Sissejuhatus asesõnadesse en ja y

Sissejuhatus asesõnadesse en ja y

See artikkel selgitab prantsuse keele kahe väga levinud kliti-asesõna — en ja y — tähendust, kasutust ja paigutust lauses. Sa õpid, mida need asendavad, kuidas neid vormida ja milliseid vigu vältida. Näited on peamiselt prantsuse keeles; iga näite järel on lühike eestikeelne tõlge.

Mis on 'en' ja 'y' ja miks neid kasutatakse?

'en' ja 'y' on väikesed asesõnad, mis asendavad nimisõna- või eessõnafraase, et vältida kordamist ja muuta kõne lühemaks. Nad on kliti-asesõnad — nad kõlavad koos verbiga ja tavaliselt asuvad verbist ettepoole (välja arvatud enamik käsuvorme).

- 'en' asendab tavaliselt fraasi, mis algab eessõnaga de (sh partitiivsed vormid du / de la / des) või väljendab hulka/mahtu/teadvust. Näiteks: midagi „millestki“ või „mõnda osa”.
- 'y' asendab eelkõige kohaviiteid (préposition + koht: à, dans, sur, chez, en jms) või fraase, kus on eessõna à + asi (kuid mitte person).

Millal kasutada 'en' — mida see asendab?

1) Asendab „de + nimisõna“ (partitiiv või määramata hulga tähenduses)
- Tu veux du pain ? — Oui, j'en veux. (Tahad leiba? — Jah, tahan seda.)
- Il parle de son projet. — Il en parle. (Ta räägib oma projektist. — Ta räägib sellest.)

2) Asendab nimisõna ette rutava kvantifikaatori või arvulise määrangu
- J'ai trois livres. — J'en ai trois. (Mul on kolm raamatut. — Mul on neist kolm.)
- Tu veux un café ? — Oui, j'en veux un. (Tahad kohvi? — Jah, tahan ühte.)

3) Kasutatakse koos verbidega, mis nõuavad eessõna de
- Tu as besoin de sucre ? — Oui, j'en ai besoin. (Kas sul on suhkrut vaja? — Jah, mul seda vaja on.)
- Je me souviens de cette chanson. — Je m'en souviens. (Ma mäletan seda laulu. — Ma seda mäletan.)

4) Näitab päritolu või „tulema/st tulema millestki“
- Il vient du Canada. — Il en vient. (Ta tuleb Kanadast. — Ta tuleb sealt.)

Märkused:
- 'en' asendab nii asju kui ka ebamääraseid inimrühmi (nt des invités → il y en a = seal on külalisi). Kui aga räägitakse konkreetsest inimesest (Paul, Marie), on tavalisem kasutada disjunktiivseid asesõnu (de lui/de elle) või teisi konstruktsioone: Tu parles de Marie ? — Tu parles d'elle. (Sa räägid Mariest? — Sa räägid temast.)

Millal kasutada 'y' — mida see asendab?

1) Asendab kohaviiteid (à, dans, sur, chez, en jms), st „sinna/ seal / sinna juurde“
- Je vais à Paris. — J'y vais. (Ma lähen Pariisi. — Ma lähen sinna.)
- Nous sommes chez Paul. — Nous y sommes. (Me oleme Pauli juures. — Me oleme seal.)

2) Asendab fraase 'à' + asi (mitte inimene)
- Je pense à mon travail. — J'y pense. (Ma mõtlen oma tööle. — Ma mõtlen sellele.)
- Tu t'intéresses à la politique ? — Tu t'y intéresses ? (Kas sind huvitab poliitika? — Kas sa sellele mõtled?)

Märkused:
- 'y' ei asenda inimest, kellega tegeldakse indirektselt eessõnaga à. Näiteks Je parle à Paul — Je lui parle (mitte *J'y parle).
- 'il y a' on idiomaatiline väljend ('on / there is'), mille 'y' on osa, kuid seda ei saa asendada ega nihutada: Il y a un problème. (On probleem.)

Kus lauses 'en' ja 'y' asuvad? (paigutus ja järjekord)

1) Tavapärane asukoht: enne kõneviisilist verbi
- J'y vais. (Ma lähen sinna.)
- J'en ai. (Mul on seda.)

2) Kui järgneb infinitiv, asetuvad asesõnad ENNE infinitivi
- Je vais y aller. (Ma kavatsen sinna minna.)
- Je veux en acheter. (Ma tahan seda osta.)

3) Liidetud vormid koos abi-verbiga (passé composé jne): asesõna enne abi-verb i.e. ennen auxiliaire]
- J'en ai pris. (Ma võtsin sellest.)
- J'y suis allé(e). (Ma läksin sinna.)

4) Käskiv kõneviis (impératif) — positiivne: asesõnad JÄRGivad verbile ja neid ühendatakse sidekriipsuga; 'me/te' muutuvad 'moi/toi'
- Va-t'en ! / Je m'en vais! (Lähme ära! / Ma lähen ära.)
- Vas-y ! (Mine sinna!)
- Prends-en ! (Võta sellest!)
- Donne-lui-en ! (Anna talle sellest!)

Negatiivses käsus lähevad asesõnad tavapäraselt verbist ette: Ne m'en donne pas ! (Ära anna mulle seda!)

