Passé composé être'iga (sh refleksiivverbid)

A2

Mis on "passé composé" être'iga?

Passé composé on prantsuse keelne minevikuvorm, mis väljendab tavaliselt toimingut, mis toimus ja on lõpetatud minevikus. Selle moodustamiseks kasutatakse alati abiverbi (auxiliaire) + participe passé (minevikupartitsiip).

Kahe peamise abiverbi puhul on oluline erinevus: enamik tegusõnu kasutab abiverbina avoir (nt "j'ai mangé" = ma sõin), kuid teatud tegusõnad (peamiselt liikumis- ja seisundimuutuse verbid) ja kõik pronominaalsed (refleksiivsed) tegusõnad kasutavad abiverbina être't. Kui kasutatakse être't, peab participe passé olema kokkulepitud (agreement) lause subjektiga soolis ja arvus.

Näited:
- Il est allé au marché. — Ta (mees) läks turule.
- Elle est allée au marché. — Ta (naine) läks turule.
- J'ai mangé une pomme. — Ma sõin õuna.

Millal kasutatakse être'it abiverbina?

Peamised juhtumid

1) Refleksiivverbid (pronominaalsed tegusõnad), mis on koos "se/me/te/nous/vous" vormiga: se laver, se réveiller, se marier jne.

2) Liikumist ja seisundi-muutust väljendavad tegusõnad (näiteks: aller, venir, entrer, sortir, monter, descendre, naître, mourir, rester, partir, arriver, retourner, revenir, tomber, devenir, passer jne).

Meelesõna (inglise keelest levinud): "Dr & Mrs Vandertramp" (Devenir, Revenir, Monter, Rester, Sortir, Venir, Aller, Naître, Descendre, Entrer, Rentrer, Tomber, Retourner, Arriver, Mourir, Partir, Passer).

Näited (verbid ja eestikeelne tähendus)
  • Devenir — saada, muutuma: Elle est devenue médecin. — Ta sai arstiks.
  • Revenir — tagasi tulema: Il est revenu hier. — Ta tuli eile tagasi.
  • Monter — üles minema: Il est monté à l'étage. — Ta läks korrusele.
  • Rester — jääma: Nous sommes restés à la maison. — Me jäime koju.
  • Sortir — välja minema: Ils sont sortis hier soir. — Nad läksid eile õhtul välja.
  • Naître — sündima: Elle est née en 1995. — Ta sündis 1995. aastal.
  • Mourir — surema: Il est mort. — Ta suri.

Kuidas moodustada passé composé être'iga?

Põhiformel

Passé composé avec être = être (praegune aeg) + participe passé.

Présent de l'auxiliaire être:
- Je suis
- Tu es
- Il/Elle/On est
- Nous sommes
- Vous êtes
- Ils/Elles sont

Seejärel lisatakse vaste verb'i participe passé ja tehakse kokkulepe (agarre) subjektiga, kui vaja:
- Je suis allé(e) — Ma läksin.
- Tu es allé(e) — Sa läksid.
- Il est allé / Elle est allée — Ta läks.
- Nous sommes allés / Nous sommes allées — Me läksime.
- Vous êtes allé(s)(e)(es) — Te läksite.
- Ils sont allés / Elles sont allées — Nad läksid.

Näited erinevate soode ja arvudega:
- Il est parti. — Ta (m) lahkus.
- Elle est partie. — Ta (f) lahkus.
- Ils sont partis. — Nad (m) lahkusid.
- Elles sont parties. — Nad (f) lahkusid.

Participe passé'i kokkulepe (agreement) — mis ja kuidas kleepida?

Põhireegel (avec être)

Kui passé composé on moodustatud être'iga, siis participe passé peab olema kokkuleppinud lause subjektiga:
- lisa -e naissoole
- lisa -s mitmusele
- naissuse ja mitmuse kombinatsioon annab -es (naiselik mitmus)

Näited:
- Il est allé. (mask. ainsus)
- Elle est allée. (fem. ainsus)
- Ils sont allés. (mask. mitmus)
- Elles sont allées. (fem. mitmus)

Avoir vs être: tähelepanek

Kui abiverb on avoir, participe passé ei ühendu tavaliselt subjektiga — see jääb muutumatuks — välja arvatud olukordades, kus otsene objekt (direct object) asub osast lause ees (preceding direct object). Näide (selgituseks):
- J'ai mangé la pomme. — Ma sõin õuna. (mang é ei muutu)
- La pomme que j'ai mangée. — Õun, mille ma sõin. (sest la pomme on enne verbaalsõna, siis mangée nõustub)

See reegel on oluline, kuid selle detailid kuuluvad pigem avoir-juhtude juurde. Siiski pidage meeles: être'iga toimub kokkulepe alati subjekti järgi.

