Olevik: reeglipärased -ER-verbid

See artikkel selgitab prantsuse keele olevikku (présent de l'indicatif) reeglipäraste -ER-verbide puhul (näited: parler, aimer, travailler). Saad teada, mida olevik tähendab, millal seda kasutada, kuidas moodustada pööramine, kuidas teha küsimusi ja eitusi ning milliseid ortograafilisi erandeid oodata. Kõik selgitused on eesti keeles ja iga reegel on illustreeritud mitmete prantsuse näidetega koos tõlgetega.

Mis see on ja miks see tähtis on?

Présent de l'indicatif ehk olevik on prantsuse keele põhiline olevikuvorm. Seda kasutatakse, et rääkida:
- toimingutest, mis juhtuvad praegu;
- harjumustest ja korduvatest tegevustest;
- üldistest tõdedest;
- lähedases tulevikus toimuva asja väljendamiseks (kontekstist sõltuvalt).

Võrdlus eesti keelega: nii prantsuse kui ka eesti olevik katab nii „Ma teen praegu" kui ka „Ma teen tavaliselt" tähendused. Prantsuse keeles võib üks ja sama vorm (je travaille) tähendada nii "ma töötan praegu" kui ka "ma töötan tavaliselt"; kui tahad rõhutada, et tegevus toimub praegu, kasutatakse sageli ka konstruktsiooni être en train de + infinitiv.

Millal kasutada prantsuse -ER-verbide olevikku?

- Tegevus praegu: Je travaille maintenant. — Ma töötan praegu.
- Harjumus / korduv tegevus: Il travaille tous les jours. — Ta töötab iga päev.
- Üldine tõde või fakt: Le soleil brille. — Päike paistab.
- Lähitulevik (kõnekeelne või kavatsus): Je commence lundi. — Ma hakkan esmaspäeval. / Je travaille ce soir. — Ma töötan täna õhtul.
- Üldistus, „inimesed/keegi“: On parle beaucoup de ça en France. — Prantsusmaal räägitakse sellest palju. (siin on „on" sarnane eesti „inimesed" või kõnekeelne „me" tähendusega)

Kuidas moodustada? (põhireegel)

Sammud:
1) Võta tegusõna põhivorm ehk infinitiv, mis lõpeb -er (näiteks parler, aimer, travailler).
2) Eemalda lõpp -er — tulemuseks on juur (stem): parler → parl-, aimer → aim-, travailler → travaill-.
3) Lisa õige pöördelõpp vastavalt persoonile:

Je : -e
Tu : -es
Il/elle/on : -e
Nous : -ons
Vous : -ez
Ils/elles : -ent

Näide: parle(r) — rääkima
Je parle — Ma räägin
Tu parles — Sa räägid
Il/Elle/On parle — Ta räägib / Inimesed räägivad
Nous parlons — Me räägime
Vous parlez — Te räägite (või kõnekeeles „te“ austinallisena)
Ils/Elles parlent — Nad räägivad

Mõningad õppetähtsad täpsustused ja variatsioonid

1) Je → j' enne vokaali või mõne mutaheli puhul
Kui tegusõna algab vokaaliga või lühikese, klooniva tähega, siis je kokkutõmbub: j'aime, j'écoute, j'étudie.

Näited:
J'aime le chocolat. — Mulle meeldib (ma armastan) šokolaadi.
J'étudie le français. — Ma õpin prantsuse keelt.

2) Nous-vorm: ortograafilised muutused (-ger, -cer)
Mõned -er-verbid vajavad kirjavahemärgi muutust, et säilitada õige hääldus:
- Verbidega, mis lõpevad -ger (manger, nager), lisatakse nous-vormis e: nous mangeons — säilitame pehmet g-häält.
Näide: Nous mangeons du pain. — Me sööme leiba.
- Verbidega, mis lõpevad -cer (commencer), muudetakse „c“ cedilla'ga (ç) nous-vormis: nous commençons.
Näide: Nous commençons à huit heures. — Me alustame kell kaheksa.

