Küsimuste moodustamine
A1Küsimuste moodustamine prantsuse keeles
See juhend selgitab kolm peamist lihtsat viisi prantsuse keeles küsimuste moodustamiseks: intonatsioon, est-ce que ja subject‑verb inversioon. Näitan, mida iga vorm tähendab, millal seda kasutada, kuidas see moodustub ning toon palju loomulikke näiteid koos eestikeelsete tõlgetega.
Millal kasutada intonatsiooni, est‑ce que ja inversiooni?
Prantsuse keeles on kolm põhilist „taset“ küsimuse esitamiseks:
- Intonatsioon — kõige lihtsam ja kõige levinum kõnes (väga kõnekeelne).
- Est‑ce que — neutraalne ja selge, hea algajale ja igapäevaseks vestluseks.
- Inversioon (verb‑asesõna vahetus) — formaalsem, kirjalikum; tavaline eksamitüübis ja ametlikus kõnes.
Näide samast lausest erinevates vormides:
- Deklaratiiv: Tu viens. (Sa tuled.)
- Intonatsioon: Tu viens ? (Sa tuled?) — kõnekeelne
- Est‑ce que: Est‑ce que tu viens ? (Kas sa tuled?) — neutraalne
- Inversioon: Viens‑tu ? (Kas sa tuled?) — formaalne/kirjalik
Intonatsioon — kiire ja loomulik kõnekeel
Mida see tähendab?
Intonatsiooniküsimus tähendab, et sa jätad lause kujult samaks, aga hääled tõstad lause lõpus ülespoole. Seda kasutatakse igapäevases kõnes, eriti sõprade ja perega.
Kuidas moodustada
Võta tavaline lause ja kasuta hääle tõstmist lõpus. Sõnajärge ei muuda.
Näited (intonatsioon):
- Tu viens ? (Kas sa tuled?)
- Vous partez ce soir ? (Kas te lahkute täna õhtul?)
- Il est là ? (Kas ta on siin?)
- Marie finit son travail ? (Kas Marie lõpetab oma töö?)
- On y va ? (Kas lähme?)
- Tu vas où ? (Kuhu sa lähed?) — kõnekeelne alternatiiv formaalsele "Où vas‑tu ?"
- Il arrive quand ? (Millal ta jõuab?) — kõnekeelne
- Tu as fait quoi hier ? (Mida sa eile tegid?)
Märkused
- Intonatsioon on väga loomulik, aga vähem sobiv ametlikuks kirjalikuks kommunikatsiooniks.
- Negatiivseid küsimusi saab moodustada samamoodi: Tu ne viens pas ? (Sa ei tule?)
Est‑ce que — neutraalne ja selge
Mida see on ja millal kasutada?
Est‑ce que on kindel fraas, mida asetatakse lause ette, et muuta tavaline lause küsimuseks ilma sõnajärge pööramata. See on neutraalne ja sobib nii kõne kui kirjutamise algajatele.
Kuidas moodustada
Est‑ce que + tavaline järjekord (subjekt + verb + objekt). Kui järgneb täishäälikuga algav sõna, kasutad kokkuvarisust: est‑ce qu' (nt est‑ce qu'il).
Näited (est‑ce que):
- Tu viens. → Est‑ce que tu viens ? (Kas sa tuled?)
- Elle est française. → Est‑ce qu'elle est française ? (Kas ta on prantsuse?)
- Il a fini ses devoirs. → Est‑ce qu'il a fini ses devoirs ? (Kas ta lõpetas oma kodutööd?)
- Je peux entrer ? → Est‑ce que je peux entrer ? (Kas ma võin sisse tulla?)
Küsimussõnadega
- Où est‑ce que tu vas ? (Kuhu sa lähed?)
- Pourquoi est‑ce que tu ris ? (Miks sa naerad?)
- Combien est‑ce que ça coûte ? (Kui palju see maksab?)
- Qu'est‑ce que tu fais ? (Mida sa teed?) — eriline vorm 'qu'est‑ce que' küsib "mida" (objekti).
Märkused
- Est‑ce que on ei muuda sõnajärge; see teeb lause heaks valikuks algajatele ja selgeks esitluseks.
- Kirjalikus formaalses stiilis kasutatakse vahel inversiooni eelistatult, aga est‑ce que on igapäevaselt väga levinud.
Inversioon (verb‑asesõna pööramine) — formaalne ja kirjalik
Mida inversioon tähendab?
Inversioon on see, kui paned verbi ette ja asesõna (subjekti) verbi järel, eraldatuna sidekriipsuga. See on tavalisem kirjalikus, formaalses või väga korrektsetes olukordades.
Lihtne reegel (asesõna puhul)
Verb + "‑" + asesõna.