Refleksiivverbid (pronominaalsed) passé composé'is

Mis on pronominaalne/refleksiivne tegusõna?

Pronominaalne tegusõna on selline, mis põhivormis avaldub koos pronominiga "se/ me/ te/ nous/ vous" (nt se laver — end pesema). Kõik pronominaalsed tegusõnad moodustavad passé composé's abiverbiga être: Je me suis lavé(e), Tu t'es réveillé(e) jne.

Kokkuleppe reegel refleksiivverbide puhul (oluline ja tihti segadust tekitav)

Reegel kokku:
- Kui refleksiivne pronoomen (me/te/se/nous/vous) on verbile otsene objekt, siis participe passé nõustub subjektiga.
- Kui refleksiivne pronoomen on verbile kaudne objekt (indirect object — tavaliselt kuna tegusõna võtab ka otsese objekti pärast verb), siis participe passé ei nõustu.
- Kui lauses on otsene objekt pärast verbi (nt "les mains", "les cheveux"), siis participe passé ei nõustu.

Selgitus: küsige "keda?" (qui?/quoi?) või "kellele?" (à qui?). Kui vastus on "keda/ mida" siis see on otsene objekt.

Näited ühemõttelistest olukordadest:
- Elle s'est lavée. — Ta (naine) pesi end. (se = otsene objekt → kokkulepe → lavée)
- Elle s'est lavé les mains. — Ta pesi käsi. (les mains = otsene objekt; se on kaudne; lavé ei muutu)
- Je me suis levé / Je me suis levée. — Ma tõusin (m/f). (se = otsene → kokkulepe)
- Nous nous sommes mariés. — Me abiellusime (mask. või segane grup; mariés mitmuses).
- Ils se sont vus au cinéma. — Nad nägid üksteist kinos. (se = otsene → vus nõustub: vus)
- Ils se sont parlé hier. — Nad rääkisid üksteisega eile. (parler nécessite "à" → se = kaudne → pas d'accord: parlé)

Veel näited refleksiivsete ja vastastikuste tegusõnadega:
- Tu t'es coupé la main? — Kas sa lõikasid käe? (aucune accord: coupé)
- Elles se sont rencontrées à Paris. — Nad kohtusid Pariisis. (se = otsene, naised, se sont rencontrées)

Verbid, mis võivad kasutada nii être't kui avoir'it — kuidas otsustada?

Mõned verbid võivad käituda intransitiivselt (être) või transitiivselt (avoir), sõltuvalt sellest, kas tegusõna on lauses otsene objekt või mitte. Oluline: kontrolli, kas tegevusel on otsene objekt (keda/mida) — kui on, siis tavaliselt kasutatakse avoir'it; kui ei, siis être'it.

Tüüpilised sellised verbid ja paarinäited:

Monter
- Il est monté. — Ta ronis/ läks üles. (intransitiivne → être)
- Il a monté les valises. — Ta viis kohvrid üles. (transitiivne → avoir)

Descendre
- Elle est descendue. — Ta läks alla. (être)
- Elle a descendu la valise. — Ta viis koti alla. (avoir)

Sortir
- Ils sont sortis. — Nad läksid välja. (être)
- Ils ont sorti la poubelle. — Nad viisid prügikasti välja. (avoir)

Passer
- Je suis passé chez toi. — Ma käisin sinu juures/ läksin mööda sinu juurest. (être)
- J'ai passé deux heures à étudier. — Ma veetsin kaks tundi õppides. (avoir)
- Il a passé le sel. — Ta ulatas soola. (avoir)

Retourner
- Elle est retournée à Paris. — Ta pöördus tagasi Pariisi. (être)
- Elle a retourné la crêpe. — Ta pööras pannkooki. (avoir)

Rentrer
- Il est rentré tard. — Ta tuli hilja koju. (être)
- Il a rentré la voiture dans le garage. — Ta tõi auto garaaži. (avoir)

Nõuanne: kui sa saad lisada objekti (nt "les valises", "la poubelle") ja lause on mõttekas, siis tõenäoliselt kasutatakse avoir'it.

Negatsioon ja küsimused passé composé être'iga

Negatsioon

Negatsioon asetatakse abiverbi ümber (enne ja pärast):
- Je ne suis pas allé(e). — Ma ei läinud.
- Elle ne s'est pas lavée. — Ta ei pesnud end.
- Nous ne nous sommes pas rencontrés. — Me ei kohtunud.

