Otseobjekti asesõnad (me, te, le, la, nous, vous, les)

Otseobjekti asesõnad prantsuse keeles (me, te, le, la, nous, vous, les)

See artikkel selgitab, mida prantsuse keele otseobjekti asesõnad (me, te, le, la, nous, vous, les) tähendavad, millal ja miks neid kasutatakse, kus nad lauses paiknevad ning milliseid vigu vältida. Võrdlen ka mõningaid punkte eesti keelega, et asi oleks arusaadavam.

Mis on otseobjekti asesõnad ja miks neid kasutada?

Mida need on?
Otseobjekti asesõnad asendavad lauses nimisõna, millele langeb tegusõna otse (vastavad küsimustele „keda? mida?“). Näited prantsuse keeles: me, te, le, la, nous, vous, les.

Miks neid kasutada?
- Et vältida kordamist: Je vois Marie → Je la vois. (Ma näen Mariet → Ma näen teda.)
- Et teha lause loomulikumaks ja sujuvamaks.

Näide:
Je vois Marie. → Je la vois. — Ma näen Mariet. → Ma näen teda.

Võrdlus eesti keelega: eesti keeles on objekti asesõnad eraldi sõnad, mis tavaliselt tulevad pööratud tegusõna järele (Ma näen teda). Prantsuse keeles pannakse asesõna peaaegu alati tegusõna ette (v.a käskiv kõneviis kinnitavas vormis), seega see on suur erinevus.

Vormid ja lühivormid (m', t', l')

Otseobjekti asesõnad ja eesti vasteid (lihtne võrdlus):
me / m' → mind
te / t' → sind
le / l' → teda / seda (maskuliinne või neutraalne)
la / l' → teda / seda (feminiinne või neutraalne)
nous → meid
vous → teid / teie
les → neid

Elisioonkasutus: me, te, le, la muutuvad enne vokaali või h-tummat lühivormiks m', t', l'.
Näited:
Il m'aime. — Ta armastab mind.
Je t'entends. — Ma kuulen sind.
Je l'aime. — Ma armastan teda/seda.

Kus asesõnad lauses paiknevad?

1) Enamasti enne pööratud tegusõna (lihtajavormid)
Otseobjekti asesõna pannakse tavaliselt otse enne pööratud tegusõna.
Näited:
Je le vois. — Ma näen teda.
Il nous attend. — Ta ootab meid.
Nous vous comprenons. — Me mõistame teid.

2) Kui lauses on kaks tegusõna (pööratud + infinitiiv)
Kui järgneva tegusõna vorm on infinitiv, asetub asesõna sageli infinitivi ette (see on reegel).
Näited:
Je vais le voir demain. — Ma lähen teda homme nägema / Ma näen teda homme. (sõnastus eesti keeles eri)
Je veux te parler. — Ma tahan sinuga rääkida.
Il va nous aider. — Ta aitab meid.

3) Neitamine (negatiivsed laused)
Negatiivis tulevad asesõnad tavaliselt „ne + [asesõna] + verb + pas“ raamistikku.
Näited:
Je ne le vois pas. — Ma ei näe teda.
Nous ne vous comprenons pas. — Me ei mõista teid.

Negatiivne imperatiiv: asesõna pannakse jälle verbist ette nagu tavalisel lausel.
Näited:
Ne me parle pas ! — Ära räägi minuga!
Ne le prends pas ! — Ära võta seda!

Märkus: Affirmatiivses imperatiivis muutuvad me/te vormid asesõnadest (me → moi, te → toi), kuid teised (le/la/les/nous/vous) jäävad.

5) Passé composé (koos abiverbiga avoir) ja osastuse kokkulepe
Kui otseobjekti asesõna asub enne abiverbi (avoir), peab minevikupartitsipium (osastuse kujul) soone ja arvuga kokku leppima (agreements).
Näited:
J'ai vu le garçon. → Je l'ai vu. — Ma nägin poissi. → Ma nägin teda. (masculine = vu)
J'ai vu la fille. → Je l'ai vue. — Ma nägin tüdrukut. → Ma nägin teda. (feminine = vue)
J'ai vu les garçons. → Je les ai vus. — Ma nägin poisse. (v.l. "vus")
J'ai vu les filles. → Je les ai vues. — Ma nägin tüdrukuid. (v.l. "vues")

Põhieesmärk: kui asesõna on enne „avoir“, siis osastuse vormu lõpp muutub vastavalt asesõna soole ja arvule. Kui aga otsene objekt jääb peale tegusõna (nt Je vois la fille), siis osastuse kokkulepet ei toimu.

Erand: abiverbiga être
Kui ajavorm moodustatakse abiverbiga être (nt enamik liikumisverbe ja pronominaalsed verbid), siis osastuse kokkulepe tehakse tavaliselt subjektiga, mitte otseobjektiga.
Näited:
Elle est arrivée. — Ta saabus (feminine: arrivée).
Ils se sont lavés. / Elles se sont lavées. — Refleksiivsete verbide puhul sõltub kokkulepe sellest, kas refleksiivne asesõna on otsene või kaudne; see on pisut keerulisem ja väärib eraldi tähelepanu.

Kuidas eristada otse- ja kaudset objekti?

Peamine vahe
- Otseobjekt (direct object) vastab küsimustele „keda? mida?" ja asendatakse tavaliselt le/la/les või me/te/nous/vous.
- Kaudne objekt (indirect object) vastab küsimustele „kellele? millele?" ja asendatakse tavaliselt lui/leur või me/te/nous/vous (kaudsed vormid same for me/te/nous/vous võivad olla samad, mis otsened).

