Aegade järjepidevus subjunktiivis

Aegade järjepidevus itaalia subjunktiivis (consecutio temporum nel congiuntivo)

Mida see tähendab?

Lühikirjeldus
Aegade järjepidevus (itaalia keeles consecutio temporum) subjunktiivis tähendab seda, et alamlause (see, mis kasutab congiuntivo't) aja- ja ajakõlaga peab sobituma põhilauses oleva verbi ajaga. Teisisõnu: millist subjunktiivi aega kasutad, sõltub sellest, mis ajas on põhilauses olev verb ja kas alamlause sündmus on põhilauses mainitud tegevusest varasem, samaaegne või järgnev.

Näide (lihtne kujund):
Penso che tu sia stanco. (Ma arvan, et sa oled väsinud.) — põhilauses olev verb Penso on olevikus; alamlause sündmus on samaaegne -> congiuntivo presente.

Millal kasutatakse subjunktiivi ja miks järjepidevus oluline on?

Itaalia keeles kasutatakse subjunktiivi peamiselt siis, kui põhiväljendus väljendab kahtlust, soovi, emotsiooni, vajadust, hinnangut või ebakindlust. Kui põhilauses on selline verbaalne hoiak, peab alamlause verb olema subjunktiivis ja sobima ajalise suhtega.

Tüüpilised juhtsõnad, mis nõuavad congiuntivo'd
- soov ja tahe: voglio che, spero che, vorrei che
- kahtlus ja eitus: dubito che, non credo che, non penso che
- emotsioon: temo che, mi dispiace che
- üldised hinnangud ja impersonal väljendid: è importante che, è possibile che, sembra che

Näited (itaalia > eesti)
- Spero che venga domani. (Loodan, et ta tuleb homme.)
- Dubito che sia la persona giusta. (Kahtlen, et see on õige isik.)

Kuidas moodustuvad peamised subjunktiivi ajavormid?

Congiuntivo presente
- Parlad: che io parli, che tu parli, che lui/lei parli, che noi parliamo, che voi parliate, che loro parlino.
- Prend: che io prenda, che noi prendiamo.
- Dorm: che io dorma, che noi dormiamo.

Congiuntivo imperfetto
- Parla-: che io parlassi, che tu parlassi, che lui parlasse, che noi parlassimo, che voi parlaste, che loro parlassero.
- Prendere: che io prendessi, ecc.

Congiuntivo trapassato
- Moodustatakse abiliste avere/essere congiuntivo imperfetto + participio passato: che io avessi parlato, che lui fosse andato.
- Näide: Pensavo che tu avessi già mangiato. (Arvasin, et sa olid juba söönud.)

Märkus ajavormide kohta
- Verbivalik (avere/essere) ja osastaja kokkulepe järgib samu reegleid nagu liitvormide indikatiivi puhul: liikumis- ja tagasi pöördumise verbidega kasutatakse essere't ja participio peab nõustuma sooga (esimene näide: che Maria sia partita — Maria (f) on lahkunud).

Põhireeglid: kuidas valida subjunktiivi aeg vastavalt põhilauses olevale ajale

Suurelt jaolt piisab kahest peareeglist:

- Kui põhilauses on olevik, tulevik või oleviku tähendusega vorm (penso, spero, voglio, avrò detto jne), siis:
- samaaegse või tulevikus oleva tegevuse puhul kasutame congiuntivo presente.
- Näide: Penso che lui sia stanco. (Ma arvan, et ta on väsinud.)
- põhilauses mainitud tegevusest eelnenud tegevuse puhul kasutame congiuntivo passato.
- Näide: Penso che lui abbia già mangiato. (Ma arvan, et ta on juba söönud.)

- Kui põhilauses on mineviku väljend (imperfetto, passato remoto, condizionale passato või muud mineviku vormid), siis:
- samaaegse või tulevikus oleva tegevuse suhtes põhisündmusest kasutame congiuntivo imperfetto.
- Näide: Pensavo che lui fosse stanco. (Ma arvasin, et ta oli väsinud.)
- põhilauses mainitud tegevusest eelnenud tegevuse puhul kasutame congiuntivo trapassato.
- Näide: Pensavo che lui avesse già mangiato. (Ma arvasin, et ta oli juba söönud.)

