Refleksiivverbid passé composé ajavormis

See artikkel selgitab, kuidas kasutada prantsuse keeles refleksiivverbe (verbes pronominaux) passé composé ajavormis. Saad teada, mida refleksiivverbid tähendavad, kuidas passé composé neid moodustab, millal minevikuosaga nõustatakse (agreement) ja millised on tüüpilised vead. Näited on peamiselt prantsuse keeles, iga lause järel on eestikeelne tõlge.

Mis on refleksiivverb (verbe pronominal)?

Refleksiivverbid on verbid, kus subjekt teeb teo iseendale või toimib vastastikku (näiteks „nad nägid üksteist”). Prantsuse keeles kasutatakse seda tagasisideses asesõnaga: me, te, se, nous, vous, se (mulle vastab prantsuse iseärasused). Näited olevikus (lihtsalt tähenduse mõistmiseks):

Je me lave. — Ma pesen ennast.
Tu te brosses les dents. — Sa pesed hambaid.
Ils se parlent. — Nad räägivad (oma) vahel / üksteisega.

Millal kasutada passé composé'is?

Passé composé on enimkasutatud minevikuvorm prantsuse keeles, kui räägitakse ühekordsetest või kindlalt lõpetatud tegudest minevikus. Kui teo tegija ja sihtmärk on sama (või kui tegemist on vastastikuse tegevusega), kasutada refleksiivset konstruktsiooni passé composé's.

Näited:
Ce matin, je me suis levé(e) à 7 heures. — Täna hommikul tõusin kell 7.
Hier, elle s'est habillée rapidement. — Eile riietus ta kiiresti.
Ils se sont mariés l'année dernière. — Nad abiellusid eelmisel aastal.

Kuidas moodustatakse passé composé refleksiivverbidega?

Põhimuster on: sujet + refleksiivne asesõna (me/te/se/nous/vous/se) + abiverb être (présent) + participe passé (mineviku osasõna).

Näited kõigi pöördetega (näidatud on nii prantsuse lause kui eestikeelne tõlge):
Je me suis levé(e). — Ma tõusin üles. (mees: levé; naine: levée)
Tu t'es lavé(e). — Sa pesid end. (tüüpiline vorm)
Il s'est lavé. — Ta (m) pesi end.
Elle s'est lavée. — Ta (f) pesi end.
Nous nous sommes réveillés / réveillées. — Me ärkasime. (mees/mix: réveillés; kõik naised: réveillées)
Vous vous êtes inscrit(s) / inscrite(s). — Te registreerusite. (kuvab võimalikud variandid)
Ils se sont couchés. — Nad läksid magama.
Elles se sont couchées. — Nad (naised) läksid magama.

Negatiivis:
Je ne me suis pas réveillé(e). — Ma ei ärganud.

Küsimusvormid:
Est-ce que tu t'es lavé(e) ? — Kas sa pesid end?
S'est-elle réveillée ? — Kas ta (f) ärkas?

Kuidas käitub participe passé (mineviku osasõna) — nõustumise (agreement) reeglid?

See on paljude õppijate jaoks keerulisem osa. Peamised punktid lihtsas vormis:

1) Abiverb être korral participe passé tavaliselt nõustub subjektiga (sugu ja arv). Näide (mitterefleksiivne): Elle est allée — allée (f.s.)

2) Refleksiivverbide puhul kehtib praktiline reegel: participe passé nõustub ainult siis, kui refleksiivne asesõna (me/te/se/...) on otsene objekt (complément d'objet direct, COD). Kui refleksiivne asesõna on kaudne objekt (COI — complément d'objet indirect), siis participe passé ei nõustu.

Kuidas testida, kas tegemist on otsese või kaudse objektiga? Asenda lauses «se / me / te» tavalise otsese asesõnaga le/la/les või kaudse asesõnaga lui/leur. Kui sobib le/la/les, on tegemist otsese objektiga (siis nõustub). Kui sobib lui/leur, on tegemist kaudse objektiga (ei nõustu).

Näited, kus nõustub (refleksiivne asesõna = otsene objekt):
Elle s'est lavée. — Ta pesi end. (Võid asendada: Elle l'a lavée. — Se tähendab teda kui otsest objekti)
Ils se sont aimés. — Nad armastasid üksteist. (aimé -> aimés)
Nous nous sommes rencontrés hier. — Me kohtusime eile.

Näited, kus ei nõustu (refleksiivne asesõna = kaudne objekt):
Ils se sont parlé. — Nad rääkisid omavahel. (parler à quelqu'un → «à», se = COI → ei nõustu: parlé)
Elles se sont téléphoné. — Nad helistasid (ühele teisele). (ilmselgelt se = COI → ei nõustu)

Näide, kus on otsene objekt, kuid see tuleb peale verbi (siis EI NÕUSTU):
Elle s'est lavé les mains. — Ta pesi käsi. (les mains = otsene objekt, asub verbi järel → participe passé ei nõustu → lavé (ilma -e)).

Kombineeritud juhtum (eelmine otsene objekt):
Les lettres qu'ils se sont écrites. — Kirjad, mida nad teineteisele kirjutasid. (siin on "les lettres" eelnevalt ette toodud objekt — participe passé écrites nõustub selle eelneva otsese objektiga, seega écrites f.pl.)

Praktilised testid ja soovitused otsustamiseks

Use lihtsad sammud: 1) Leia verb ja refleksiivne asesõna. 2) Proovi asendada "se"/"me"/"te" tavalise asesõnaga le/la/les või lui/leur:

Kui sobib le/la/les → se on otsene objekt → participe passé NÕUSTUB (lisatakse -e/-s vastavalt soole/numbrile).
Kui sobib lui/leur → se on kaudne objekt → participe passé EI NÕUSTU.