5) Kui kasutatakse mitut asesõna, on nende järjekord enne verbi järgmine:
me / te / se / nous / vous -> le / la / les -> lui / leur -> y -> en

Näited järjekorrast:
- Je vais expliquer la situation à Paul. — Je vais lui en expliquer la situation. (Selgitan olukorda Paulile. — Ma kavatsen talle sellest rääkida.)
- Tu parles du problème à tes collègues ? — Oui, je leur en parle. (Kas sa räägid probleemist kolleegidele? — Jah, räägin neile sellest.)
- Il y en a beaucoup. (Seal on palju [nendest].)

6) Minevikuline osaline kokkulepe (past participle agreement)
- Kui asendad otseese ilma 'en'-ita (nt les), võib minevikupartitsip lõpetada kokkuleppe: J'ai mangé les pommes — Je les ai mangées. (Sõin õunad. — Ma sõin need.)
- Kui kasutad 'en' osa tähenduses, EI tee tavaliselt partitsip kokkulepet: J'ai mangé des pommes — J'en ai mangé. (Sõin õunu. — Ma sõin [neid] / Ma söönust.)

Näited järjestuse ja paigutuse kohta (rohkem näiteid)

- Présent / lihtne asend:
- Je prends du sucre. — J'en prends. (Ma võtan suhkrut. — Ma võtan seda.)
- Je vais au cinéma. — J'y vais. (Ma lähen kinno. — Ma lähen sinna.)

- Infinitiviga:
- Je vais en acheter. (Ma kavatsen seda osta.)
- Il veut y répondre. (Ta tahab sellele vastata.)

- Minevik (passé composé):
- Tu as parlé de la réunion ? — Oui, j'en ai parlé. (Kas sa rääkisid koosolekust? — Jah, ma sellest rääkisin.)
- Es-tu allé au musée ? — Oui, j'y suis allé. (Kas sa läksid muuseumisse? — Jah, ma läksin sinna.)

- Käskiv (imperatif):
- Donne-m'en ! (Anna mulle sellest!)
- Ne m'en donne pas ! (Ära anna mulle seda!)
- Vas-y ! (Mine sinna!)

Levinumad vead ja kuidas neid parandada

- Vale: *J'y parle Paul. — Õige: Je lui parle / Je parle à Paul.
(Ära kasuta 'y' isikute asendamiseks; kasuta 'lui/leur' või 'à + nimi'.)

- Vale: *Je y vais. — Õige: J'y vais. (Kliitpronoome ühendatakse verbi külge ja kokkutõmbed: Je + y -> J'y.)

- Vale järjekord: *Je veux y aller. — Õige: Je veux y aller. (Õige paigutus enne infinitivi; vale oleks panna 'y' enne peamist verbi.)

- Vale partitsip-kokkulepe: Les pommes ? J'en ai mangé(e)s. — Õige: J'en ai mangé. (Kui asendad osa, ei tehta partitsipi kokkulepet.)

- Segadus 'en' ja 'y' vahel (näited):
- Je joue au piano. — J'y joue. (Kui verb nõuab à mängu või spordi puhul)
- Je joue de la flûte. — J'en joue. (Kui instrument on pärast de, tuleb kasutada 'en'.)

- Eriline tähendus: Je m'en vais (lahkuma) vs Je y vais (minna sinna). Need on erinevad mõisted.

Kombineeritud näited — kasuta neid kui mallina

- Tahad öelda: "Räägin sellest probleemist neile." — Je vais leur en parler. (Ma kavatsen neile sellest rääkida.)
- "Anna talle natuke kommi!" — Donne-lui-en ! (Anna talle sellest / anna talle mõned.)
- "Kas sa mõtled oma puhkusele?" — Tu y penses ? (Kas sa sellele mõtled?)
- "Seal on mõned." — Il y en a. (Seal on mõni / Seal on mõned.)

Lühisõnastik (sõnad, mida siin kasutati)

- Asesõna (asesõna) — sõna, mis asendab nimisõna või nimisõnafraasi.
- Partitiiv (osaline artikkel) — prantsuse du / de la / des, tähistab osa millestki.
- Eessõna (préposition) — sõna nagu à, de, chez, dans, sur.
- Kliti (clitic) — asesõna, mis haakub verbi külge ja paigutub tavaliselt enne verbi.
- Otsene/kaudne objekt — objekti tüüp, mis määrab, kas kasutatakse le/la/les või lui/leur.

Kokkuvõte — kiire meeldetuletus

- En = asendab de + nimisõna (osalist, hulka, päritolu, kvantiteeti). Näited: J'en veux; J'en ai trois; J'en viens.
- Y = asendab paik või à + asi (ei asenda inimest). Näited: J'y vais; J'y pense; Nous y sommes.
- Paigutus: tavaliselt ENNE konjugeeritud verbi; kui on infinitiv, siis enne infinitivi; käskivas vormis järgivad verbi (hypheniga).
- Järjekord mitme asesõna korral: me/te/se/nous/vous -> le/la/les -> lui/leur -> y -> en
- Partitsipi kokkulepe EI muutu 'en' puhul: J'en ai mangé.

Loodan, et see annab selge ja praktilise ülevaate prantsuse asesõnadest en ja y. Kui soovid, võin teha lühema meeldetuletuse (süntaksiga näpunäited) või lisada veel loomulikke dialooginäiteid.