Näited (lihtne inversioon):
- Tu parles français. → Parles‑tu français ? (Kas sa räägid prantsuse keelt?)
- Vous comprenez ? → Comprenez‑vous ? (Kas te saate aru?)
- Il mange une pomme. → Mange‑t‑il une pomme ? (Kas ta sööb õuna?) — vt '‑t‑' allpool
- Nous allons au cinéma. → Allons‑nous au cinéma ? (Kas me läheme kinno?)
Kui subjekt on nimisõna
Kui subjekt on nimisõna (nt nimi või määrsõna nagu "le professeur"), jääb nimisõna lause algusesse ja pärast verbi pannakse vastav asesõna:
- Marie vient. → Marie vient‑elle ? (Kas Marie tuleb?)
- Le professeur est arrivé. → Le professeur est‑il arrivé ? (Kas õppejõud saabus?)
- Les enfants jouent. → Les enfants jouent‑ils ? (Kas lapsed mängivad?)
Kolmas isik ja "‑t‑" (eufooniline t)
Kui pööratud verbi vorm lõpeb hääldatud täishäälikuga ja sellele järgnevad asesõnad 'il/elle/on', lisatakse eufooniliseks ühendamiseks "‑t‑":
- Il aime le chocolat. → Aime‑t‑il le chocolat ? (Kas talle meeldib šokolaad?)
- Il va venir. → Va‑t‑il venir ? (Kas ta tuleb?)
- Elle a fini. → A‑t‑elle fini ? (Kas ta lõpetas?)
See "‑t‑" pole tegelik asesõna ega osa verbi, vaid helipoole (eufoonia) lisand, mida kasutatakse ainult kolmanda isiku pööramisel.
Koosseisudes (compounds) — inversioon abiverbiga
Kui lauses on abiverb (avoir või être) koos minevikuvormiga, pööratakse tavaliselt abiverbi ja asesõna:
- Tu as vu le film. → As‑tu vu le film ? (Kas sa nägid filmi?)
- Elle est partie. → Est‑elle partie ? (Kas ta lahkus?)
- Ils ont fini. → Ont‑ils fini ? (Kas nad lõpetasid?)
Näited inversioonist erinevates olukordades
- Parlez‑vous anglais ? (Kas te räägite inglise keelt?)
- Mange‑t‑il des légumes ? (Kas ta sööb köögivilju?)
- A‑t‑elle répondu à la lettre ? (Kas ta vastas kirjale?)
- Y a‑t‑il un problème ? (Kas on probleem?)
- Marie vient‑elle ce soir ? (Kas Marie tuleb täna õhtul?)
Märkused
- Inversioon on kirjalikum ja tihti formalisem kui est‑ce que.
- Kirjalikus prantsuse keeles on inversioon paljudes ametlikes küsimustes eelistatud.
Küsimussõnad (qui, que, où, quand, pourquoi, comment, combien, lequel...)
Peamised küsimussõnad ja tõlked
- qui — kes (subjekt või objekt)
- que / qu' / qu'est‑ce que — mida (peamiselt objekti küsides)
- quoi — mida (kasutatakse tavaliselt pärast eessõna)
- où — kus, kuhu
- quand — millal
- pourquoi — miks
- comment — kuidas
- combien — kui palju
- lequel / laquelle / lesquels / lesquelles — milline / kumb
Kuidas moodustada wh‑küsitlusi
On kolm peamist varianti: wh‑sõna + est‑ce que, wh‑sõna + inversioon, ja intonatsioon (kõnekeelne). Lisaks erandid: "qui" kui subjekt käitub teisiti.
Kui "qui" on subjekt
- Qui est venu ? (Kes tuli?) — tavaline ja korrektne.
- (Kõnekeelne variant) Qui est‑ce qui est venu ? (Kes tuli?) — väga kõnekeelne, rõhutab subjekti.
Kui "qui" on objekt
- Qui as‑tu vu ? (Keda sa nägid?) — inversiooni variant.
- Qui est‑ce que tu as vu ? / Qui est‑ce que tu as vu ? (Keda sa nägid?) — kõnekeelne, väga levinud.
"Que" vs "Qu'est‑ce que"
- Que fais‑tu ? (Mida sa teed?) — formaalne/inversioon.
- Qu'est‑ce que tu fais ? (Mida sa teed?) — neutraalne/iga‑päevane.
Näited wh‑küsimustest
- Où vas‑tu ? / Où est‑ce que tu vas ? / Tu vas où ? (Kuhu sa lähed?)
- Quand partons‑nous ? / Quand est‑ce que nous partons ? / Nous partons quand ? (Millal me lahkume?)
- Pourquoi étudies‑tu le français ? / Pourquoi est‑ce que tu étudies le français ? (Miks sa õpid prantsuse keelt?)
