Põhiline eitamine (ne ... pas)

Põhiline eitamine prantsuse keeles (ne ... pas)

See artikkel selgitab prantsuse põhilist eitavat konstruktsiooni ne ... pas. Õpid, mida see tähendab, millal seda kasutada, kuidas see erinevates ajavormides ja koos asesõnadega moodustub, ning milliseid vigu õppijad enim teevad. Näited on prantsuse keeles koos eesti keele tõlgetega.

Mis see tähendab ja millal seda kasutatakse?

Lühiselgitus

Prantsuse keel moodustab tavapärase eituse kahe osaga: ne (eitusosake) ja pas (eitav adverb). Ne asetub enne pööratud verbi (või abi-verbi), pas aga pärast seda.

Näide:
Je ne parle pas français. — Ma ei räägi prantsuse keelt.

Seda konstruktsiooni kasutatakse üldise eituse väljendamiseks ("mitte", "ei"). Estonian vaste on sageli lihtsalt "ei" + verb (Ma ei räägi), aga prantsuse keeles tuleb ka "pas", seega kujuneb kahetükiline ait.

Võrdlus eesti keelega

- Eesti keeles: Ma ei räägi. (üks sõna „ei" enne verbi).
- Prantsuse keeles: Je ne parle pas. (kaks osa: "ne" + verb + "pas").

Asesõnade järjestus erineb sageli eesti omast: eesti keeles objekt sageli järgneb verbile (Ma ei näe teda), prantsuse keeles tuleb objektiasesõna verbist ette (Je ne le vois pas). Pane tähele seda erinevust.

Kuidas see moodustub? (vorm ja järjekord)

Lihtne olevik (présent)

Reegel: ne + pööratud verb + pas.

Näited:
Je ne parle pas français. — Ma ei räägi prantsuse keelt.
Tu ne comprends pas. — Sa ei saa aru.
Il/Elle n'aime pas le chocolat. — Ta ei armasta šokolaadi.
Nous ne voulons pas partir. — Me ei taha lahkuda.
Vous ne travaillez pas aujourd'hui. — Te ei tööta täna.
Ils/Elles ne viennent pas. — Nad ei tule.

Elisioon: n' enne täishäälikut või muet-"h"

Kui järgmine sõna algab täishäälikuga või muet-"h"-ga, "ne" elideerub kujule "n'":

Je n'aime pas ça. — Ma ei armasta seda.
Il n'est pas là. — Ta ei ole kohal.
On n'habite pas ici. — Siin ei ela (keegi).

Koosseistud: passé composé ja teised liidetud ajavormid

Koosseisudes (passé composé, plus-que-parfait jne.) asetatakse "ne" abi-verbi (avoir või être) ette ja "pas" abi-verbile (tavaliselt kohe sellele) järele:

J'ai mangé. → Je n'ai pas mangé. — Ma ei söönud / Ma pole söönud.
Elle est arrivée. → Elle n'est pas arrivée. — Ta ei tulnud / Ta ei ole saabunud.

Kui lauses on asesõnad, siis asesõnad tulevad enne abi-verbi: Je ne les ai pas vus. — Ma ei näinud neid. (Past participle'i kokkulepe kehtib samamoodi: ici "vus" vastab otsesõnale „les".)

Koos asesõnadega (otsesed/kaudsed asesõnad, peegeldavad vormid)

Reegel: "ne" pannakse väljapoole (enne kõiki asesõnu/pööratud verbi), asesõnad tulevad verbi ette, "pas" pannakse verbi (või abi-verbi) järele.

Näited:
Je ne le vois pas. — Ma ei näe teda/seda.
Je ne lui parle pas. — Ma ei räägi temaga.
Je ne te le dirai pas. — Ma ei ütle seda sulle.
Je ne me lave pas ce matin. — Ma ei pese end täna hommikul.
Je ne me suis pas levé(e). — Ma ei tõusnud (ära tähista soolist lõppu vastavalt).

Vale näide (VÄR): *Je ne vois pas le.* → Õige: Je ne le vois pas.

Eitamine koos infinitiiviga (kaks verbi järjest)

Kui lauses on kaks verbi (pööratud verb + infinitiiv), siis "ne" ja "pas" tavaliselt ümardavad pööratud verbi:

Je ne veux pas partir. — Ma ei taha lahkuda.
Elle ne peut pas venir. — Ta ei saa tulla.

Kui negatsioon kehtib otseselt infinitiiivile (näiteks pärast konstruktsioone nagu "il vaut mieux", "essayer de" jne.), siis kasutatakse sageli "ne pas" enne infinitiviivi:

Il vaut mieux ne pas y aller. — Parem mitte minna sinna.
Elle essaie de ne pas pleurer. — Ta püüab mitte nutta.

Käskiv kõne (impératif) — eitamine

Negatiivses imperatiivis pannakse "ne" enne verbi ja "pas" pärast verbi. Erinevus positiivsest imperatiivi asukohtadest: asesõnad liiguvad negatiivses käsus verbi ette.

Näited:
Ne parle pas si fort ! — Ära räägi nii valjult!
Ne te lève pas ! — Ära tõuse!
Ne me le donne pas ! — Ära anna mulle seda!

Erandid ja olulised tähelepanekud

Ne explétif — "ne" ilma "pas", mis ei ole eitus

Mõnikord näed "ne"-i ilma "pas"-ta lausetes nagu:
Je crains qu'il ne vienne. — Ma kardan, et ta võib tulla.

