Minevikupartitsiibi kooskõla reeglid

Mis on minevikupartitsiibi kooskõla?

Minevikupartitsiibi kooskõla tähendab seda, et minevikupartitsip (st verbivorm, mida kasutatakse koos abi-verbiga mineviku vormide tegemiseks või mis käitub omadussõnana) muudab oma lõppu vastavalt mõnele teisele lauseelemendile — tavaliselt subjektile või (eelnevale) otsesele täiendile. See on tavaline aasta keelte (eriti romaani keelte) õigekirjareegel: näiteks prantsuse ja itaalia keeles lisatakse minevikupartitsipile -e või -s, et näidata sugu ja arvu.

Lühike võrdlus: prantsuse keeles kirjutame "La lettre est écrite" (kirjale lisatakse -e) ja "Les lettres sont écrites" (lisatakse -es). Eesti ja inglise keeles sellist sugu-/arvukooskõla verbivormiga ei ole (osad osastavad vormid võivad enne nimisõna omadussõnana käituda ja siis käänduvad nagu omadussõnad, aga seda ei kutsuta tavaliselt "participle agreement" nagu romaani keeltes).

Millistes keeltes seda kohtab?

- Prantsuse: väga oluline ja keerukas reeglistik (suur osa õppijate raskustest).
- Itaalia: sarnane prantsusega — agreeerimine tavaliselt, kui otsene täiend eelsub verbile või kui kasutatakse abiverbi "essere".
- Portugali ja Rumeenia: teil on sarnased komponendid (passiivis ja omadusvormides).
- Hispaania: erand — minevikupartitsip jääb liitvormides (haber + p.part.) muutumatuks, kuid kui kasutatakse omadussõnana või passiivil, siis see käändub.
- Inglise ja eesti keel: tavaliselt ei muutu minevikupartitsip vastavalt soole ega isikule; eesti ei tunne grammatilist sugu.

Peamised reeglid prantsuse keeles (ülevaade ja palju näiteid)

1) Verbid, mis moodustavad koos minevikuga abiverbiga être

Kui koos être-iga tehtud minevikuvormi puhul kasutatakse minevikupartitsiipi, siis see osutub subjektiga kooskõlas olevaks — lisatakse -e (feminine) ja/või -s (mitmuse puhul).

- Il est allé. -> "Ta (mees) on läinud." (allé)
- Elle est allée. -> "Ta (naine) on läinud." (allée, märgib naissoo)
- Ils sont partis. -> "Nad (meeste/segarühm) on lahkunud." (partis)
- Elles sont parties. -> "Nad (naised) on lahkunud." (parties)

2) Abiverb avoir ja eeldus: kas objekt eelsub verbile?

Reegel: kui kasutatakse avoir + participe passé, siis particip passé on olemuselt muutumatu — välja arvatud juhul, kui otsene täiend (COD = complément d'objet direct) eelsub verbile. Sellisel juhul kooskõlastub participe passé selle eelneva COD-iga (sugu ja arv).

Näited:
- J'ai mangé la pomme. -> "Ma sõin õuna." (mangé — ei muutu, sest õuna (la pomme) järgneb verbile)
- La pomme que j'ai mangée est rouge. -> "Õun, mida ma sõin, on punane." (mangée — lisab -e, sest que = otsene täiend, mis eelsub verbile)
- Les pommes que j'ai mangées étaient bonnes. -> "Õunad, mida ma sõin, olid head." (mangées — lisab -s ja -e)

Pronoomi näited, kus objekt eelsub verbile:
- Je l'ai vu. -> "Ma nägin teda (meest)." (vu)
- Je l'ai vue. -> "Ma nägin teda (naist)." (vue — -e näitab naissoogu)
- Je les ai entendus. -> "Ma kuulsin neid (mehed või maskulinum)." (entendus)
- Je les ai entendues. -> "Ma kuulsin neid (naised)." (entendues)

- 'dont' asendab konstruktsiooni 'de + nimisõna' (st see ei ole otsene objekt), seega ei toimu kooskõlastamist:
- La femme dont je t'ai parlé est partie. -> "Naine, kellest ma sulle rääkisin, on lahkunud." (parlé — ei muutu)

- 'en' (asendab osa või 'de' + nimisõna): üldjuhul ei kooskõla minevikupartitsipiiliga.
- Des pommes? J'en ai mangé. -> "Õunu? Ma sõin (neid)." (mangé — ilma -e)
- Võrreldes: Des pommes? Je les ai mangées. -> "Õunu? Ma sõin need." (les asendab otsest obj, seega mangées)

Refleksiivverbid kasutavad passé composé-s être't. Kooskõla sõltub sellest, kas refleksiivne asesõna (se) on lauses otsene täiend või kaudne täiend.

