Teid homme.
- Kaudne:
- Mitteametlik: ti — Ti do il libro. — Ma annan sulle raamatu.
- Formaalne: Le (või le) — Le do il libro. — Ma annan Teile raamatu.
Märkus: kirjalikus, väga formaalses suhtluses suurtähestatakse sageli Lei/La/Le/Suo/Sua, et vältida segadust (näiteks „lei" = „she" vs „Lei" = Teie). See on stiilivalik.
Omastavad (possessivi)
- Mitteametlik: il tuo libro — sinu raamat.
- Formaalne: il Suo libro või il suo libro — Teie raamat (võib olla segane, sest suo = tema/Teie). Seetõttu formalises kirjas kasutatakse sageli suure algustähega Suo/Sua, et selgelt näidata viisakust.
Näited:
- Posso usare il tuo telefono? — Kas ma võin kasutada sinu telefoni? (informale)
- Posso usare il Suo telefono? — Kas ma võin kasutada Teie telefoni? (formale)
Voi ja Loro – muud viisakusvormid
- Voi = te (mitte-formaalne mitmuses) — Voi parlate italiano? — Kas te räägite itaalia keelt? (tavaline)
- Loro = vormelisel ajal tagasihoidlikum mitmuse viisakusvorm; tänapäeval väga harv ja peaaegu vanamoodne. Kirjalikes väga formalistes tekstides võib seda kohata.
- Regionaalne kasutus: mõnes lõunapoolses kõnepruugis kasutatakse „voi" ka üksiku inimese viisakuseks, kuid see ei ole standardne kirjakeel.
Kuidas küsida või pakkuda „tu" kasutamist? (darsi del tu)
Tavapärased viisid:
- Possiamo darci del tu? — Kas võime üksteist sinatada?
- Ti posso dare del tu? — Kas ma võin sind sina kutsuda?
- Ci possiamo dare del tu? — Kas me võime teineteisele "tu" vormi anda?
Näide:
- Collega: Possiamo darci del tu? — Kas võime „tu“ kasutada?
- Capo: Va bene, dammi del tu. — Olgu, kutsu mind sina vormis.
Kirjalik etikett: kirjades ja e-kirjades kasutatavad formaalsed väljendid
Töö- ja ametlikes kirjavahetustes kasutatakse kindlaid pöördumisi ja lõpetussõnu:
Tervitused:
- Gentile Signora Rossi, — Lugupeetud proua Rossi,
- Egregio Signor Bianchi, — Lugupeetud härra Bianchi,
- Spett.le Azienda X, — Lugupeetud ettevõte X (Spett.le = spettabile)
Sisu näide: "Le scrivo in merito a..." — "Kirjutan Teile seoses..." (Le = formalne teile)
Lõpetused:
- Distinti saluti — Lugupidamisega
- Cordiali saluti — Parimate soovidega
- La ringrazio per l'attenzione — Tänan Teid tähelepanu eest
Märkus: kirjas võib sageli suurtähestada Lei/Le/Suo, et hoida formaalsust ja vältida segadust.
Tavalised vead ja mida vältida
- Võrdlusviga verbis: "Lei siete" on vale — õige on "Lei è" (Leitja on 3. isik).
- Kasutamine liiga vara: ära hakka kohe "tu" kasutama inimesega, keda sa ei tunne; oota, kuni teine pool seda pakub.
- Segiajamine: don't confuse "lei" (she) and "Lei" (formal you) in spoken Italian — sõnes kontekst tavaliselt lahendab, kirjas aga võib suurtäht eemaldada segaduse, kuid stiilivalik.
- Vale imperatiiv: vorm "Vada" (formaalne) vs "Vai" (tu) — ära kasuta vale vormi, kui püüad olla viisakas.
- Possessive segadus: "il suo" võib tähendada tema (she/he) või Teie; rõhuta konteksti või kasuta suurtähte formaalsuses.
Pikk valik näiteid olukordade kaupa
Sõbralik/mitteametlik (tu)
- A: Ciao! Come stai? — Tervitus! Kuidas sul läheb?
- B: Bene, grazie. E tu? — Hästi, tänan. Kuidas sinul?
Ametlik / võõra inimese poole pöördumine (Lei)
- A: Buongiorno, signore. Scusi, può aiutarmi? — Tere, härra. Vabandage, kas Te saate mind aidata?
- B: Certo. Di cosa ha bisogno? — Muidugi. Mis teil vaja on?
Arsti visiit
- Dottore: Buongiorno, come si sente oggi? — Tere, kuidas Te end täna tunnete?
- Paziente: Non molto bene. — Mitte kuigi hästi.
Poes (klienditeenindaja) — formaalne]
- Cliente: Scusi, dov'è il pane? — Vabandage, kus on leib?
- Commesso: In fondo a destra. — Tänava lõpus paremal.
Töö / koleegid — üleminek tu-vormile]
- Collega: Possiamo darci del tu? — Kas võime üksteist sina kutsuda?
- Collega 2: Sì, va bene. — Jah, sobib.
E-kiri ametlikule isikule]
- Oggetto: Richiesta informazioni
- Gentile Dott.ssa Bianchi,
- Le scrivo per richiedere informazioni riguardo al corso. — Kirjutan Teile, et küsida kursuse kohta.
- Distinti saluti,
- Marco Rossi
Lühike sõnastik (glossary)
T–V distinction — Keeleteaduslik termin, mis kirjeldab kahte astet: sõbra-/tuttava-vorm (T) ja viisakas/formaalne vorm (V). Itaalia näide: tu (T) vs Lei (V).
tu — mitteametlik teine isik, 2. p. ainsus.
Lei — formaalne viisakus-asesõna; grammatiliselt 3. p. ainsus (kasutatakse Teie tähenduses).
voi — 2. p. mitmuse vorm (te). Mõnes dialektis kasutatakse ka vaid üksiku inimese viisakuseks.
Loro — väga formaalne/vanamoodne mitmuse viisakusvorm (tänapäeval harv).
Imperatiiv — käskiv kõneviis (tavaliselt erineb tu- ja Lei-vormis).
Congiuntivo (konjunktiiv)
— itaalia kõneviis, mida formaliseeritud käskiväljakutse moodustamisel sageli kasutatakse (nt Lei parli).
Pronomi diretti / indiretti — otse- ja kaudse asesõna erinevus (nt ti/La; ti/Le).
Kokkuvõte ja praktilised nõuanded
- Kui pole kindel, alusta formaalselt (Lei) ja oota, et teine osapool pakuks üle minna „tu".
- Pöörake tähelepanu sellele, millist vormi kasutavad teised teie töökeskkonnas või sotsiaalses ringis.
- Õppige peamised verbivormid (tu vs Lei) ja formaliseeritud imperatiiv (parli, vada, ecc.).
- Kirjas ja ametlikus suhtluses kasutage sobivaid tervitusi (Gentile, Egregio, Spett.le) ja lõpetussõnu (Cordiali saluti, Distinti saluti).
Kui teil on huvi, võin koostada lühikese kokkuvõtte praktiliste fraasidega, mida saab kohe kasutada poodides, telefonikõnedes või e-kirjas.