3) Kolmas isik mitmus (ils/elles) — kirjas on lõpp -ent, kuid see on tavaliselt hääletu
Ehkki vorm lõpeb -ent (ils parlent), neid tähti ei hääldata — hääldus on sageli sama kui il/elle vormil. Ärge arvestage -ent hääldamist, kuid kirjalikult tuleb seda kasutada.

4) On — eriline subjektiivvorm
Prantsuse „on" (tähendus: üldine „inimesed", „me“ kõnekeeles või "keegi") käib pöördega nagu il/elle (on parle). Näide: On va au cinéma ce soir. — Me läheme täna õhtul kinno / Inimesed lähevad täna õhtul kinno.

5) Erandid: mitte kõik -er-verbid pole täiesti „regular"
Paljud -er-verbid järgivad ülaltoodud reeglit täielikult. Kuid on palju sagedasi verbe, mis teevad väikseid muutusi (näiteks appeler, acheter, préférer) — need ei ole täpselt "regular" lihtsas mõttes. Samuti on verb aller täiesti erandlik (aller on -er lõpul, aga käitub ebareeglipäraselt: je vais, tu vas jne.). Sellised verbid tasub õppida eraldi. Allpool on mõned näited ortograafilistest variatsioonidest:
- manger → nous mangeons (lisame e)
- commencer → nous commençons (ç)
- payer → je paie / je paye (sõltub verbist, mõlemad kujulised esinevad)

Kuidas moodustada eitust ja küsimust?

Eitamine (ne ... pas)
Prantsuse tavakeelne eitusevorm on ne ... pas: ne asetatakse pööratud verbi ette ja pas selle järele.
- Je ne parle pas espagnol. — Ma ei räägi hispaania keelt.
Kui sõna algab vokaaliga, siis ne lüheneb: Je n'aime pas le fromage.
Kõnekeeles kiputakse sageli 'ne' ära jätma: Je parle pas.

Küsimuse moodustamine
On kolm tavalist viisi küsida:
1) Intonatsioon (lihtne kõnekeel): Tu parles français ? — Kas sa räägid prantsuse keelt?
2) Est-ce que: Est-ce que tu parles français ? — Kas sa räägid prantsuse keelt?
3) Inversioon (kirjalikum): Parles-tu français ? — Räägid-sa prantsuse keelt?

Eriline märk: kui verb lõpeb vokaaliga ja järgneb il/elle, siis inversioonis lisatakse vahel -t- vahesümboliks: Aime-t-il ce film ? — Kas talle meeldib see film?

Hääldus ja mida kirjutuses tähele panna

- Paljud pöördelõpud ei muuda märgatavalt hääldust. Näiteks: il parle, ils parlent, tu parles — paljudel juhtudel kuuldav erinevus puudub.
- Formen vous parlez hääldub teistmoodi (lõpp -ez väljendub häälduses).
- Ehkki kirjapildis on tähtede erinevusi (-e, -es, -ent), hääldus ei pruugi vastata kirjeldusele; ära jaga hääldust ainult kirjatüki järgi.
- Liaison (liitumishääldus) võib sundida viimase konsonandi hääldama, kui järgnev sõna algab vokaaliga: nous avons (/nu za vɔ̃/), nous aimons (/nu zɛmɔ̃/) — kirjas 's' ühendub ja hääldatakse 'z'-ina.

Palju näiteid: tüüpilised -ER-verbid eri kontekstides

Parler (rääkima)
Je parle français. — Ma räägin prantsuse keelt.
Tu parles trop vite. — Sa räägid liiga kiiresti.
Il parle au téléphone. — Ta räägib telefoniga.
Nous parlons rarement ensemble. — Me räägime harva koos.
Vous parlez très bien. — Te räägite väga hästi.
Ils parlent de politique. — Nad räägivad poliitikast.

