Põhikonjuktsioonid (et, mais, ou, donc, parce que)

Põhikonjuktsioonid prantsuse keeles: et, mais, ou, donc, parce que

Selles artiklis selgitan viit väga levinud prantsuse konjunktsiooni: et, mais, ou, donc ja parce que. Need sõnad ühendavad sõnu, fraase või lauseid ja aitavad väljendada lisamist, vastandamist, valikut, järeldust või põhjust. Tekst on kirjutatud eesti keeles ja sisaldab palju praktilisi näiteid prantsuse lausetega (järel eesti tõlge).

Nüüd vaatame iga sõna eraldi: mida see tähendab, kus seda panna, kuidas kirjutada ning tüüpilised vead.

Kasutus
- Ühendab kaht või enamat elementi: nimisõnu, omadussõnu, tegusõnu.
- Tavaliselt EI panda koma enne et, välja arvatud erandlik rõhu või stiili tõttu.

Näited
- Marie et Paul sont amis. (Marie ja Paul on sõbrad.)
- J'ai acheté du pain et du fromage. (Ostsin leiba ja juustu.)
- Il est grand et intelligent. (Ta on pikk ja tark.)
- Elle parle français et anglais. (Ta räägib prantsuse ja inglise keelt.)
- Nous avons dormi et nous avons travaillé. (Me magasime ja me töötasime.)

Tüüpilised vead
- Mitte panna koma enne et: kirjutades sageli eesti mõttelaadi järgi pannakse koma, aga prantsuses pole see tavapärane. Näide: *Je suis fatigué, et je vais dormir.* — see ei ole keelereegelne viga, aga koma on suuresti üleliigne.
- Kasutada et, kui tahad väljendada vastandust — selleks on mais (vt allpool).

Kasutus ja koma
- Tavaliselt eraldatakse kaks sõltumatut lauset komaga enne mais: Je veux venir, mais je suis malade. (Tahan tulla, aga olen haige.)
- Kui tegemist on lühikese omadussõnade ühendamisega, koma ei pruugi olla vajalik: Il est riche mais malheureux. (Ta on rikas, aga õnnetu.)

Näited
- Je veux y aller, mais je n'ai pas le temps. (Tahan minna, aga mul pole aega.)
- Il aime le chocolat mais pas les fruits. (Ta armastab šokolaadi, aga mitte puuvilju.)
- C'est cher, mais c'est de bonne qualité. (See on kallis, aga kvaliteetne.)
- Elle est petite mais très forte. (Ta on väike, aga väga tugev.)

Tüüpilised vead
- Segi ajada mais ja parce que: kui tahad öelda „ma ei tulnud, sest olin haige“, kasuta parce que, mitte mais. Vale: *Je n'ai pas venu mais j'étais malade.* Õige: Je ne suis pas venu parce que j'étais malade. (Ma ei tulnud, sest olin haige.)
- Liiga palju koma: koma enne mais on tihti vajalik kahe iseseisva lause vahel, aga mitte iga väikese fraasi puhul.

Kasutus
- Näitab alternatiive: tu valid ühe võimaluse või teise.
- Võib väljendada kas välja (excl.) või mitme variandi hulka (incl.), olenevalt kontekstist.

Näited
- Tu veux du thé ou du café ? (Tahad teed või kohvi?)
- On peut partir maintenant ou attendre demain. (Võime minna nüüd või oodata homme.)
- Ou tu viens, ou tu restes. (Või sa tuled, või sa jääd.) — siin on valik enamasti eksklusiivne (vaid üks variant).

Ou vs Où
- Ou = või. Exemple: Tu veux du fromage ou du pain ? (Tahad juustu või leiba?)
- Où = kus/kuhu. Exemple: Où vas-tu ? (Kuhu sa lähed?)

Tüüpilised vead
- Kirjutada vale accent: *Où veux-tu* kui mõtled "või" — õige on Ou.
- Arusaam inclusive/exclusive: prantsuse ou ei määratle loogiliselt alati, kas mõeldakse "üks või teine" (exclusive) või "võib olla ka mõlemad" (inclusive) — kontekst selgitab.

Kasutus ja asukoht
- Tavaliselt asetub lause keskossa, tihti eraldatuna komaga, kui ühendab kaks sõltumatut lauset: Il pleuvait, donc nous sommes restés chez nous.
- Võib olla ka lause alguses kui kokkuvõttev sõna: Donc, que faisons-nous ? (Seega, mida me teeme?)

Näited
- Il n'a pas étudié, donc il a échoué. (Ta ei õppinud, seega ta läbi ei saanud.)
- Je suis fatigué, donc je vais me coucher. (Olen väsinud, seega lähen magama.)
- Elle a beaucoup travaillé; elle a donc obtenu une promotion. (Ta töötas palju; seega sai ta edutamise.)
- Donc, est-ce que tu viens ? (Seega, kas sa tuled?)

Tüüpilised vead
- Segi ajada parce que ja donc: parce que seletab põhjust (miks), donc näitab tulemuse (seetõttu). Näited käivad vastavalt üleval.
- Liiga suur kasutus vokatiivses kõnes: donc on vahel jutustuses ja spontaanses kõnes täitega (filler), aga õppijal tasub seda kasutada ikka tähendusega.

Kasutus
- Alati järgneks täiskiht (s subject + verbe): parce que + sujet + verbe.
- Kui järgneb sõna, mis algab vokaaliga, siis lühendatakse: parce qu'il, parce qu'elle jne.
- Tavapäraselt EI panda koma enne parce que, kui põhjus järgneb pealausele otse.

Näited
- Pourquoi es-tu en retard ? — Parce que le bus était en retard. (Miks sa hilinesid? — Sest buss hilines.)
- Je suis resté à la maison parce qu'il pleuvait. (Jäin koju, sest sadas vihma.)
- Il a arrêté de fumer parce que c'était mauvais pour sa santé. (Ta lõpetas suitsetamise, sest see oli tema tervisele kahjulik.)

Parce que vs car vs puisque
- Parce que — tavakasutus, selge põhjus. (Ma ei tulnud, sest olin haige.)
- Car — vormalisem kirjakeeles, tähenduselt "sest", kuid seda ei kasuta nii sageli kõnekeeles. (Je ne peux pas venir, car je suis malade.)
- Puisque — kasutatakse, kui põhjus on juba teada või ilmne ("kuna"). (Puisque tu es là, aide-moi. = Kuna sa oled siin, aita mind.)

Tüüpilised vead
- Unustada elideerimine qu' enne vokaali: kirjutage/ütlege "parce qu'il" mitte "parce que il".
- Panna koma enne parce que: õige on tavaliselt ilma komata, kui põhjus järgneb otse. Näide vale: *Je suis resté ici, parce que j'avais peur.* — stiililiselt parem on ilma komata: Je suis resté ici parce que j'avais peur.

- Vastandus vs põhjus:
- Vastandus: Je veux sortir, mais il pleut. (Tahan välja minna, aga sajab.)
- Põhjus: Je ne sors pas parce qu'il pleut. (Ma ei lähe välja, sest sajab.)

Lugege ja võrdlege palju näiteid: paljud vead tekivad seetõttu, et eesti ja prantsuse komareeglid ning konjunktsioonide rõhud ei kattu alati ühe-ühele. Kui tekib kahtlus, mõtle esmalt: kas ma tahan liita, vastandada, valida, järeldada või seletada põhjust? See aitab valida õige sidesõna.