Näited:
Je vois Paul. → Je le vois. (otseen: keda? Paul → le)
Je parle à Paul. → Je lui parle. (kaudne: kellele? Paul → lui)

Oluline vihje: uurige verbile järgnev etteütlus (« à » või mitte). Kui verb nõuab eesliidet à (parler à, téléphoner à), siis tavaliselt on tegemist kaudse objektiga (kasutada lui/leur). Verbid nagu voir, appeler, attendre võtavad otsest objekti (kasutada le/la/les).

Sageli tehtavad vead ja kuidas neid vältida

1) Vale paigutus: asetada asesõna verbist järele (eesti-tüüpi). Õige on enne pööratud verbi: Je le vois (mitte Je vois le).
2) Imperatiivis me/te ära jätta: afirmatiivis me→moi, te→toi (Aime‑moi!, Regarde‑toi!).
3) Mittearvestamine passé composé kokkuleppes: Je l'ai vu (m), Je l'ai vue (f).
4) Otse- ja kaudse objekti segamine: Je lui parle (ma räägin temaga) ≠ Je le/la appelle (ma kutsun teda).
5) Elisiooni unustamine vokaali ees (m', t', l').

Palju näiteid: kõigi asesõnade kasutus eri olukordades

me / m':
Il me voit. — Ta näeb mind.
Il m'aime. — Ta armastab mind.
Je vais me voir. (refleksiivne) — (refleksiivne näide)
Ne me touche pas ! — Ära puutu mind!
Aime‑moi ! — Armasta mind! (affirmatiivne imperatiiv)

te / t':
Je te vois. — Ma näen sind.
Je t'aime. — Ma armastan sind.
Je vais te parler. — Ma hakkan sinuga rääkima.
Ne te fâche pas ! — Ära pahanda!
Aime‑toi ! (peegeldub, sagedamini: Regarde‑toi !) — Vaata end!

le / la / l':
Je vois le livre. → Je le vois. — Ma näen raamatut → Ma näen seda.
Je vois la table. → Je la vois. — Ma näen lauda → Ma näen seda.
Je l'aime. — Ma armastan seda/teda.
Prends‑la ! — Võta see!
Ne le prends pas ! — Ära võta seda!

nous:
Il nous voit. — Ta näeb meid.
Il va nous aider. — Ta hakkab meid aitama / Ta aitab meid.
Nous les avons vus. — Me nägime neid.
Regarde‑nous ! — Vaata meid!
Elle nous a invités. → Elle nous a invités / Elle nous a invitées (sõltub meie soost) — Ta kutsus meid.

vous:
Je vous comprends. — Ma mõistan teid.
Je vais vous envoyer la lettre. — Ma hakkan teile kirja saatma.
Ne vous inquiétez pas ! — Ärge muretsege!
Je vous ai vus. — Ma nägin teid.

les:
Je vois les enfants. → Je les vois. — Ma näen lapsi → Ma näen neid.
Je les ai vus. / Je les ai vues. — Ma nägin neid (m./f.)
Prenez‑les ! — Võtke need!

Näited, kus on nii otsene kui ka kaudne asesõna (järjestus)

Lauses, kus on mitu asesõna (enne verbi), järgneb tavaliselt selline järjestus: me/te/se/nous/vous → le/la/les → lui/leur → y → en.
Näited:
Il me le donne. — Ta annab selle mulle. (me enne le)
Je le lui ai donné. — Ma andsin selle talle. (le enne lui)

Affirmatiivses imperatiivis on järjekord teisiti (asesõnad tulevad verbijärgsetena ja le/la/les tulevad tavaliselt enne moi/toi jne):
Donne‑le‑moi ! — Anna see mulle!

Lühisõnastik (glossary)

Otseobjekt (objet direct) — lause osa, mis vastab küsimustele „keda? mida?" (kelle või mille otsene sihtmärk).
Kaudne objekt (objet indirect) — lause osa, mis vastab küsimustele „kellele? millele?" (sagedasti eelneb à).
Asesõna (pronom) — sõna, mis asendab nimisõna (näiteks me, le, la).
Elisioonk (élision) — häälikukaotus ja asendamine apostrofiga (m' t' l').
Passé composé — prantsuse minevikuvorm, mida moodustatakse abiverbiga avoir või être + osastuse kujul (participe passé).

Lõppsõna ja praktilised näpunäited

- Võta meelde: prantsuse otseobjekti asesõnad asuvad peaaegu alati enne pööratud tegusõna (v.a afirmatiivne imperatiiv).
- Õpi meelde nende paigutuse reeglid: enne verbit, enne infinitiivi, imperatiivis verbijärgne, nega:: ne + [asesõna] + verb + pas.
- Pane erilist tähele passé composé kokkulepet, kui asesõna on enne abiverbi avoir.

Kokkuvõtteks: harjuta lihtsate lausete kaudu (Je le vois, Je la vois, Je vous comprends, Prends‑la!), kontrolli alati, kas verb võtab otse- või kaudse objekti (kas kasutatakse à) ning pöördu aeg-ajalt pööratud vormide (passé composé) juurde, et harjuda osastuse kokkuleppega.

Head õppimist — ja kui soovid, võin koostada lühema mälumaterjali või rohkem näiteid konkreetselt sinu eestikeelsete lausetega prantsuse keelde tõlgitult.