Passé composé koos abiverbiga "avoir"

Mis on passé composé?

Passé composé on prantsuse keelne minevikuvorm (liitminevik), mida kasutatakse kirjeldamaks lõpetatud, konkreetseid minevikutegevusi. Sõltuvalt verbist moodustatakse see kas abiverbiga avoir või abiverbiga être + participe passé (minevikupartitsiip). Selles juhendis keskendume juhul, kus abiverb on avoir.

Lühike tähendus eestikeeles
- Passé composé vastab sageli eesti lihtminevikule: "Ma tegin", "Ma läksin" (sõltuvalt kontekstist). Näide: "J'ai mangé" = "Ma sõin / Ma olen söönud" (tavaliselt: "ma sõin").

Millal kasutada passé composé'd?

1) Üksikud, lõpetatud sündmused minevikus

Hier, j'ai regardé un film. — Eile vaatasin filmi.

2) Järjestikused sündmused (ajas joonel toimunud tegevused)
- Il est venu, il a parlé et il est parti. — Ta tuli, rääkis ja lahkus.

3) Konkreetne sündmus kindlal ajahetkel või piiratud ajaperioodil
- La semaine dernière, nous avons visité Paris. — Eelmisel nädalal külastasime Pariisi.

4) Muudatused või sündmused, mis mõjutavad olevikku
- J'ai perdu mes clés. — Kaotasin oma võtmed (ja praegu neid ei ole).

Võrdlus imparfait'iga (sagedane segadus)
- Imparfait (nt je faisais) kirjeldab taustainfot, harjumust või kestvat olukorda: Quand j'étais petit, je jouais au foot tous les dimanches. — Kui ma olin väike, mängisin igal pühapäeval jalgpalli.
- Passé composé teeb selgelt ühe konkreetse teo: Hier, j'ai joué au foot. — Eile mängisin jalgpalli.

Kuidas moodustada passé composé koos avoir'ga?

Põhivalem: avoir (käänatud olevikus) + participe passé.

Avoir olevikuvormid (tavaline)]
- je/j' ai
- tu as
- il/elle/on a
- nous avons
- vous avez
- ils/elles ont

Participe passé: regulaarsete verbide reeglid
- -er -> -é : parler → parlé (J'ai parlé.)
- -ir -> -i : finir → fini (Tu as fini.)
- -re -> -u : vendre → vendu (Il a vendu.)

Näited (présent de avoir + participe passé):
- J'ai parlé avec Marie. — Rääkisin Marie'ga.
- Tu as fini le livre. — Sa lõpetasid raamatu.
- Il a vendu sa voiture. — Ta müüs oma auto.

Ebaregulaarsete participe passé'de näited

Mõned sagedased ebaregulaarseid:

avoir → eu : J'ai eu une idée. — Mul oli idee.
faire → fait : Elle a fait ses devoirs. — Ta tegi kodutööd.
voir → vu : Nous avons vu ce film. — Me nägime seda filmi.
prendre → pris : Il a pris le train. — Ta võttis rongi.
mettre → mis : J'ai mis la table. — Panin laua.
dire → dit : Tu as dit la vérité. — Sa ütlesid tõtt.
pouvoir → pu : J'ai pu venir. — Ma sain tulla.
vouloir → voulu : Elle a voulu partir. — Ta tahtis lahkuda.
devoir → dû : Nous avons dû attendre. — Me pidime ootama.
lire → lu : J'ai lu ce livre. — Ma lugesin seda raamatut.
écrire → écrit : Il a écrit une lettre. — Ta kirjutas kirja.
boire → bu : J'ai bu de l'eau. — Jõin vett.
ouvrir → ouvert : Elle a ouvert la porte. — Ta avas ukse.

Näited lauses koos ebaregulaarsete verbidega
- J'ai fait une tarte. — Ma tegin piruka.
- Tu as vu Jean hier? — Kas sa nägid eile Jeani?
- Ils ont pris trop de risques. — Nad võtsid liiga palju riske.

Osapartiivi kokkulepe (agreement) koos avoir'ga

See on koht, kus paljud õppijad eksivad. Põhireegel:

- Kui verb on konjugeeritud avoir'ga, siis participe passé ei muutu tavaliselt. Kuid kui otsekohene objekt (direct object) eelneb verbile (st on lauses enne abiverbi), siis participe passé peab nõustuma selle objektiga (sugulise ja arvus muutusega).

Lihtsad näited ilma eelneva objektita (pole kokkulepet)
- J'ai mangé les pommes. — Ma sõin õunu. (mangé jääb muutumatuks)
- Elle a lu le livre. — Ta luges raamatut.

Kui objekt eelneb verbile (kokkulepe vajalik)
- Les pommes que j'ai mangées étaient bonnes. — Õunad, mida ma sõin, olid head. (mangées — naissoost mitmus)
- La lettre que tu as écrite. — Kirjap, mille sa kirjutasid (écrite — naissoost ainsus)
- Je les ai vus. — Ma nägin neid (poisse) (vus — meessoost mitmus)
- Je les ai vues. — Ma nägin neid (tüdrukuid) (vues — naissoost mitmus)

Objekt-pronominid ja kokkulepe
- Eelnevad otsesed asesõnad, mis panevad osapartiivi kokku leppima: me, te, le, la, les, nous, vous (kui need on otsesed objektid).
Näited:
- Il m'a invitée. — Ta kutsus mind (naine räägib: participle "invitée").
- Il m'a invité. — Ta kutsus mind (mees räägib: "invité").