- Comment ça marche ? (Kuidas see toimib?)
- Combien ça coûte ? / Combien est‑ce que ça coûte ? / Ça coûte combien ? (Kui palju see maksab?)
- Lequel préfères‑tu ? (Millist eelistad?)
Märkused
- "Quoi" kasutatakse tavaliselt pärast eessõna: Avec quoi écris‑tu ? (Millega sa kirjutad?) või kõnekeeles Tu écris avec quoi ?
- "Lequel" nõuab sageli klarifitseerimist: Lequel de ces livres veux‑tu ? (Millist neist raamatutest sa tahad?)
Negatiivsed küsimused ja tag‑küsimused
Negatiivsed küsimused
Negatiivseid küsimusi saab moodustada kõigi kolmega: intonatsiooniga, est‑ce que abil ja inversiooniga.
Näited:
- Intonatsioon: Tu ne viens pas ? (Sa ei tule?)
- Est‑ce que: Est‑ce que tu ne viens pas ? (Kas sa ei tule?)
- Inversioon: Ne viens‑tu pas ? (Kas sa ei tule?) — formaalne
Kuidas vastata negatiivsele küsimusele
Prantsuse keeles kasutatakse "si" vastuseks, kui tahad vastu väita (kui küsimus oli negatiivne):
- Tu n'as pas faim ? — Si, j'ai faim. (Kas sul ei ole kõht tühi? — Vastus: Vastupidi, mul on kõht tühi.)
Tag‑küsimused (n'est‑ce pas ? jne.)
- "n'est‑ce pas ?" = "eks? / kas mitte?" — kasutatakse kinnituse või kinnitusootusega küsimuse lisamiseks: Tu viens, n'est‑ce pas ? (Sa tuled, eks?)
- Muud variandid: "non ?" (informeelne), "hein ?" (väga kõnekeelne)
Näited:
- Il est français, n'est‑ce pas ? (Ta on prantslane, eks?)
- On y va, non ? (Lähme, eks?)
Tavalised vead ja meelespea
Sageli tehtavad vead
- Unusta mitte kasutada sidekriipsu inversioonis: õige on "Parlez‑vous?", vale on "Parlez vous?".
- Kirjutada "Est‑ce que il..." — õige on "Est‑ce qu'il..." (kokkuvarisus qu').
- Segadus "que" vs "qu'est‑ce que": formaalne "Que fais‑tu ?" vs neutraalne "Qu'est‑ce que tu fais ?".
- Unustada "‑t‑" kolmanda isiku inversioonis: "Aime‑t‑il ?" (õige), "Aime‑il ?" (vähem korrektne).
- Kasutada häälduse‑ainet (intonatsioon) liiga formaalses kirjalikus kontekstis.
- Pöörama valesti nimisõna subjektiga: õige "Marie vient‑elle ?", vale "Vient‑elle Marie ?".
- Vastates negatiivsele küsimusele öelda "oui" kui tegelikult peab olema "si" (et tagastada "jah" negatiivsele väitele).
Kiire meelespea
- Tahad lihtsat ja kindlat küsimust: kasuta est‑ce que.
- Vestluses: intonatsioon on kõige loomulikum.
- Ametlikus / kirjalikus tekstis: inversioon on sobivam.
- Küsimussõnadega: sul on alati valida väljendite vahel — vali registre vastavalt olukorrale (intim, neutraalne, formaalne).
Lühisõnastik
Inversioon — verb ja asesõna vahetatakse (Parles‑tu ?).
Est‑ce que — fraas, mis pannakse lause ette, et moodustada neutraalne küsimus (Est‑ce que tu viens ?).
Intonatsioon — hääle tõstmine lause lõpus: Tu viens ? (suuline/ kõnekeelne).
Eufooniline "‑t‑" — väike "t", mis lisatakse kolmanda isiku inversioonis verbi ja asesõna vahele: Aime‑t‑il ?
Qu'est‑ce que vs Que — "Qu'est‑ce que" on igapäevane viis küsida "mida"; "Que" kasutatakse tihti inversiooniga ja on formaalsem.
Kokkuvõte
Prantsuse keeles saab sama info küsida mitmel viisil. Intonatsioon on kiire ja loomulik kõnes; est‑ce que annab selge ja lihtsa küsimuse ilma sõnajärge muutmata; inversioon on formaalne ja tavaliselt kirjakeelne. Valik sõltub stiilist, vormilisusest ja kõneolukorrast — õpi kõik kolm ja alusta est‑ce que'ga, siis lisa intonatsioonipõhised ja inversioonivormid, kui tunned end kindlamalt.
Kui soovid, võin kokku panna lühikese tabeli või trükitava kontrollnimekirja (cheat‑sheet) nende reeglite kiireks meeldejätmiseks.