Plus-que-parfait (pluperfekt) - prantsuse Grammar

Mis on plus-que-parfait?

Lühikirjeldus

Plus-que-parfait (prantsuse keeles) on minevikuvorm, mida kasutatakse selleks, et näidata: üks tegevus või seisund toimus ja lõppes enne mingit teist minevikus aset leidnud sündmust. Eesti keeles vastab see sageli konstruktsioonile "olin/olid/oli ...nud" (pluperfekt).

Näide:
- Prantsuse: J'avais déjà mangé quand il est arrivé.
- Eesti: Ma olin juba söönud, kui ta saabus.

Millal kasutada plus-que-parfait'i?

Aja järjekord minevikus

Kui tahad näidata, et üks tegevus toimus või oli lõpetatud enne teist minevikus toimunud sündmust, kasuta plus-que-parfait'i.

Näited:
- Quand je suis arrivé, elle avait déjà quitté la maison. — Kui ma jõudsin, oli ta juba majast lahkunud.
- Il avait fini ses devoirs avant de sortir. — Ta oli oma töö ära teinud enne välja minekut.

Tingimuslaused (kontra-faktised minevikutingimused)

Plus-que-parfait esineb tihti "si"-lausetes, kui räägitakse möödunud aja vastupidistest olukordadest (võiks tõlkida: „kui oleksin teadnud...“):

- Si j'avais su, je ne serais pas venu. — Kui ma oleksin teadnud, ei oleks ma tulnud.

Kaudne kõne / ajaliigutus (räägitud mineviku "backshift")

Kaudses kõnes nihkub eelmine minevik tihti plus-que-parfait'i:

- Discours direct: «J'ai perdu mon portefeuille.»
- Discours indirect: Il a dit qu'il avait perdu son portefeuille. — Ta ütles, et oli oma rahakoti kaotanud.

Kuidas moodustada plus-que-parfait'i?

Põhimõte: abiverbi imparfait + participe passé

Plus-que-parfait tehakse nii: võtta abiverbi (avoir või être) imparfait-vorm ja lisada peamine tegusõna participe passé (minevikupartitsiip).

Abiverbide imparfait (näited):
- Avoir: j'avais, tu avais, il/elle avait, nous avions, vous aviez, ils/elles avaient
- Être: j'étais, tu étais, il/elle était, nous étions, vous étiez, ils/elles étaient

Näited moodustusest:
- Parler (rääkima): J'avais parlé. — Ma olin rääkinud.
- Finir (lõpetama): Nous avions fini. — Me olime lõpetanud.
- Aller (minema, kasutab être): Elle était allée. — Ta oli läinud (naine).

Kuidas valida abiverbi (avoir v. être)

Enamik tegusõnu kasutab abiverbi avoir.
Liikumist ja seisundit väljendavad ning refleksiivsed (ennast/nähtusi) tegusõnad kasutavad sageli être't (näiteks aller, venir, arriver, partir, naître, mourir, se réveiller jne).
Mõned tegusõnad võivad mõnikord kasutada avoir't või être't sõltuvalt tähendusest (nt passer, monter, descendre, sortir, rentrer):
Il est sorti. — Ta (läks) väljas. (liikumine)
Il a sorti la valise. — Ta viis kohvri välja. (tegevus objektiga)

Participe passé ja selle vormid

Regulaarsed partisiibid:

-er → -é (parler → parlé)
-ir → -i (finir → fini)
-re → -u (vendre → vendu)

Levinud ebaregularsused (valik):
- être → été ; avoir → eu ; faire → fait ; prendre → pris ; voir → vu ; dire → dit ; écrire → écrit ; lire → lu ; boire → bu ; ouvrir → ouvert ; venir → venu ; naître → né ; mourir → mort

Kokkulepe (accord) minevikupartisiibiga

Kui kasutada être't

Kui abiverb on être, siis participe passé peab kokku leppima subjektiga grammatilises sugu ja arvus:

Il était parti. — Ta oli lahkunud. (mees)
Elle était partie. — Ta oli lahkunud. (naine)
Ils étaient partis. — Nad olid lahkunud. (mees/segaplaat)
Elles étaient parties. — Nad olid lahkunud. (naised)

Kui kasutada avoir't

Kui abiverb on avoir, siis participe passé ei muutu tavaliselt, välja arvatud juhul kui otsene objekt asub enne verbi (nn. eelnev otsene objekt) — siis osastab verbi ja participe passé võtab objektiga samasuguse lõpu.

