Minevikuline subjunktiiv (subjonctif passé)
B2Mis on subjonctif passé (Past Subjunctive)?
Subjonctif passé on prantsuse keele subjunktiivi (subjonctif) kompoundne minevikuvorm. Lihtsamalt: see on subjunktiivi „mineviku” vorm, mida kasutatakse siis, kui alamlauses väljendatav tegevus või sündmus on toimunud enne põhilauses mainitud aega ja alamlause nõuab subjunktiivi (soov, emotsioon, kahtlus, vajadus, võimalus jms).
Miks see eristub tavalise mineviku (nt passé composé) kujust?
Subjonctif passé erineb indikatiivi (näiteks passé composé) kujustest sellega, et näitab kõneleja hoiakut (kahtlus, tunne, tahe), mitte lihtsalt fakti. Näiteks: „Je doute qu'il ait compris.” väljendab kahtlust; „Il a compris.” lihtsalt väidab fakti.
Millal ma kasutan subjonctif passé'i?
Näited (eelnev tegevus + subjunktiiv):
- Je suis heureux que tu aies réussi l'examen. — Mul on hea meel, et sa sooritasid eksami.
- Je suis content que tu sois venu. — Olen rahul, et sa tulid.
- emoción/kahtlus/aitäh: je suis content que..., je regrette que..., je crains que..., je doute que...
- tahe/soov/tingimus: je veux que..., il faut que..., je souhaite que...
- impersonal: il est possible que..., il est dommage que...
- konjunktsioonid: avant que (kui tegevus on juba eelnenud), jusqu'à ce que (kui sündmus on juba aset leidnud), bien que (kui räägitakse lõppenud tegevusest)
Näited per vallandaja:
- Je regrette qu'elle n'ait pas pu venir. — Kahetsen, et ta ei saanud tulla.
- Il est possible qu'il ait déjà quitté la ville. — On võimalik, et ta on juba linna lahkunud.
- Bien qu'il ait travaillé dur, il a échoué. — Kuigi ta töötas kõvasti, ta ebaõnnestus.
Kuidas moodustada subjonctif passé'i?
Subjonctif passé = subjonctif présent (abiverb avoir või être) + participe passé (osastav minevikupartitsiip).
Abiverbide subjonctif présent vormid:
- avoir: que j'aie, que tu aies, qu'il/elle/on ait, que nous ayons, que vous ayez, qu'ils/elles aient
- être: que je sois, que tu sois, qu'il/elle/on soit, que nous soyons, que vous soyez, qu'ils/elles soient
Näited moodustusest:
- Parler (avoir): que j'aie parlé, que tu aies parlé, qu'il ait parlé...
- Venir (être): que je sois venu(e), que tu sois venu(e), qu'il soit venu, que nous soyons venu(e)s...
Õige abiverbi valik (avoir vs être):
- Enamik ülekaudseid ja transitiivseid tegusõnu kasutavad avoir'i: qu'il ait mangé, qu'elle ait fini.
- Liikumist või olekut väljendavad (ja peegeldavad/refleksiivsed) tegusõnad kasutavad être't: qu'il soit allé, qu'elle soit née, qu'ils se soient réveillés.
- Refleksiivsed (se) vormid võtavad alati être abiverbina: qu'elle se soit blessée.
Participe passé'i kokkulepe (accord) — lühidalt:
- Kui kasutatakse être't, siis participe passé lähtub subjektist ja nõustub soolise ja arvulise vormiga: Elle soit venue (näide: Je suis contente qu'elle soit venue).
- Kui kasutatakse avoir'i, siis participe passé nõustub ainult siis, kui otseobjekt eelneb verbile (näiteks suhtes „que/qui” puhul). Näide: C'est la meilleure chanson qu'il ait écrite. (La chanson — fem., sing. — 'écrite')
Kuidas eristada subjonctif passé ja teisi minevikuvorme?
Subjonctif passé vs passé composé / indicatif
- Passé composé / indicatif kirjeldab fakti (see on mingi kindel toimunud sündmus). Subjonctif passé väljendab hoiakut või hinnangut selle lõppenud tegevuse suhtes.
Näited:
- Indicatif (fakt): Il est parti hier. — Ta lahkus eile.
- Subjonctif passé (hoiak/kahtlus/emotsioon): Je doute qu'il soit parti hier. — Kahtlen, kas ta lahkus eile.
Present subjonctif vs passé du subjonctif
- Kasuta présent du subjonctif, kui alamlauses tehtav tegevus on samaaegne või tulevikuline suhtes põhilausesse: Je veux que tu viennes. (Ma tahan, et sa tuleksid.)
- Kasuta subjonctif passé, kui alamlauses olev tegevus on eelnenud (on juba toimunud): Je veux que tu aies fini avant midi. (Ma tahan, et sa oleksid enne keskpäeva lõpetanud.)
