Omistuspronoomenid (le mien, le tien jne) - prantsuse Grammar

Mis on prantsuse omistuspronoomenid (le mien, le tien jne)?

Omistuspronoomenid (prantsuse keeles les pronoms possessifs) on sõnad, mis asendavad nimetatud või eeldatavat nimisõna, selgitades, kellele miski kuulub. Inglise keeles vastavad need sõnad „mine, yours, his, hers, ours, theirs“. Prantsuse näited: le mien, la mienne, les miens, les miennes, le tien, la tienne, jne.

Millal kasutada omistuspronoomenid?

Nimisõna asendajana
Omistuspronoomeni kasutad siis, kui nimisõna on juba mainitud või on kontekstist arusaadav ja sa tahad seda mitte-korrata. Näide:

C'est ma voiture. La mienne est rouge. — See on minu auto. Minu oma on punane.

Omistuse rõhutamiseks (alternatiiv: être à + rõhutatud pronoomen)
Võid öelda ka "C'est à moi" (see kuulub mulle), kuid "C'est le mien" asendab nimisõna ja võimaldab sellele lisada omadussõna: "C'est le mien, il est vieux".

Oluline reegel
Omistuspronoomenid EI SAA kasutada otse enne nimisõna. Kui tahad posessiooni väljendada koos nimisõnaga, kasuta omastavaid omadussõnu (mon, ma, mes, notre jne). Näide valesti ja õigesti:

Valesti: *La mienne voiture est rouge. (VALE)
Õigesti: Ma voiture est rouge. / La mienne est rouge.

Kuidas need moodustatakse?

Prantsuse omistuspronoomenid sõltuvad persoonist (omanikust) ja — mis on tähtsam — nõustuvad selle objekti suguga (m või f) ja arvuga (sg või pl), mida nad asendavad. Alljärgnevalt kõige olulisemad vormid:

Mina (1. p. ainsus)
le mien (m. sg), la mienne (f. sg), les miens (m. pl), les miennes (f. pl)

Sina (2. p. ainsus, tu)
le tien, la tienne, les tiens, les tiennes

Tema (3. p. ainsus, il/elle/on)
le sien, la sienne, les siens, les siennes

Meie (1. p. mitm)
le nôtre, la nôtre, les nôtres (märka täpp õ-üleminek)

Teie (2. p. mitm või viisilises kõnepruugis 'vous')
le vôtre, la vôtre, les vôtres

Nemad (3. p. mitm)
le leur, la leur, les leurs

Nõustumine soo ja arvuga (agreement)

Omistuspronoomen nõustub sellega, mida see asendab (omanditav nimisõna), mitte omanikuga. See on üks enim esinevaid segadusi.

Näited:

Paul a perdu sa montre. La sienne est cassée. — Paul kaotas oma kella. Tema oma (see kell) on katki.
(Mon või son; pronoomen "la sienne" on naissõna "la montre" järgi.)

Ce sont mes clés. Les miennes sont sur la table. — Need on minu võtmed. Minu omad on laual.

Võrdlus omastavate omadussõnadega (mon/ma/mes jne) ja rõhutatud pronoomenidega (à moi, à toi)

Omastavad omadussõnad
Mon, ma, mes, ton, sa, notre jne jäävad alati nimisõna ette: mon livre, ma maison, mes amis.

Omistuspronoomenid asendavad nimisõna
C'est mon livre. → C'est le mien. (mon livre vs. le mien)

Rõhutatud pronoomenid (pronom toniques / disjoints): à moi, à toi, à lui jne
Neid kasutatakse sageli koos "être à" või isoleeritult rõhutuseks: C'est à moi. (See kuulub mulle.) Võib olla väikese nüansiga: "C'est à moi" keskendub omandi faktile; "C'est le mien" asendab ja võimaldab lisada omadussõnu: "C'est le mien, il est vieux."

Näited võrdluseks:

C'est à moi. — See on minu (kuulub mulle).
C'est le mien. — See on minu oma.

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

1) Unusta määrsõna (artikkel) — "mien" ei ole iseseisev
Vale: *C'est mien. → Õige: C'est le mien.

2) Vale sugu/ arv
Vale: *La mien est rouge. → Õige: La mienne est rouge.

3) Kasutada omistuspronoomenit enne nimisõna
Vale: *Le mien voiture est... → Õige: Ma voiture / La mienne est...