Näide:
- J'ai écrit la lettre. — Ma kirjutasin kirja. (ei ole kokkulepet)
- La lettre que j'avais écrite. — Kiri, mille ma olin kirjutanud. ("la lettre" eelneb: écrite on naiselik ja mitmus? üksik naiselik → écrite)

Refleksiivsete tegusõnade puhul kokkulepe järgib keerukamaid reegleid: tavaliselt kokku leppib participe passé subjektiga, kui refleksiivne pronoomen toimib otsese objektina.

Näited:
- Elle s'était lavée. — Ta (naine) oli end pesnud. (lavée: kokku leping)
- Elle s'était lavé les mains. — Ta oli käsi pesnud. (lavé ei lepigi kokku, sest otsene objekt "les mains" järgneb ja pronoomen on siin kaudne objekt)

Negatsioon ja küsimused

Negatsioon

Negatiiv lause asetab "ne ... pas" (või muu negatiivse sõna nagu jamais, plus, rien) abiverbi ümber (imparfait'i vorm).

Näited:
- Je n'avais pas vu ce film. — Ma ei olnud seda filmi näinud.
- Nous n'étions jamais allés en Norvège. — Me polnud kunagi Norra käinud.

Küsimused

Küsimusi saab moodustada nagu teistes verbivormides: kasutades "est-ce que", inversiooni või intonatsiooni.

Näited:
- Est-ce que tu avais déjà mangé ? — Kas sa olid juba söönud?
- Avais-tu déjà fini ? (inversioon) — Kas sa olid juba lõpetanud?

Plus-que-parfait võrreldes teiste minevikuvormidega

Passé composé vs plus-que-parfait

Passé composé kirjeldab minevikus toimunud lõpetatud tegevust, ilma et sellele tingimata eelneks teine minevikus toimunud sündmus.
Plus-que-parfait rõhutab, et tegevus toimus enne mõnda teist minevikuhetke.

Võrdlus:
- J'ai mangé. — Ma sõin / olen söönud. (passé composé)
- J'avais mangé quand il est arrivé. — Ma olin söönud, kui ta saabus. (plus-que-parfait)

Imparfait vs plus-que-parfait

Imparfait: kirjeldab tausta, harjumust või kestvat tegevust minevikus ("lugesin", "olin tegemas").
Plus-que-parfait: näitab eelnevat ja lõpetatud tegevust.

Näide:
- Je lisais le livre quand le téléphone a sonné. — Ma lugesin raamatut, kui telefon helises. (imparfait: kestvus)
- J'avais lu ce livre avant d'aller au cinéma. — Ma olin selle raamatu enne kinno minekut läbi lugenud. (plus-que-parfait: lõpetatud enne teist sündmust)

Conditionnel passé ja plus-que-parfait

Tingimuslauses, mis väljendab mööduvat vastupidist olukorda, kasutatakse plus-que-parfait'i päälauses (si-lausel) ja conditionnel passé'i pealauses:

- Si j'avais étudié, j'aurais réussi. — Kui ma oleksin õppinud, oleksin ma läbi saanud.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

1) Vale abiverbi vorm (kasutatakse présent asemel imparfait'i)

Viga: *J'ai parlé avant qu'il est parti. (vale) Õige: J'avais parlé avant qu'il ne parte. — Ma olin rääkinud enne, kui ta lahkus.

2) Passé composé asemel plus-que-parfait, kui on vaja näidata eelnevust

Viga: *Quand il est arrivé, j'ai déjà mangé. (see ei näita selgelt, et söömine toimus enne saabumist) Õige: Quand il est arrivé, j'avais déjà mangé.