- Kui 'se' tähistab otsest objekti (tema pesi end), siis particip passé kooskõlastub subjketiga:
- Elle s'est lavée. -> "Ta pesi ennast." (lavée — naissoo märge)
- Ils se sont aimés. -> "Nad armastasid üksteist." (aimés — maskul. mitm.)

- Kui 'se' on kaudne täiend (näiteks verbi järgne otsene objekt on teine nimisõna nagu 'les mains'), siis particip passé ei kooskõla:
- Elle s'est lavé les mains. -> "Ta pesi käsi." (lavé — ilma -e)
- Ils se sont parlé. -> "Nad rääkisid üksteisega." (parlé — ei kooskõla, sest 'parler' nõuab 'à', se on kaudne)

Kuidas otsustada? Küsi: "Kelle/ mida ta pesi?" Kui vastus on 'end' (otsene), siis kooskõla; kui vastus on "käsi" (otsene alles pärast verb), siis 'se' oli kaudne ja kooskõla puudub.

- Passiivis kasutatakse être + participe passé ning particip passé kooskõlastub subjketiga nagu tavalise être-konstruktsiooni puhul:
- La lettre a été écrite par Marie. -> "Kirjutas Marie; kiri on kirjutatud." (écrite)
- Les portes sont fermées. -> "Uksed on suletud." (fermées)

- Kui participe passé toimib lauseendis omadussõnana (adjektiivina), siis ta allub omadussõna reeglitele ja kooskõlastub nimisõnaga:
- Un gâteau mangé -> "söödetud kook" (mõnikord eelistatakse: 'un gâteau mangé' harva, tavaliselt: 'un gâteau mangé par les invités')

Kuidas minevikupartitsiip moodustub (prantsuse näited) — lühike ülevaade vormidest

Näited:
- parler -> parlé (ma olen rääkinud: j'ai parlé)
- finir -> fini (j'ai fini)
- vendre -> vendu (j'ai vendu)

Näited lausetes:
- J'ai écrit une lettre. -> "Ma kirjutasin kirja." (écrit)
- Elle a pris le train. -> "Ta võttis rongi." (pris)
- Nous avons vu le film. -> "Me nägime filmi." (vu)

Levinumad vead ja kuidas neid vältida (Eesti keele kõnelejatele)

- Viga: jätta kooskõla tegemata, kui objekt eelsub verbile.
- Vale: *J'ai mangée la pomme. (mangée — vale)
- Õige: J'ai mangé la pomme.
- Õige (kui objekti eelistatakse lauses): La pomme que j'ai mangée.

- Viga: kooskõlastada, kui objekt on kaudne ("dont" juhtum).
- Vale: *La femme que je t'ai parléée. (vale)
- Õige: La femme dont je t'ai parlé. (parlé — ei kooskõla)

- Viga: ignoreerida refleksiivverbide erijuhte.
- Vale: *Elle s'est lavé. (puudub -e)
- Õige: Elle s'est lavée. (kui ta pesi ennast ja puudub teine otsene objekt)
- Õige: Elle s'est lavé les mains. (kui ta pesi oma käsi — particip passé ei kooskõla)

- Viga: segadus pronoomidega (l, le, la, les). Kontrolli, kas eelneval pronoomil on suguline vorm:
- Je l'ai vu (mees) vs Je l'ai vue (naine)

Laiem võrdlus: kuidas see erineb itaalia, hispaania ja eesti/inglise reeglitest

Põhjalik näidistekogu (prantsuse laused koos eesti tõlgetega)