Aimer (armastama / meeldima)
J'aime la musique. — Mulle meeldib muusika / Ma armastan muusikat.
Tu aimes ce livre ? — Kas sulle meeldib see raamat?
Il aime son travail. — Ta armastab oma tööd.
Nous aimons la plage. — Meile meeldib rand.
Vous aimez le thé ? — Kas teile meeldib tee?
Elles aiment voyager. — Nad armastavad reisida.

Travailler (töötama)
Je travaille aujourd'hui. — Ma töötan täna.
Tu travailles souvent le soir. — Sa töötad tihti õhtuti.
Il travaille dans un bureau. — Ta töötab kontoris.
Nous travaillons ensemble sur ce projet. — Me töötame selle projekti kallal koos.
Vous travaillez demain ? — Kas te töötate homme?
Ils travaillent dur. — Nad töötavad kõvasti.

Manger / Commencer — ortograafilised näited
Nous mangeons des pommes. — Me sööme õunu. (manger → nous vormis e lisatakse)
Nous commençons à neuf heures. — Me alustame kell üheksa. (commencer → c → ç)

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

1) Segi ajada -es ja -ez (tu vs vous): Tu parles (sina) vs Vous parlez (teie). Kontrolli alati subjekti.
2) Unustada eemaldada -er enne pöörde lisamist: vale: *je parler, õige: je parle.
3) Kirjaviga kolmandas mitmuses: ärge unustage, et lõpp on -ent kirjas, kuigi seda ei hääldata.
4) Liiga tugev hääldus -ent lõpetel — ärge hääldage -ent. Näide vale: *ils parl-ent (hääldades "-ent"). Õige: Ils parlent (häälduses nagu il parle).
5) Vale kasutus "je" vs "j'" enne vokaali: vale: *Je aime; õige: J'aime.
6) Unustada ortograafilisi erandeid (-ger, -cer) meie, et säilitada õige hääldus.

Samm-sammult: kuidas pöörata uue -ER verbi olevikus

1) Võta infinitiv: (nt regarder)
2) Eemalda -er: regard-
3) Lisa lõpp iga persooni jaoks: je regarde, tu regardes, il regarde, nous regardons, vous regardez, ils regardent
4) Pane lause konteksti ja lisa vajadusel je → j' kui järgneb vokaal: j'écoute

Näited teistest verbitüüpidest samas vormis:
- Étudier: J'étudie le français. — Ma õpin prantsuse keelt.
- Écouter: Tu écoutes la radio. — Sa kuulad raadiot.
- Regarder: Elle regarde un film. — Ta vaatab filmi.

Lühiglosaar

- Infinitiv (infinitif): tegusõna põhivorm, näiteks parler, aimer.
- Juur / stem (radical): infinitivist ilma -er: parler → parl-.
- Lõpp / ending (terminaison): pöördeline osa (e, es, e, ons, ez, ent).
- Présent / olevik: praegune lihtvorm, nt je parle.
- Négation (eitus): ne ... pas.
- Inversion: küsimuse moodustamine pöördeliselt, nt Parles-tu ?
- Liaison: sõnadevaheline liitumine häälduses (näiteks nous aimons).

Kokkuvõte

Reeglipäraste -ER-verbide oleviku tuum on lihtne: eemalda -er ja lisa lõpp (je -e, tu -es, il/elle/on -e, nous -ons, vous -ez, ils/elles -ent). Selle reegli tundmine annab sulle kiire aluse suure hulga prantsuse tegusõnade pööramiseks. Pane tähele ortograafilisi erandeid (peamiselt nous-vormid -ger ja -cer verbide puhul) ning õpi erandid (aller, appeler, acheter jpt) eraldi. Praktika ja aktiivne lugemine aitavad sisestada õiged kirja- ja hääldusmudelid.

Kui tahad, võin koostada lühikese kokkuvõtte (šablooni), mida kasutada igat uut -ER verbi õppides (st samm-sammult mall + näiteid).