Indirektsed asesõnad (lui, leur) ei muuda participe passé'd
- Je lui ai parlé. — Ma rääkisin temaga. (parlé ei muutu; "parler" võtab toujours peale "à", seega on objekt indirektne)

Erandid / märkus: asesõna "en" ja kokkulepe
- Kui kasutad asesõna "en", siis tavaliselt participe passé EI lepi kokku (ei muutu):
- Des pommes? J'en ai mangé trois. — Õunu? Ma sõin kolm (mangé jääb).
- Kui aga eelnevaks otseseks objektiks on "que" (relatiivne asesõna), siis kohustus kokkuleppele kehtib: Les pommes que j'ai mangées.

Pronoomenid, negatsioon ja küsimused

Pronoomenide järjestus enne avoir

Objekt-pronoomenid ja refleksiivsed pronoomenid tulevad enne abiverbi:
Je le lui ai donné. — Ma andsin selle talle (le — otsene, lui — kaudne).
Nous nous sommes parlé. (refleksiivsed verbid kasutavad tavaliselt être; siin vaid näide järjekorra kohta)

Negatsioon
- Negatsioon ümbritseb abiverbi: ne + avoir + pas + participe passé
- Je n'ai pas compris. — Ma ei saanud aru.
- Nous n'avons rien dit. — Me ei öelnud midagi.
(Kõnekeeles kuuleb sageli: "J'ai pas compris" — see pole kirjakeel.)

Küsimused
- Est-ce que: Est-ce que tu as vu le film? — Kas sa nägid filmi?
- Inversioon (kirjak): As-tu vu ce film? — Kas sa nägid seda filmi?
- Kõnekeel: Tu as vu le film? — Sa nägid filmi?

Eriolukorrad: liikumisverbid ja transitiivsus

Mõned liikumist väljendavad verbid võivad passé composé's olla nii abiverbiga être kui aussi avoir, sõltuvalt sellest, kas verb on intransitiivne (il est monté) või transitiivne (il a monté la valise).

Näited:
- Il est monté. — Ta läks üles (on tõusnud). (être)
- Il a monté les valises. — Ta tõstis kohvrid üles. (avoir + võib olla kokkulepe, kui objekt eelneb verbile: "Les valises qu'il a montées")

Sarnased verbid: sortir, descendre, rentrer, retourner, passer, monter, descendre, sortir. Kui neil on otsene objekt, kasutatakse sageli avoir.

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

Segadus avoir vs être abiverbiga: Õpi, millised verbid võtavad être (liikumine, pronominaalsed) ja millised võtavad avoir; aga tea, et mõned võivad valida avoir kui neil on otsene objekt.
Unusta osapartiivi kokkulepe: pea meeles, et avere puhul kokkulepe ainult siis, kui otsene objekt eelneb verbile.
"En" ei muuda osapartiivi (väga levinud viga arvustaja puhul).
Asetus: negatsioon ja asesõnad käivad abiverbi ümber, mitte participe passé ümber (Je n'ai pas vu, Je le lui ai dit).

Palju näiteid eri olukordadest

1) Regulaarne -er:

J'ai parlé avec mon professeur. — Rääkisin oma õpetajaga.
As-tu parlé hier? — Kas sa rääkisid eile?

2) Regulaarne -ir:
- Elle a fini ses devoirs. — Ta lõpetas oma kodutööd.

3) Regulaarne -re:
- Nous avons vendu la maison. — Müüsime maja.

4) Ebaregulaarne:
- J'ai fait un gâteau. — Ma tegin koogi.
- Ils ont vu la mer pour la première fois. — Nad nägid esimest korda merd.

5) Objekt eelneb verbile (kokkuleppe näited):
- La robe que j'ai achetée est belle. — Kleit, mille ma ostsin, on ilus. (achetée = f.sg)
- Les chansons que tu as chantées étaient émouvantes. — Laulud, mida sa laulsid, olid liigutavad. (chantées = f.pl)
- Je l'ai invitée hier. — Ma kutsusin ta eile (naine kutsus). (invité(e) sõltub kutsutu soost)

6) "en" ei muuda participe passé'i:
- Des gâteaux? J'en ai mangé deux. — Kooke? Ma sõin kaks.

7) Indirektne objekt (ei muuda osapartiivi):
- Elle lui a donné le livre. — Ta andis talle raamatu. (donné ei muutu)

8) Transitiivsus (avoir vs être):
- Elle est descendue. — Ta tuli alla.
- Elle a descendu les valises. — Ta tõstis kohvrid alla.

Kokkuvõte: kiire kontrollnimekiri

Moodustus: avoir (présent) + participe passé.
Regulaarne muutus: -er → -é, -ir → -i, -re → -u.
Ebaregulaarseid tuleb õppida. Näited: eu, fait, vu, pris, mis, dit, lu, écrit, bu, ouvert.
Kui otsene objekt eelneb verbile (nt l', la, les, que), siis participe passé nõustub objektiga (sugu ja arv).
Indirektset (lui, leur) ja "en" ei tekita kokkulepet.
Mõned liikumisverbid kasutavad être või avoir sõltuvalt transitiivsusest.

Lühisõnastik (glossary)

participe passé = minevikupartitsiip (nt parlé, fini, vendu)
auxiliaire = abiverb (avoir või être)
direct object / complément d'objet direct (COD) = otsene objekt
indirect object = kaudne objekt (nt parler à quelqu'un)

Lõppmärkus

Passé composé koos avoir'ga on üks prantsuse keele põhilistest minevikuvormidest. Oluline on harjuda abiverbi avoir kasutamisega, ebaregulaarsete participe passé'dega ja eelkõige osapartiivi kokkuleppe reegliga (kui otsene objekt eelneb verbile). Praktika ja palju lugemist/kuulamist aitavad tunnetada, millal kasutada passé composé'd ja millal imparfait'i.