4) Segadus 'leur' ja 'leurs' vahel
- "leur" kui omastav omadussõna: Leur maison est grande. (Nende maja on suur.)
- "le leur / la leur / les leurs" kui pronoomenid: La leur est au bord de la mer. / Les leurs sont neuves.

Näide: Ils ont perdu leurs valises. Les leurs étaient neuves. — Nad kaotasid oma kohvrid. Nende omad olid uued.

Rohkem näiteid (erinevad persoonid ja kontekstid)

Mina:
C'est mon stylo. → C'est le mien. — See on minu pastapliiats. → See on minu oma.
Ce n'est pas le mien. — See ei ole minu oma.

Sina (t):
Ta voiture est belle. La tienne est neuve. — Sinu auto on ilus. Sinu oma on uus.
Tes chaussures? Les tiennes sont sous la table. — Sinu kingad? Sinu omad on laua all.

Tema (il/elle):
Marie a perdu sa valise. La sienne est bleue. — Marie kaotas oma kohvri. Tema oma on sinine.
Il a cassé son verre. Le sien était en cristal. — Ta lõhkus oma klaasi. Tema oma oli kristallist.

Meie:
Notre maison est ancienne. La nôtre a un grand jardin. — Meie maja on vana. Meie oma on suure aiaga.

Teie (vous):
Votre idée est intéressante. La vôtre mérite réflexion. — Teie idee on huvitav. Teie oma väärib läbimõtlemist.

Nemad:
Ils ont une résidence secondaire; la leur est à la campagne. — Neil on suvekodu; nende oma on maal.
Chacun a son stylo, mais les leurs sont rouges. — Igal on oma pastapliiats, aga nende omad on punased.

Võrdlused ja lisastseenid:
J'aime ma robe, mais la tienne est plus élégante. — Mulle meeldib minu kleit, aga sinu oma on elegantsem.
Mon frère est plus âgé que le tien. — Minu vend on vanem kui sinu oma.
C'est le mien, pas celui de Paul. — See on minu oma, mitte Pauli oma.

Mõned praktilised märkused ja nüansid

- Accentid: nôtre / vôtre saavad pronoomenina tavaliselt täpi (ô), et eristada omadussõnast (notre/votre). Kirjutades ära, ära jäta seda välja.
- "Le leur / la leur" kasutatakse siis, kui räägitakse ühest asjast, mis kuulub mitmele inimesele; "les leurs" on mitmikus, kui asju on rohkem kui üks ja neid asju omavad nad.
Näide: Ils ont un jardin commun. La leur est belle. — Neil on ühine aed. Nende oma on ilus.
Näide plural: Ils ont des jardins différents. Les leurs sont plus petits. — Neil on erinevad aiad. Nende omad on väiksemad.
- Kui tahad rõhutada: "C'est à moi que tu parles?" / "C'est le mien que tu veux?" Need variandid annavad erineva rõhu.

Lühisõnastik

Omistuspronoomen (pronom possessif) — prantsuse sõna, mis asendab nimisõna ja näitab omandit (le mien, la tienne jne).

Omastav omadussõna (adjectif possessif) — sõna, mis asub nimisõna ees ja näitab omandit (mon, ma, mes, notre jne).

Rõhutatud pronoomen / disjoint pronoun (pronom tonique / disjoint) — pronomen nagu à moi, à toi; kasutatakse rõhutuseks või pärast ette- ja sidesõnu.

Agreement / nõustumine — pronoomen nõustub selle nimisõnaga (sugu ja arv), mida ta asendab, mitte omajaga.

Kokkuvõte

- Omistuspronoomenid asendavad nimisõna ja nõustuvad selle nimisõnaga (sugu ja arv).
- Need ei seisa kunagi otse enne nimisõna (kasuta siis omastavaid omadussõnu).
- Erinevus teiste väljendite vahel: mon/ma/mes = omastavad omadussõnad (enne nimisõna); à moi / à toi = rõhutatud pronoomenid; le mien/la mienne = omistuspronoomenid (nimisõna asendajad).

Kui hoiad silmas, et pronoomen nõustub asendatava nimisõnaga ja et artiklit (le/la/les) EI jäeta ära, oskad prantsuse omistuspronoomenidega edukalt toime tulla.