Selles konstruktsioonis ei väljenda "ne" eitust; see on stilistiline või grammatiline tunnus (ne explétif). Ära tõlgi seda sõna-sõnalt kui "ei".

Teised eitavad adverbid (ne ... jamais, ne ... plus, ne ... rien jne.)

"Ne ... pas" on üldine eitusevorm. On ka teisisi paare, mis asendavad "pas" ja annavad spetsiifilisema tähenduse:

ne ... jamais — kunagi (never): Il ne fume jamais. — Ta ei suitseta kunagi.
ne ... plus — enam mitte (no longer): Elle ne travaille plus. — Ta ei tööta enam.
ne ... rien — mitte midagi (nothing): Je ne vois rien. — Ma ei näe midagi.
ne ... personne — mitte keegi (nobody): Je ne connais personne ici. — Ma ei tunne siin kedagi.

Mõned neist käituvad teisiti pildi alusel (nt "rien" ja "personne" võivad koosseisudes ilmuda pärast osalejat): Je n'ai rien vu. / Je n'ai vu personne.

Levinud vead ja kuidas neid vältida

1) "Ne" unustamine kirjutises

Kõnes prantslased tihti jätavad "ne" ära: "Je sais pas." See on igapäevane kõnes, aga kirjas ja ametlikus kõnes loetakse puuduseks. Õige kirjalik vorm: Je ne sais pas.

2) Vale sõnajärg asesõnadega

Vale: *Je ne vois pas le. — Õige: Je ne le vois pas.

Õige järjekord: ne + (asesõnad) + verb + pas.

3) Negatsioon koossaegsetes vormides (abi-verbi ümber)

Vale (kirjapilt või kõneforma): *J'ai pas vu.* (tavaline kõnes)
Õige (kirjalik): Je n'ai pas vu.

4) Segadus "ne explétif"-iga

Mõned õppijad tõlgivad alati "ne" kui eitust. Kui näed "ne" ilma "pas"-ta tinglikes või kartvates konstruktsioonides (Je crains qu'il ne ...), siis seda ei tõlgita eitavana.

Palju näited igapäevaste konstruktsioonide kohta

Allpool on kokku kogutud mitmesuguseid näiteid, iga lause prantsuse keeles ja eesti tõlge.

- Je ne parle pas français. — Ma ei räägi prantsuse keelt.
- Tu ne comprends pas. — Sa ei saa aru.
- Il n'aime pas le chocolat. — Ta ei armasta šokolaadi.
- Nous ne regardons pas la télévision. — Me ei vaata televiisorit.
- Vous n'êtes pas prêts. — Te ei ole valmis.
- Ils ne veulent pas venir. — Nad ei taha tulla.

- Je n'ai pas vu ce film. — Ma ei ole seda filmi näinud.
- Elle n'est pas arrivée. — Ta ei tulnud kohale.
- Je ne les ai pas invités. — Ma ei kutsunud neid.
- Nous ne nous sommes pas parlés hier. — Me ei rääkinud eile omavahel.

- Je ne le vois pas. — Ma ei näe teda/seda.
- Je ne lui ai pas parlé. — Ma ei rääkinud temaga.
- Je ne te le dirai pas. — Ma ei ütle seda sulle.

- Je ne veux pas partir. — Ma ei taha lahkuda.
- Elle essaie de ne pas pleurer. — Ta üritab mitte nutta.
- Il vaut mieux ne pas y aller. — Parem mitte sinna minna.

- Ne parle pas si fort ! — Ära räägi nii valjult!
- Ne te lave pas maintenant. — Ära pese end praegu.
- Ne me le dis pas. — Ära ütle mulle seda.

- Je ne comprends pas du tout. — Ma üldse ei saa aru.
- Je ne fume plus. — Ma ei suitseta enam.
- Je ne bois rien. — Ma ei joo midagi.

- (Kõnekeel) J'sais pas / Je sais pas. — Ma ei tea. (märge: kõnekeel, formaalne kirjutis nõuab "Je ne sais pas.")

Glosaar (lühike terminite selgitus)

ne — eitusosake, asetub tavaliselt enne pööratud verbi (moodustab koos "pas"-ga eituse).

pas — eitav adverb, tavaliselt pannakse pärast pööratud verbi (või abi-verbi koosseisus).

elision (n') — "ne" elideerub "n'"-ks, kui järgnev sõna algab täishäälikuga või muet-"h"-ga.

ne explétif — "ne", mis ei väljenda eitust, vaid ilmub teatud subordinationi konstruktsioonides (nt kartus, hirm): Je crains qu'il ne vienne.

Lühikokkuvõte — meelespea

- Standardne eitusevorm: ne + verb (või abi-verbi) + pas.
- Pööratud verbi ees on "ne" (või "n'"), pärast verbi on "pas".
- Asesõnad tulevad verbi ette ja jäävad "ne" ning "pas" vahele: Je ne le vois pas.
- Koosseisudes asetub "ne" abi-verbi ette ja "pas" kohe abi-verbile järele: Je n'ai pas compris.
- Imperatiivis: Ne + verb + pas; asesõnad liiguvad verbist ette (Ne me le donne pas).
- Kõnes jätavad prantslased sageli "ne" ära; ära kasuta seda kirjalikus või ametlikus kõnes.
- Pane tähele "ne explétif"-i — mõnikord "ne" ei tähenda eitust.

Kui soovid, võin lisada rohkem näiteid mõne konkreetse verbi või konstruktsiooni kohta (refleksiivsed verbid, asesõnade kombinatsioonid, ajavormide leiutatud harjutused jne.).