3) Kui lauses on varasemalt eelnevalt toodud otsene objekt (nt: Les lettres qu'ils se sont écrites), alors participe passé nõustub selle eelneva objektiga. 4) Kui otsene objekt tuleb lause järel (nt: s'est lavé les mains) → EI NÕUSTU.

Näited testide rakendamisest:
Elle s'est lavée. → Proovi: Elle l'a lavée. (sobib le/la) → nõustub → lavée.
Ils se sont parlé. → Proovi: Ils leur ont parlé. (sobib lui/leur) → ei nõustu → parlé.

Erandid ja tähelepanekud

Mõned konstruktsioonid võivad käituda erandlikult, nt causative "se faire + infinitif":

Elle s'est fait couper les cheveux. — Ta lasi endal juukseid lõigata. ("fait" ei nõustu siin tavaliselt — ei lisa -e/-s.)

- Kui kasutatakse kombineeritud asesõnu (nt le/la/les enne abiverbi), siis participe passé nõustub selle eelneva otsese objektiga.
Näide: La lettre qu'elle s'est écrite → écrite nõustub (kirjaga on tegemist)

- Mõned verbid võivad olla refleksiivsed ja mitte-refleksiivsed ning tähendus muutub; pöördu nende puhul konkreetsete näidete poole.

Negatiivsed ja küsimused

Negatiivis jääb refleksiivne asesõna abiverbi ette: Je ne me suis pas rongé les ongles. — Ma ei närinud oma küüsi.

Küsimused:
- Intonatsiooniga: Tu t'es lavé ? — Kas sa pesid end?
- Est-ce que: Est-ce que tu t'es lavé(e) ?
- Inversiooniga: T'es-tu lavé(e) ? (harvem, ametlikum) / S'est-elle réveillée ?

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

1) Vale nõustumine, kui tegevus oli suunatud kellegi kehaosale pärast verbi: Vale: Elle s'est lavée les mains. → Õige: Elle s'est lavé les mains. (ei nõustu, kuna "les mains" on otsene objekt verbi järel)

2) Ülenõustumine kaudse objekti puhul:
Vale: Ils se sont parlés. → Õige: Ils se sont parlé. (parler à + COI → ei nõustu)

3) Vale abiverbi kasutamine:
Vale: J'ai me suis lavé. → Õige: Je me suis lavé(e). (pronominaalsed vormid kasutavad abiverbi être)

4) Unustada erandid nagu "se faire + infinitif":
Vale: Elle s'est faite couper les cheveux. → Õige: Elle s'est fait couper les cheveux.

Rohkem näiteid (kogumik eri olukordi)

Refleksiivsed toimingud (nõustub, kui se = otsene objekt):

Il s'est coupé. — Ta lõikas end (m).
Elle s'est coupée. — Ta lõikas end (f).
Nous nous sommes lavés. — Me pesime end (m või segagrupp).
Elles se sont maquillées. — Nad panid endale meiki (naised).

Refleksiivsed tööd koos otsese objektiga järel (EI NÕUSTU):
- Elle s'est lavé les mains. — Ta pesi käsi.
- Nous nous sommes brossé les dents. — Me pesime hambad.

Kaudsed (COI, EI NÕUSTU):
- Ils se sont téléphoné hier. — Nad helistasid üksteisele eile.
- Elle s'est parlé pendant des heures. — Ta rääkis endaga (või rääkis omavahel, sõltuvalt kontekstist).

Vastastikused/refleksiivsed koos otsese objektiga (NÕUSTUB):
- Ils se sont vus au cinéma. — Nad nägid üksteist kinos. (vus → nõustub: vus)
- Elles se sont rencontrées à Paris. — Nad kohtusid Pariisis. (rencontrées)

Eelnevalt viidatud otsene objekt põhjustab nõustumise:
- Les chansons qu'elles se sont chantées. — Laulud, mida nad üksteisele laulsid. (chantées nõustub les chansons)

Lühike sõnastik / glossary

participe passé (mineviku osasõna): verbivorm, mida kasutatakse koos abiverbiga passé composé moodustamiseks.
auxiliaire (abisõna/abiverb): être või avoir (refleksiivverbide puhul kasutatakse être).
pronominal verb / refleksiivverb: verbe + se / me / te / nous / vous.
COD (complément d'objet direct) — otsene objekt (asendatav le/la/les).
COI (complément d'objet indirect) — kaudne objekt (asendatav lui/leur).

Kokkuvõte (peamised punktid meeldejätmiseks)

1) Refleksiivverbid passé composé'is võtavad abiverbiks être: Je me suis ..., tu t'es ..., il/elle s'est ..., nous nous sommes ..., vous vous êtes ..., ils/elles se sont ... 2) Participe passé nõustub ainult siis, kui refleksiivne asesõna on otsene objekt (asendatav le/la/les). Kui see on kaudne objekt (lui/leur) või kui otsene objekt tuleb verbi järel, siis ei nõustu. 3) Kasuta lihtsat testi (asendamine le/la/les vs lui/leur) või vaata, kas otsene objekt on lauses eelnevalt toodud — see aitab valida õige nõustumise.

Kui vajad artiklist mõne reegli kohta rohkem näiteid või tahad, et kontrolliksin mõnda konkreetset lauset, kirjuta lause ära ja ma selgitan samm-sammult, miks participe passé nõustub või mitte.