Kahe objekti asesõnad (asesõnade järjekord)

Selles artiklis selgitan, mida tähendab olukord, kus lauses on korraga kaks objektiasesõna (otse- ja kaudne objektiasesõna), millal ja miks neid kasutatakse ning kuidas erinevates keeltes nende järjekord ja vormid käituvad. Kirjeldused ja näited on peamiselt eesti keeles, aga kompleksse reeglistiku näitamiseks toon ka näited hispaania, prantsuse, itaalia, portugali ja inglise keelest.

Mis see on?

Kahe objekti asesõnadega lauses on kaks objekti (kellele/millele ja mida) ning mõlemaid asendatakse asesõnadega. Lihtne eestikeelne näide:

- Ma andsin talle raamatu. (täisnimed)
- Ma andsin talle selle. (kaudne asesõna: talle; otsene asesõna: selle)

Siin on kaks objekti: „talle” (kaudne, kellele) ja „raamatu/selle” (otse, mida). Kui mõlemad on asesõnad, tekib küsimus: millises järjekorras neid kasutada ja kas need võivad üksteisega kokku sulada? Mõnes keeles (nt hispaania, prantsuse, itaalia) on sõnastus küllalt fikseeritud ja võivad toimuda vormimuutused; eesti keel ei kasuta selliseid liitvorme.

Millal ja miks seda kasutatakse?

- Sõnalõpu säästmiseks ja korduste vältimiseks: asemel öelda „Ma andsin raamatu sellele mehele” on loomulikum „Ma andsin talle selle”.
- Igapäevases kõnes on asesõnade kasutamine tavaline — nad muudavad laused lühemaks ja sujuvamaks.
- Mõnes keeles mõjutab asesõnade järjekord lause tähendust või grammatikat (näiteks aseesõna muutub teiseks vormiks).

Eestikeelne näide mitme võimaliku järjekorraga:

- Ma andsin talle selle. (tavaline: kaudne enne otsest)
- Ma andsin selle talle. (korras; siinkohal võib rõhk nihkuda otsele objektile)

Eestis on järjekord suhteliselt vaba ja kasutatakse vorme (selle/seda, talle/temale) vastavalt rõhule või stiilile.

Kuidas reeglid varieeruvad keeltes (peamised reeglid)?

Hispaania (español)
- Oluline: asesõnade põhireegel, kui mõlemad prononid on klitiidid (lühikesed asesõnad), on järjekord KAUDNE + OTSE.
- Otsesed: me, te, lo/la, nos, os, los/las.
- Kaudsed: me, te, le, nos, os, les.
- Erireegel: kui kaudne pronon (le/les) järgneb otsesele prononile lo/la/los/las, muutub le/les sõnaks se.

Näited:
- Te lo doy. (Ma annan sulle seda.)
- Se lo di a María. (Ma andsin talle seda Mariale; originaal: le lo → se lo.)
- Voy a dártelo. / Te lo voy a dar. (Kaks korrektset paigutust koos infinitiiviga: „Ma hakkan sulle seda andma / Ma annan sulle selle ära”.)
- Dámelo. (Anna see mulle! — käskiv kõne)
- No me lo des. (Ära anna mulle seda — keelav käsk)

Vale vs õige (le/les muutub se):
- Vale: Le lo di.
- Õige: Se lo di.

Prantsuse (français)
- Prantsuse eesklitiidide (pronom clitiques) järjekord on üsna fikseeritud: me/te/se/nous/vous → le/la/les → lui/leur → y → en.
- Kui esinevad kaks asesõna, peab nende järjekord vastama sellele grupi järjestusele.

Näited:
- Il me le donne. (Ta annab selle mulle.)
- Je le lui ai donné. (Ma andsin selle talle.) — siin on le (otse) enne lui (kaudne), sest ‚lui‘ kuulub teise rühma.
- Je vais le lui donner. (Ma hakkan talle seda andma.)
- Donne-le-moi ! (Anna see mulle!) — täiend: käskivas vormis asesõnad tulevad verbi järele, erivormiga (me → moi, te → toi).
- Ne me le donne pas. (Ära anna mulle seda.) — negatiivses käskivas vormis asesõnad jälle enne verbi.

Tähelepanek: liites minevikuvorme (avoir) ja kui otsene asesõna seisab enne abi-verb, peab minevikupartitsiip sageli kokku leppima asesõna soo ja arvuga (nt Je l’ai vue, kui l=la femme).

Itaalia (italiano)
- Itaalia kombineerib sageli kaudse ja otse asesõna kokku (palju „liitevorme”). Järjekord tavaliselt KAUDNE + OTSE, aga väljendatakse sageli liitsõnana.

