Absoluutkonstruktsioonid minevikupartitsiibiga

Absoluutkonstruktsioonid itaalia keeles: minevikupartitsiibi kasutamine

Selles artiklis selgitan itaalia keele absoluutses konstruktsiooni (costruzione assoluta) kasutust, kui selles esineb participio passato (minevikupartitsiip). Saad teada, mida see tähendab, millal sellist konstruktsiooni kasutada, kuidas seda moodustada ja milliseid vigu õppijad sageli teevad. Näited on peamiselt itaalia keeles ja igaühe järel on eesti keelde tõlge ning lühike selgitus.

Mis see on?

Absoluutkonstruktsioon itaalia keeles on sõltumatu lausefragment, kus on nimisõna (või ajastusõna) seotud partitsiibiga (siiski ilma abiverbita). Tavaliselt asub see fraas lause alguses, eraldatuna koma abil peamisest lausest. Funktsioonid on mitmekesised: ajalisus („pärast seda kui…“), põhjus („arvestades, et…“), tingimus („kui…“), koncessioon jms.

Näited (itaalia → eesti):
- "Finito il pranzo, siamo usciti." → "Pärast lõunasöögi lõppu läksime välja." (ajalisus)
- "Vista la situazione, abbiamo cambiato piano." → "Arvestades olukorda, muutsime plaani." (põhjus)
- "Preso il treno, arriverai in tempo." → "Kui (või kui oled rongi juba võtnud) võtad rongi, jõuad õigeks ajaks." (tingimus / ajalisus)

Millal ja miks seda kasutada?

Absoluutkonstruktsioone kasutatakse peamiselt selleks, et:
- väljendada järjekorda / ajalisust: tegevus, mis on peamise lause sündmusest eelnenud või sellele vahetult järgnenud;
- anda põhjust või põhjendust peamise lause sündmusele;
- väljendada tingimust (sarnane eesti "kui/niipea kui" või inglise "once/having…");
- kokkuvõtlikult kirjeldada taustaolukorda (tingimuse või asjaolude kokkuvõte);
- mõnikord asendada alalauseid (pärast seda kui / kui / kuna) lühema struktuuriga.

Näited erinevate funktsioonide jaoks:
- Ajalisus: "Finiti gli esami, siamo andati in vacanza." → "Pärast eksamite lõppu läksime puhkusereisile."
- Põhjus: "Visti i problemi, abbiamo deciso di fermarci." → "Arvestades probleeme, otsustasime peatuda."
- Tingimus: "Preso il biglietto, potrai entrare." → "Kui oled pileti saanud, võid sisse minna." (vähem formaalne: "Se prendi il biglietto…")
- Taust/tingimus: "Nato nel 1990, è molto giovane." → "Sündinud 1990. aastal, on ta väga noor." (kirjeldab tausta)

Kuidas moodustada?

Põhistruktuurid

Tüüpiline vorm on lühike fraas, kus partitsiip on paigutatud koos nimisõnaga ja fraas eraldatakse peamisest lausest komaga. Tavaliselt näeb see välja nii:
- [Participio passato (kooskõlas)] + [nimisõna või nimisõna fraas], peamine lause.

Näited:
- "Finito il lavoro, sono uscito." → "Töö lõpetamise järel läksin välja." (Finito kooskõlas m.sg. 'il lavoro')
- "Visti i risultati, abbiamo cambiato programma." → "Tulemusi nähes muutsime programmi." (Visti kooskõlas m.pl. 'i risultati')
- "Vista la situazione, abbiamo deciso di partire." → "Arvestades olukorda, otsustasime lahkuda." (Vista kooskõlas f.sg. 'la situazione')

Kellele/ millele partitsiip viitab ja kooskõla

- Kui partitsiip on omadusena seotud nimisõnaga, siis ta järgib Itaalia tavareeglit: partitsiip kohandub soo ja arvuga. Näited ühest verbist "finire":
- m.sg: "Finito il lavoro…"
- f.sg: "Finita la festa…"
- m.pl: "Finiti gli esami…"
- f.pl: "Finite le pratiche…"

- Kui absoluutkonstruktsioon viitab peamise lause subjektile (st subjekt on sama isik), siis sageli partitsiip ka kooskõlastab selle subjektiga: "Tornata a casa, Maria si è riposata." → "Pärast koju jõudmist Maria puhkas." (tornata kooskõlas Maria, f.sg.)

