Tingiv kõneviis (preesens)

Prantsuse tingiv kõneviis (Conditionnel Présent) — preesens

Mis see on?

Tingivkõneviis (prantsuse keeles conditionnel présent) väljendab tegevusi või olukordi, mis on tingimuslikud, eba‑reaalsed, võimalikud või ebakindlad. Seda kasutatakse ka viisakate palvete, soovide, soovituste ja oletuste väljendamiseks ning mõnikord kuulujuttude või kurtide vihjetena ("ütlevad, et...").

Näited
- "Je voudrais un café." — Sooviksin kohvi. (viisakas soov/palumine)
- "Si j'étais riche, j'achèterais une maison." — Kui ma oleksin rikas, ostaksin maja. (tingimus)
- "Il serait malade." — Teda peetakse haigeks / arvatakse, et ta on haige. (oletus/kuulujutt)
- "Nous pourrions partir demain." — Me võiksime homme lahkuda. (võimalus/ettepanek)

Millal seda kasutatakse?

Peamised kasutusviisid:
- Hüpoteetilised olukorrad olevikus või tulevikus: "Si j'avais le temps, je lirais plus." — Kui mul oleks aega, loeksin rohkem.
- Viisakad palved ja soove väljendades: "Je voudrais deux billets, s'il vous plaît." — Sooviksin kahte piletit, palun.
- Nõu ja soovituse andmiseks: "Tu devrais étudier davantage." — Sa peaksid rohkem õppima.
- Oletused või kuuldused (mitte‑faktid): "Il serait en retard." — Öeldakse, et ta hilineb.
- Futur ekvivalend minevikus ("futur du passé"): otsekõne "Il viendra demain" ➜ kaudne kõne "Il a dit qu'il viendrait demain." — Ta ütles, et tuleks homme.
- Üldine vajalikkus või nõuanne: "Il faudrait partir tôt." — Tuleks vara lahkuda.

Kuidas see moodustub?

Põhireegel: conditionnel présent moodustub tuleviku tüvest (futur simple tüvi) + imparfait'i lõppudest (sama, mis lihtminevikul prantsuse keeles):
- lõppud: -ais, -ais, -ait, -ions, -iez, -aient

Regulaarsete verbide juhised:
- 1. rühma (infinitiiv lõppeb -er): tüvi = kogu infinitiv. Näide: parler → parler- + ais → je parlerais.
- 2. rühm (-ir): tüvi = infinitiv. Näide: finir → finir- + ais → je finirais.
- 3. rühm (-re): enne lisamist eemaldatakse lõppeelne -e. Näide: vendre → vendr- + ais → je vendrais.

Näited — regulaarsete verbidega (kogu pööramine):
parler (rääkima)
- je parlerais — Ma räägiksin.
- tu parlerais — Sa räägiksid.
- il/elle parlerait — Ta räägiks.
- nous parlerions — Me räägiksime.
- vous parleriez — Te räägiksite.
- ils/elles parleraient — Nad räägiksid.

finir (lõpetama)
- je finirais — Ma lõpetaksin.
- tu finirais — Sa lõpetaksid.
- il/elle finirait — Ta lõpetaks.
- nous finirions — Me lõpetaksime.
- vous finiriez — Te lõpetaksite.
- ils/elles finiraient — Nad lõpetaksid.

vendre (müüma)
- je vendrais — Ma müüksin.
- tu vendrais — Sa müüksid.
- il/elle vendrait — Ta müüks.
- nous vendrions — Me müüksime.
- vous vendriez — Te müüksite.
- ils/elles vendraient — Nad müüksid.

Tähelepanu ortograafilised muutused
Mõned verbid muudavad vokaali või kahekordistavad konsonandi tuleviku/tingivastmes, et hääldus jääks õige:
- acheter → j'achèterais (e → è)
- appeler → j'appellerais (kakskordne l)
- jeter → je jetterais (kakskordne t)
- manger → je mangerais (e-hoidmine, et g pehmeks jääks)
- commencer → je commencerais (s/ç reeglid kehtivad tavaliselt ainult teatud pööretes)
- payer → je paierais või je payerais (mõlemad vormid on lubatud; paierais on levinum kirjas)

Ebareeglipärased tüved (olulised näited)