- Elle est allée au marché. -> "Ta (naine) on läinud turule."
- Ils sont arrivés hier soir. -> "Nad saabusid eile õhtul."
- J'ai lu le livre. -> "Ma lugesin raamatut."
- Le livre que j'ai lu est intéressant. -> "Raamat, mida ma lugesin, on huvitav." (lu on siin invariable, sest 'livre' on mask.)
- La lettre que j'ai écrite était longue. -> "Kirjap, mille ma kirjutasin, oli pikk." (écrite näitab emast soo)
- Je l'ai vue hier. -> "Ma nägin teda eile (naist)." (vue)
- Je l'ai vu hier. -> "Ma nägin teda eile (meest)." (vu)
- Des pommes? J'en ai mangé. -> "Õunu? Ma sõin (neid)." (mangé)
- Des pommes? Je les ai mangées. -> "Õunu? Ma sõin need." (mangées)
- La femme dont je t'ai parlé est docteur. -> "Naine, kellest ma sulle rääkisin, on arst." (parlé)
- Elle s'est lavée. -> "Ta pesi ennast." (lavée)
- Elle s'est lavé les mains. -> "Ta pesi käsi." (lavé)
- Ils se sont parlé. -> "Nad rääkisid üksteisega." (parlé — ei kooskõla)
- Ils se sont aimés. -> "Nad armastasid üksteist." (aimés)
- La lettre a été écrite par Marie. -> "Kirjap on kirjutatud Marie poolt." (écrite)
- Les photos que vous avez prises sont belles. -> "Fotod, mille te tegite, on ilusad." (prises — fotod on naissõnad)

Lühike kontrollnimekiri õppijale ("mida vaadata")

- Millist abi-verbiga moodustatakse kõne pere? (être või avoir)
- Kui kasutatud être — siis kooskõla SUBJEKTIGA (lisada -e/-s vastavalt soole/arvule).
- Kui kasutatud avoir — kontrolli, kas otsene objekt eelneb verbile. Kui jah, siis kooskõla selle objektiga.
- Kontrolli, kas pronoom on otsene (le/la/les/l') või kaudne (lui/leur, 'en' tihti kaudne). 'En' ei tee tavaliselt kooskõlastust.
- Refleksiivverbide puhul kontrolli, kas 'se' asendab otsest objekti või mitte.
- Kui sa ei tea, kas verb nõuab eessõna "de" või "à" (seepärast kasutatakse don t vs que), siis ära tee kooskõlastust: kasutage korrektset sidesõna (dont / à qui jne).

Sõnastik (glossary)

- Partitsiip / participe passé: verbivorm, mida kasutatakse liitkujundites (nt "on läinud", "has eaten") ja vahel omadussõnana.
- Abiverb (auxiliaire): verb, mida kasutatakse koos põhimise verbi mineviku/tingiviku jms moodustamiseks (prantsuse keeles 'être' ja 'avoir').
- Otsene täiend (COD = complément d'objet direct): nimisõna või pronoome, millele tegevus teostatakse ilma eessõnata (näiteks "je mange la pomme" — "la pomme" on COD).
- Kaudne täiend (COI = complément d'objet indirect): nimisõna/asesõna, millele tegevus suunatakse eessõnaga (näiteks "je parle à Marie" — "à Marie" on COI).
- "que": sidesõna, mis sageli asendab eelmise otsese objekti (seega võib põhjustada particip passé kooskõla).
- "dont": sidesõna, mis asendab "de + nimisõna" (seega EI asenda otsest objekti ja tavaliselt EI põhjusta kooskõlastust).

Kokkuvõte

Minevikupartitsiibi kooskõla on tähtis kirjapildiline reegel paljudes romaani keeltes. Pea meeles: prantsuse keeles otsused algavad sellest, millist abiverbi kasutatakse (être vs avoir) ja kas otsene objekt eelsub verbile. Refleksiivsed ja passiivsed konstruktsioonid annavad lisareegleid. Eesti ja inglise keele kõnelejatele — suur erinevus on see, et te ei pea oma emakeeles sellise soo- ja arvukooskõla pärast muretsema; õppides prantsuse või itaalia keelt, pöörake tähelepanu sellele, kas objekt on otsene/kaudne ja kas see eelneb verbile.

Kui soovite, võin koostada lühema kiirjuhendi ainult prantsuse kooskõlastamiseks koos veel rohkemate võrdlusnäidetega ja tüüpiliste vigadega, mida eestlased teevad.