Transitiivsed ja intransitiivsed verbid

- Iga verb võib olla osa absoluutsest konstruktsioonist, kuid olenevalt verbist võib konstruktsioon olla selgem või kohmakam. Transitiivsete tegusõnade puhul, mis tavaliselt kasutavad abiverbi avere, esineb nähtav nimisõna (objekt) kohe partitsiibi kõrval: "Letta la lettera, decise di rispondere." → "Kirja lugedes otsustas ta vastata." (letta = f.sg., "la lettera")
- Mõnikord on stilistiliselt parem kasutada gerundi vormi ("avendo + participio") või alalauset ("dopo che") kui tahad selgelt näidata, kes tegevuse tegi.

Negatiivne vorm

Negatiivse tähenduse väljendamisel on eelistatum ja selgem tavaliselt gerundi abil: "Non avendo ricevuto l'invito, non siamo venuti." ("Kuna me ei saanud kutsumist, ei tulnud me.")
Võib näha ka varjatud negatsiooni ilma abiverbita (vähem levinud kirjakeeles): "Non ricevuto l'invito, non siamo venuti." — see kõlab formaalsemalt või vanamoelisemalt.

Punktuatsioon

- Kui absoluutkonstruktsioon on lause ees, pane selle lõppu koma: "Finito il lavoro, siamo andati a casa."
- Kui konstruktsioon on lause lõpus, komma tavaliselt ei ole vajalik, aga loogika ja stiil võivad seda nõuda: "Siamo andati a casa finito il lavoro." — see kõlab ebatavaline; eelistatud on esimene varjant.

Võrdlus eesti keelega: kuidas väljendada sama mõtet eesti keeles?

Eesti keeles pole täiesti ühesugust lühikest absoluutsest konstruktsioonist tulenevat osalauset, kuid sama mõtet väljendatakse tavaliselt:
- alistuslausega: "Pärast seda kui…" / "Kui… oli tehtud…" ("Dopo che / Quando")
- adverbiaalselt: "Pärast + (nimisõna) + -mist/-mise järel" ("Dopo il pranzo" → "Pärast lõunasööki")
- osalausega '-des' (adverbiaalne partitsiip) eesti keeles: "Lõunasöögi lõpetades läksime välja." — see on rohkem happening/while-meaning, aga mõne konteksti korral sobiv.

Näide võrdluseks:
- Itaalia: "Finito il pranzo, siamo usciti."
Eesti: "Pärast lõunasööki läksime välja." või "Kui lõunasöök oli lõppenud, läksime välja."
- Itaalia: "Vista la situazione, abbiamo cambiato piano."
Eesti: "Arvestades olukorda, muutsime plaani." või "Kuna olukord oli selline, muutsime plaani."

Kuidas mõista erinevust gerundi (avendo/essendo) ja absoluutkonstruktsiooni vahel?

- Gerundio perfetto ("avendo fatto", "essendo arrivato") rõhutab sageli tegijat (kes tegi), ja on selgema subjekti suunaga: "Avendo finito i compiti, sono uscito" → "Olles lõpetanud kodutööd, läksin välja."
- Absoluutkonstruktsioon ("Finiti i compiti, siamo usciti") on lühem ja mõnikord stiililiselt formaalsem või kirjalikum. Ta võib jätta tegija vähem ekspliciitsena.

Mõlemad väljendavad sageli sama põhist tähendust (sageli "pärast seda kui"), kuid nüanssides on vahed stiili ja selguse osas. Kui tahad olla üheselt arusaadav ja jäta vähekahtlust subjekti osas, kasuta gerundit või tavalist alalauset.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

- Vale kooskõla (sugu/number):
- Vale: "Visto la situazione, abbiamo deciso…" (valesti: "visto" m.sg, aga "la situazione" on f.sg)
- Õige: "Vista la situazione, abbiamo deciso…"

- Ebapiisav selgus subjektis: kui absoluutfraas võib viidata teisele subjektile kui peamine lause, tekib segadus. Sellisel juhul eelistada gerundit ("avendo…") või alalauseid ("dopo che", "quando").
- Probleem: "Arrivato Marco, ha cominciato la festa." — kes alustas pidu? Marco või teised? Kombinatsioon on võimalik, aga mõnikord segadust tekitav.
- Soovitus: kui vaja selgust: "Quando Marco arrivò, la festa cominciò." or "Marco, quando arrivò, diede inizio alla festa."