Kiirjuhend (ühes lauses): põhilauses olev olevik/future -> presente / passato; põhilauses olev minevik -> imperfetto / trapassato.

Rohkem näiteid ja võrdlusi (konkreetne praktika)

1) Põhilauses olev verb olevikus või tulevikus
- Penso che tu sia stanco. (Ma arvan, et sa oled väsinud.) — congiuntivo presente (samaaegne)
- Spero che Maria venga domani. (Loodan, et Maria tuleb homme.) — congiuntivo presente (tulevikuline)
- Credo che abbiano già deciso. (Arvan, et nad on juba otsustanud.) — congiuntivo passato (eelnev)
- Dubito che lui abbia detto la verità. (Kahtlen, et ta on rääkinud tõtt.)

2) Põhilauses olev verb minevikus
- Pensavo che tu fossi stanco. (Arvasin, et sa olid väsinud.) — congiuntivo imperfetto (samaaegne minevikuga)
- Speravamo che arrivasse prima. (Loodasime, et ta jõuab varem.) — congiuntivo imperfetto (tulevik minevikus)
- Credevano che avessimo finito il lavoro. (Arvasid, et me olime töö lõpetanud.) — congiuntivo trapassato (eelnev minevik)

3) Konditsionaal (vorrei, preferirei) ja soovid
- Vorrei che tu mi aiutassi. (Tahaksin, et sa aitaksid mind.) — congiuntivo imperfetto kasutatakse sageli koos konditsionaaliga, et väljendada soovi praeguse või tulevase suhtes.
- Avrei voluto che tu fossi venuto. (Olen soovinud, et sa oleksid tulnud.) — congiuntivo trapassato koos condizionale passato (eelnev soov minevikus)

Erandid ja nüansid: kus congiuntivo võib tunduda ebamäärane

1) Väidetav kindlus vs ebakindlus
- Kui väljendad kindlat teadmist, kasutatakse tihti indikatiivi: Sono sicuro che lui è a casa. (Olen kindel, et ta on kodus.)
- Kui väljendad ebakindlust või hinnangut, kasutatakse subjunktiivi: Non sono sicuro che lui sia a casa. (Ma ei ole kindel, et ta on kodus.)

2) Igapäevane kõne vs ametlik keel
- Paljud kõnekeelsed kõnelejad kipuvad indikatiivi kasutama, kus grammatikareeglid nõuavad subjunktiivi (Penso che è... asemel buum Penso che sia...). Kirjalikus ja formaalses kõnes on subjunktiiv kasulikum ja „õigem".

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

- Indicatiivi kasutamine olukordades, kus peaks olema subjunktiiv: Penso che lui è stanco (valge) -> õige: Penso che lui sia stanco.
- Mittejärjepidevuse viga: põhilauses minevik, alamlause olevik. Vale: Pensavo che lui è stanco. Õige: Pensavo che lui fosse stanco.
- Neglect of auxiliary agreement: Uso di essere con participio (näide): Credo che Maria sia partita. (Ära kirjuta *sia partito, kui Maria on naine.)
- Ebakindlus konditsionaalide puhul: ära jäta tähelepanuta, kas soovid väljendada praegust soovi (vorrei + congiuntivo imperfetto) või minevikus jäänud soovi (avrei voluto + congiuntivo trapassato).

Kokkuvõte: lihtne kontroll-loend valiku tegemiseks

1) Mis ajas on põhilauses verb? (olevik/future või minevik)
2) Kas alamlause tegevus on põhilauses mainitud tegevusest eelnev, samaaegne või järgnev?
3) Vali:
- põhilauses olevik/future -> samaaegne/tulevik = congiuntivo presente; eelnev = congiuntivo passato.
- põhilauses minevik -> samaaegne/tulevik = congiuntivo imperfetto; eelnev = congiuntivo trapassato.

Lõpetuseks: praktiline näpunäide õppijale

Alusta lihtsast reeglist: kui põhilauses on olevik või tulevik, kasuta congiuntivo presente (samaaegne/tulevik) või congiuntivo passato (eelnev); kui põhilauses on minevik, kasuta congiuntivo imperfetto või congiuntivo trapassato. Harjuta palju näidete kaudu ja pane tähele abiviterate (avere/essere) kasutust ning participio nõustumist. Kirjalikus ja ametlikus kontekstis kasuta subjunktiivi, et kõlada korrektsemalt.