Palju näiteid (kategooriate kaupa)
- Je suis heureux que tu aies réussi l'examen. — Mul on hea meel, et sa sooritasid eksami.
- Je suis désolé que tu te sois blessé en tombant. — Mul on kahju, et sa vigastasid end kukkumisel. (femineeni puhul: te sois blessée)
- Je regrette qu'elle n'ait pas pu venir. — Kahetsen, et ta ei saanud tulla.
- Je doute qu'il ait dit la vérité. — Kahtlen, kas ta ütles tõtt.
- Je ne pense pas qu'ils soient arrivés. — Ma ei arva, et nad on saabunud.
- Il est possible qu'elle ait déjà quitté la ville. — Võimalik, et ta on juba linna lahkunud.
- Il faut que tu aies fini avant midi. — Peab olema lõpetatud enne keskpäeva.
- Je veux que vous ayez terminé ce projet quand j'arriverai. — Ma tahan, et te oleksite selle projekti lõpetanud, kui ma saabun.
- Avant qu'il ne parte, dis-lui au revoir. — Enne kui ta lahkub, ütle talle head aega. (siin tihti ekspletiivne „ne")
- Bien qu'il ait fait des efforts, il a échoué. — Kuigi ta pingutas, ta ebaõnnestus.
- J'attendrai jusqu'à ce qu'ils soient arrivés. — Ootan, kuni nad on saabunud.
- Je suis content que tu te sois reposé. — Olen rahul, et sa puhkasid. (tu te sois reposé / tu te sois reposée)
- Elle est heureuse qu'ils se soient rencontrés. — Ta on õnnelik, et nad kohtusid.
- C'est la meilleure chanson qu'il ait écrite. — See on parim laul, mille ta on kirjutanud. (la chanson = fem sing. → écrite)
- Ce sont les lettres qu'elle ait envoyées. — Need on kirjad, mille ta on saatnud. (les lettres → envoyées)
Tüüpilised vead ja tähelepanekud
1) Indicatif kasutamine, kus vaja subjunktiivi
- Vale: Je doute qu'il a compris.
- Õige: Je doute qu'il ait compris.
Põhjus: „douter” nõuab subjunktiivi (kahtlus), seega actioni eelnevus väljendatakse subjonctif passé'iga.
2) „Après que” + subjunktiiv (palju kõnekeeles, kuid normaalses grammatikas vale)
- Kõnekeel: Après qu'il soit parti, nous avons rangé.
- Normatiivne: Après qu'il est parti, nous avons rangé. (après que nõuab indicatif)
3) „Si” + subjonctif (vale)
- Vale: Si j'aie su, je serais venu. — vale
- Õige: Si j'avais su, je serais venu. — Kui ma oleksin teadnud, oleksin tulnud.
4) Vale kokkulepe või vale abiverbi valik
- Vale: Je suis contente qu'il ait allé. — vale
- Õige: Je suis contente qu'il soit allé. — être't kasutatakse minna-suguste verbide puhul ning participe passé nõustub subjektiga.
5) Unustatakse participe passé kokkulepe avoir puhul
- Vale: C'est la chanson qu'il ait écrit.
- Õige: C'est la chanson qu'il ait écrite. (la chanson → féminine → écrite)
- Esiteks otsi põhilauses sõnu, mis nõuavad subjunktiivi (vouloir, craindre, douter, il faut que, il est possible que jne.).
- Seejärel mõtle ajale: kas alamlauses kirjeldatud tegevus on juba lõppenud suhtes põhilausesse? Kui jah → kasuta subjonctif passé.
- Meelespea lihtne valem: que + (subj. présent de avoir/être) + participe passé.
- Pööra tähelepanu abiverbi valikule (être liikuvuse/refleksiivse verbi korral) ning participe passé kokkuleppele (être → concurs subjektiga; avoir → kui otsene objekt eelneb siis vaste).
- Väldi kirjandusest pärit haruldasi vorme (subjonctif imparfait, plus‑que‑parfait du subjonctif); need on poeetilised/kirjanduslikud ja tavakeeles praktiliselt kasutamata.
- Subjonctif (subjunktiiv): kõneviis, mis väljendab tahte, tunnet, kahtlust, võimalust, nõuet.
- Subjonctif passé: subjunktiivi minevikukomponent — koostatud subjonctif présent + participe passé.
- Participe passé: minevikupartitsiip (näiteks parlé, fini, venu).
- Abiverb (auxiliaire): avoir või être, mida kasutatakse koos participe passé'iga.
- Antériorité (eelnevus): aegne suhe, kus alamlauses kirjeldatud tegevus on toimunud enne põhilauses mainitut.
- Accord (kokkulepe): participe passé'i sobitamine soo ja arvuga vastavalt reeglitele.
- Ne explétif: sisuline mitte‑eitav "ne", mis ilmub mõndades aluse konstruktsioonides subjunktiiviga (nt Je crains qu'il ne parte). See ei muuda lause tähendust eitavaks.