- Liiga sagedane ja kunstlik kasutus kõnekeeles: absoluutsed konstruktsioonid on tavalisemad kirjalikus ja formaalses stiilis. Kõnes kasutatakse sagedamini gerundit või tavalist alalausekonstruktsiooni.

- Vale negatiivse väljenduse kasutamine: parem öelda "Non avendo ricevuto l'invito…" kui omitida "avendo" ja kirjutada "Non ricevuto l'invito…", mis kõlab vanamoelisemalt.

Rohkem näiteid: põhivormid ja nende tõlked

Ajalisus / ajaline järjekord:
- "Finito il pranzo, siamo usciti." → "Pärast lõunasööki läksime välja."
- "Passati dieci minuti, nessuno era tornato." → "Möödunud kümme minutit, keegi polnud tagasi tulnud."
- "Finiti i lavori, il cantiere sarà chiuso." → "Tööd lõpetatud, ehitusplats suletakse."

Põhjus / arvestus:
- "Visto il maltempo, la partita è stata rimandata." → "Kuna ilm oli halb, võistlus lükati edasi."
- "Data la difficoltà, abbiamo accettato un compromesso." → "Arvestades raskusi, leppisime kokku kompromissis."

Tingimus / ettekuulutus:
- "Preso il treno giusto, arriverai in tempo." → "Kui valid rongi, jõuad õigeks ajaks."

Subjekti kirjeldus / taust:
- "Nato nel 1985, vive ancora nel suo paese." → "Sündinud 1985. aastal, elab ta endiselt oma kodumaal."
- "Arrivata a casa, Maria trovò la lettera." → "Kodu jõudes leidis Maria kirja."

Transitiivsed verbid (objektiga kohe kõrval):
- "Letta la lettera, decise di rispondere." → "Paberi/ kirja läbinud, otsustas ta vastata." (letta = f.sg. 'la lettera')
- "Chiuso il negozio, siamo andati a casa." → "Poodi sulgedes läksime koju."

Kokkuvõte / formaalne stiil:
- "Firmato il contratto, i lavori possono iniziare." → "Leping allkirjastatud, tööd võivad alata."

Lühisõnastik (glossary)

- Participo passato (ital. participio passato) = minevikupartitsiip. Näited: fatto (tehtud), visto (nähtud), finito (lõpetatud), nato (sündinud).
- Costruzione assoluta / assoluto = absoluutkonstruktsioon: nimisõna + partitsiip ilma abiverbita, mis annab lisainfot peamise lause kohta.
- Gerundio perfetto (avendo + participio) = perfektses gerundis väljendub sageli selge subjekt ja tegevuse järjekord ("avendo fatto" = olles teinud).

Lõppsõna ja stiilinõuanded

- Absoluutkonstruktsioonid participio passato'ga on kasulikud, kui tahad lause kokkuvõtlikku ja tihedat väljendust (eelkõige kirjalikus stiilis).
- Kui tahad selgelt märgata, kes midagi tegi, või vältida segadust subjektide vahel, kasuta gerundit ("avendo/essendo…") või tavalist alalauset ("dopo che / quando / se").
- Pööra tähelepanu kooskõlale: participio peab sobima nimisõna sooga ja arvuga.

Veel näiteid (lühike kogu):

- "Finiti i compiti, i ragazzi sono usciti." → "Kodutööd tehtud, poisid läksid välja."
- "Finita la riunione, tutti erano stanchi." → "Koosolek lõppenud, kõik olid väsinud."
- "Vista la pioggia, abbiamo preso un ombrello." → "Sadu nähes võtsime vihmavarju."
- "Letti i documenti, il direttore ha firmato." → "Dokumendid loetud, direktor allkirjastas."
- "Chiuso il cancello, nessuno poteva entrare." → "Kui värav oli suletud, keegi ei saanud sisse."

Loodan, et see ülevaade aitab sul mõista ja ohutult kasutada itaalia absoluutkonstruktsioone minevikupartitsiibiga. Järjepidevuks õppimiseks vaata tekste ja pööra tähelepanu sellele, kuidas kirjalikus keeles selliseid lühikesi fraase kasutatakse – eriti ajakirjanduses, ametlikus kõnes ja kirjanduses.