3) Participe passé kokkuleppe unustamine

Viga: *Les lettres que j'avais écrit. (vale) Õige: Les lettres que j'avais écrites. — Kirjad, mille olin kirjutanud.

4) Vale abiverbi (être/avoir) valik liikumisverbide puhul

Näiteks: monter, descendre, passer, sortir võivad kasutada kas avoir't või être't sõltuvalt sellest, kas tegemist on intransitiivse liikumisega või transitiivse tegevusega objektiga.

- Il est monté. — Ta (mees) läks üles.
- Il a monté les valises. — Ta viis kohvrid üles.

Näiteid kategooriate kaupa

Narratiivne järjestus
- Quand je suis arrivé au cinéma, le film avait déjà commencé. — Kui ma jõudsin kinno, oli film juba alanud.
- Elle avait quitté la maison avant la tempête. — Ta oli majast lahkunud enne tormi.

Tingimuslaused (si + plus-que-parfait)]

Si tu avais étudié, tu aurais réussi l'examen. — Kui sa oleksid õppinud, oleksid sa eksami sooritanud.

Kaudne kõne (rapport direct → indirect)]

Direct: «Je n'ai pas vu le message.»

Indirect: Il a dit qu'il n'avait pas vu le message. — Ta ütles, et polnud teadlik sõnumist.

Refleksiivsed tegusõnad
- Elle s'était réveillée tôt. — Ta oli vara ärganud.
- Nous nous étions parlé la veille. — Me olime eelmisel õhtul rääkinud.

Abiverbiga être (liikumine/olekud)]

Il était venu avant nous. — Ta oli tulnud enne meid.

Elles étaient nées en 1990. — Nad olid sündinud 1990. aastal.

Avoir + eelnev otsene objekt (kokkulepe)]

Les chansons que j'avais apprises étaient difficiles. — Laulud, mida olin õppinud, olid rasked.

La robe qu'elle avait portée était rouge. — Kleid, mida ta oli kandnud, oli punane.

Negatiivsed ja küsimuslaused
- Je n'avais rien dit. — Ma ei olnud midagi öelnud.
- Aviez-vous déjà visité Paris ? — Kas olete varem Pariisis käinud?

Mõned tähtsamad ebaregularsed participe passé'd näidetena
- être → été ; avoir → eu ; faire → fait ; prendre → pris ; voir → vu ; dire → dit ; écrire → écrit ; lire → lu ; ouvrir → ouvert ; venir → venu ; naître → né ; mourir → mort ; boire → bu ; connaître → connu

Lühisõnastik (sõnad, mida artiklis kasutasime)

Imparfait — prantsuse keele minevikuvorm, mida kasutatakse tavaliselt tausta või kestva tegevuse väljendamiseks (näiteks "j'avais", "j'étais").

Participe passé — minevikupartitsiip; vorm, mida kasutatakse koos abiverbiga passé composé' või plus-que-parfait'i moodustamiseks (nt parlé, fini, vendu, été).

Auxiliaire / abiverb — abistav tegusõna (avoir või être), mida kasutatakse koos participe passé'iga.

Accord / kokkulepe — grammatiline kohanemine sugu ja arvu järgi (nt participe passé, mis muutub vastavalt subjektile või eelnevale otsesele objektile).

Kokkuvõte

Plus-que-parfait on oluline prantsuse minevikuvorm, mida kasutatakse selleks, et näidata: üks tegevus leidis aset ja lõppes enne teist minevikus toimunud sündmust. Moodustatakse abiverbi (avoir või être) imparfait-vormist + peamise tegusõna participe passé. Pea meeles abiverbi valikut (liikumis- ja refleksiivverbid sageli être), participe passé kokkulepet être puhul ja erijuhtudel, kui avoir-liide eeldab kokkulepet eelneva otsese objekti korral. Plus-que-parfait esineb sageli narratiivis, kaudses kõnes ja tingimuslausetes (si + plus-que-parfait).

Kui sul on soov, võin pakkuda organiseeritud näidetreeninguid (ilma hindamiseta), kus võrdleme plus-que-parfait'i kasutamist passé composé' ja imparfait'iga reaalsete lühilugude põhjal.