Küsimused (lihtsaimad viisid)

1) Est-ce que + lause:
- Est-ce que tu t'es levé(e) ce matin? — Kas sa tõusid täna hommikul?
- Est-ce qu'il est allé au cinéma? — Kas ta läks kinno?

2) Inversioon (formaalsem, pronominaalsete tegusõnade puhul veidi keerulisem):
- T'es-tu levé(e) tard? — Kas sa tõusid hilja? (inversiooni puhul kaasneb pronoomen tihti hüüumärgiga: "T'es-tu..." — aga "Est-ce que" on julgesti kasutatav)

Negatiivsed erandid koos pronominaalsete vormide ja "personne/rien":
- Je ne me suis rien dit. — Ma ei öelnud endale midagi.
- Il ne s'est vu personne. — Ta ei näinud kedagi.

(color=#28638A)

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

1. Puuduv kokkulepe être'iga
  • Vale: Elle est allé au cinéma.
  • Õige: Elle est allée au cinéma.
2. Mitte mõista, millal kasutada avoir või être (verbid, mis võivad mõlemat kasutada)
  • Vale: Elle est sorti la poubelle.
  • Õige: Elle a sorti la poubelle. (kui on otsene objekt)
3. Refleksiivsete verbide puhul valesti teha agreement
  • Vale: Ils se sont parlés hier. (kui "parler" on kaudne verb → se = indirect)
  • Õige: Ils se sont parlé hier. (parler à → se on kaudne, ei ole kokkulepet)

- Vale: Elle s'est lavé les mains.
- Õige: Elle s'est lavé les mains. (õige on ilma -e lisamata, sest otsene objekt "les mains" järgneb)

4. Unustada pronoomen enne abiverbi pronominaalsetes lausetes
  • Vale: *Je suis lavé.
  • Õige: Je me suis lavé(e).

5. Segadus passiiviga (être kasutatakse ka passiivis)

Passé composé passiivis moodustatakse avoir + été + participe passé (või présent de être + participe passé passive vormides). Näide: "La lettre a été écrite par Marie." — see on passiiv, mitte pronominaalne ega liikumise passé composé.

Kokkuvõte — kiire juhend

Peamised punktid:
  • Passé composé avec être = être (présent) + participe passé.
  • Être kasutatakse peamiselt liikumis- ja muutusverbide puhul ning kõigi pronominaalsete tegusõnadega.
  • Kui kasutad être't, peab participe passé nõustuma subjektiga (sugus ja arvus): -e (fem.), -s (mitm.), -es (fem. mitm.).
  • Pronominaalsete verbide puhul teha kokkulepe ainult siis, kui pronoomen on otsene objekt; kui see on kaudne või kui tõeline otsene objekt järgneb verbile, siis kokkulepet ei toimu.
  • Mõned verbid (monter, sortir, passer, rentrer, retourner, descendre jne) võivad kasutada kas être't või avoir'it — vali vastavalt sellele, kas verb on transitiivne (on otsene objekt) või mitte.

Sõnastik / lühike glosaar

passé composé — prantsuse lihtmineviku vorm, moodustub abiverbiga + participe passé.
être — prantsuse keeles abiverbi "olama" põhivorm (kasutatakse mõne tegusõna passé composé'is).
avoir — teine üldine abiverb (enamik tegusõnu kasutavad seda).
participe passé — minevikupartitsiip, põhiosa passé composé's (nt allé, sorti, né, mort).
pronominaalne / refleksiivne tegusõna — tegusõna, mis ilmub koos pronoomeniga "se/me/te/nous/vous" (nt se laver).
transitiivne — tegusõna, mis võtab otsese objekti (keda? mida?).
intransitiivne — tegusõna, mis otsest objekti ei võta.
kokkulepe / agreement — participe passé'i muutmine vastavaks lause subjektile (sugu ja arv).

Lõppsõna ja nõuanded õppijale

- Õpi selge nimekiri verbidest, mis võtavad être'it (Dr & Mrs Vandertramp). See annab tugeva aluse.
- Harjuta refleksiivverbide mustreid: kus pronoomen on otsene ja kus kaudne — see vähendab vigu kokkuleppes.
- Treeni kontraste: sama verbi laused með või ilma otsese objektiga (nt monter / monter qqch.), et mõista, millal kasutada avoir või être.

Hea harjutus on lugeda lühikesi tekste (kirjeldusi, päevikukilde) ja tähele panna, millal autor kasutab être't — see aitab näha mustreid kontekstis.

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York