Paljud ebareeglipärased verbid võtavad tuleviku tüve, millele lisatakse imparfait'i lõpud. Siin on sagedasemad:
- être → ser- (je serais) — Ma oleksin.
- avoir → aur- (j'aurais) — Mul oleks.
- aller → ir- (j'irais) — Ma läheksin.
- faire → fer- (je ferais) — Ma teeksin.
- pouvoir → pourr- (je pourrais) — Ma saaksin / Ma võiksin.
- devoir → devr- (je devrais) — Ma peaksin.
- vouloir → voudr- (je voudrais) — Ma sooviksin.
- venir → viendr- (je viendrais) — Ma tuleksin.
- voir → verr- (je verrais) — Ma näeksin.
- savoir → saur- (je saurais) — Ma teaksin.
- recevoir → recevr- (je recevrais) — Ma saaksin vastu võtta.
- envoyer → enverr- (j'enverrais) — Ma saadaksin.
- tenir → tiendr- (je tiendrais) — Ma peaksin kinni pidama / hoidma.
- mourir → mourr- (je mourrais) — Ma sureksin.
- falloir (ainult il‑vorm) → il faudrait — Oleks vaja/peaks.
- pleuvoir (ainult il‑vorm) → il pleuvrait — Sajaks (öeldakse ainult il‑vormis).

Näiteid ebareeglipärastega
- être: je serais, tu serais, il serait, nous serions, vous seriez, ils seraient.
"Si j'étais toi, je serais plus prudent." — Kui ma oleksin sinu kohal, oleksin ettevaatlikum.
- avoir: j'aurais une voiture. — Mul oleks auto.
- pouvoir: tu pourrais m'aider? — Kas sa võiksid mind aidata?
- falloir: Il faudrait partir maintenant. — Tuleks nüüd lahkuda.

Si‑laused (tingimuslaused) — reeglid ja näited

Kolm peamist mustrit:
- Si + présent → futur simple või imperatiiv (reaalne võimalus)
Näide: "Si tu viens, nous partirons." — Kui sa tuled, me lahkume.
- Si + imparfait → conditionnel présent (eba‑reaalne või oletus olevikus)
Näide: "Si j'avais de l'argent, j'achèterais une maison." — Kui mul oleks raha, ostaksin maja.
- Si + plus‑que‑parfait → conditionnel passé (eba‑reaalne minevikus)
Näide: "Si j'avais su, je ne serais pas venu." — Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud.

Tavalisim viga
- Vale: *"Si j'aurais..." — korrektne: "Si j'avais...". Standardprantsuse ei kasuta si‑lausestikku koos conditionnel'iga.

Negatiivsed ja küsivad vormid; refleksiivsed ja liitvormid

Negatiiv: "Je ne voudrais pas" või kõnekeeles "Je voudrais pas" (kõnekeelne, mitte formaalne).

Küsimused:
- Inversioon: "Voudrais‑tu venir?" — Kas sa tahaksid tulla?
- Est‑ce que: "Est‑ce que tu voudrais venir?" — Kas sa tahaksid tulla?

Refleksiivsed (sõnad koos asesõnadega): "Je me marierais demain" (kui see oleks võimalik) — Ma abielluksin homme (eba‑reaalne olukord).

Liidvorme (tingiv minevikust): kuigi artikkel keskendub conditionnel présentile, on hea teada, et conditionnel passé moodustatakse abiverbide avoir/être conditionnel‑vormiga + participe passé: "J'aurais fait" (Ma oleksin teinud). See on tingiv minevik.

Võrdlus eesti keelega

Eesti keeles väljendatakse tingivkõneviisi sageli suffixiga -ks (näide: "ma teeksin") või abiverbiga "tahaks/sooviks" ("ma sooviksin" ≈ "je voudrais"). Mõned paralleelid:
- Je ferais. — Ma teeksin.
- Tu devrais. — Sa peaksid.
- Il faudrait partir. — Tuleks lahkuda / peaksime lahkuma.

Peamine erinevus on morfoloogias: prantsuse conditionnel présent kasutatakse futur‑tüve + imparfait‑lõppude kombinatsioonina, samas kui eesti tingiv moodustatakse tavaliselt –ks lõppuga otse pöördelisele verbivormile või abiverbiga.

Kokkuvõte

Conditionnel présent on väga kasulik vorm prantsuse keeles: seda kasutatakse hüpoteetiliste olukordade, viisakate palvete, soovituste, oletuste ja jutustuseajastuse väljendamiseks. Moodustamine on reeglina lihtne (futur‑tüvi + imparfait‑lõpud), kuid tuleb meeles pidada mõningaid ortograafilisi erandeid ja ebareeglipäraseid tüvesid. Harjuta tavapäraseid verbe (parler, finir, vendre) ja kõige levinumaid ebareeglipäraseid tüvesid (être, avoir, aller, faire jne), ning õpi si‑laused (si + imparfait → conditionnel présent), et vormi kasutada õigesti.

Lõplik näide, mis koondab erinevaid kasutusi:
- "Si j'avais le temps, je parlerais plus souvent avec toi; mais maintenant, je devrais travailler. Je voudrais que tu viennes, cela me ferait plaisir." — Kui mul oleks aega, räägiksin sinuga sagedamini; aga nüüd peaksin töötama. Sooviksin, et sa tuleksid, see teeks mulle rõõmu.