Näited:
- Glielo do. (gli + lo → glielo; Ma annan talle selle.)
- Te lo do. (Ma annan sulle selle.)
- Devo darglielo. / Glielo devo dare. (Ma pean talle seda andma.)
- Dammelo! (Anna see mulle!)
- Non me lo dare. (Ära anna mulle seda.)

Portugali (português)
- Portugali kombineerimine sõltub dialektist. Euroopa portugali traditsioonis on võimalik liitsõna (lhe + o → lho), Brasiilia portugali eelistab sageli eraldi asesõnu või prepositsioonilist konstruktsiooni.

Näited (EP):
- Eu lho dei. (Ma andsin talle selle.) — lho = lhe + o.
- Vou dar-lhe o livro. / Vou dá-lo-lhe. (Ma annan talle raamatu; variandid olemas.)

Näited (BP, praktilisem kõnekeel):
- Eu lhe dei o presente. (Ma andsin talle kingituse.)
- Vou dar o livro para ele. (Ma annan raamatu temale — eelistatakse prepositsiooniga vormi.)

Inglise (English)
- Inglise keel kasutab kahte konstruktsiooni: double-object construction (I gave him the book) ja prepositional dative (I gave the book to him).
- Kui mõlemad objektid on asesõnad, on eelistatud prepositionaalne vorm: I gave it to him (parem kui *I gave him it*).

Näited:
- I gave him the book. (Ma andsin talle raamatu.)
- I gave the book to him. (sama tähendus)
- I gave it to him. (Kui mõlemad prononid)
- *I gave him it.* (Teoreetiliselt võimalik, aga kõlab ebanormaalselt enamikus kontekstidest.)

Eesti (eesti)
- Eesti keel ei moodusta asesõnade liitsõnu nii nagu romaani keeled. Asesõnad jäävad eraldi sõnadeks ja neid paigutatakse vastavalt rõhule ja stiilile.

Näited:
- Ma andsin talle raamatu.
- Ma andsin talle selle. (talle = kaudne asesõna; selle = otseasesõna)
- Ma andsin selle talle. (korras; otseobjekt esitledakse; tihti rõhu muutus)

Märkus: grammatiliselt ei muutu „talle” ega „selle” vorm seoses teise asesõnaga (pole se‑sarnaseid muutusi nagu hispaania või itaalia juhtudel).

Tüüpilised vead ja kuidas neid vältida

- Hispaania: kirjutatakse „le lo” või „les la” — aga õige on „se lo”, „se la” (le/les → se enne lo/la/los/las).
Vale: Le lo di.
Õige: Se lo di.
- Hispaania: asesõnade paigutus pärast pööratud verbi (viga): *Te lo doy* on õige, kuid *Te doy lo* on vale ilma täisobjektita.
- Prantsuse: vale järjekord (nt *Je lui le donne* on vale); tuleb kasutada õiget rühmade järjestust (me/te/se → le/la/les → lui/leur).
- Itaalia: unustada kontraktsiooni (g li + lo = glielo).
- Inglise: kasutada ebaloomulikku "I gave him it"; pigem öelda "I gave it to him".
- Eesti kõnelejad õppides teisi keeli: ära eelda, et eesti sõnajärg kehtib teistes keeltes — hispaania/prantsuse/itaalia klitiidid ja nende reeglid on teistsugused.

Nõuanded ja meeldejätmise nipid

- Õpi keele kohta ühte lühikest reeglit: hispaania → kaudne + otse (aga le/les → se), prantsuse → me/te/se → le/la → lui/leur → y → en.
- Kui sa ei ole kindel, kas asesõnad võivad kokku liituda, kasuta täisnime või prepositsiooni (nt hispaania: "Se lo di a María" aitab selgitada; inglise: "I gave it to him").
- Harjuta käskivat ja negatiivset vormi eraldi (prantsuse ja hispaania puhul asepositsioon muutub).
- Kui õpid itaalia või portugali, märgi üles tüüpilised liitvormid (glielo, lho jne) — need esinevad tihti ja nende lärmatut õppimist on lihtsam meelde jätta kui igat üksikut lauset analüüsida.

Kokkuvõte

Kahe objekti asesõnade teema näitab, et kuigi mõiste on lihtne — kaks asesõna samas lauses —, siis erinevad keeled käituvad väga erinevalt. Mõned keelereeglid, mida meeles pidada:
- Eesti: asesõnad on eraldi sõnad ja sõnajärg on suhteliselt vaba; puuduvad liitsõnad.
- Hispaania: järjekord kaudne→otse; le/les → se enne lo/la/los/las; paigutus võib sõltuda infinitiivist/gerundist/käskivast.
- Prantsuse: kindel klitiidijärjestus ja käskivas vormis teistsugused vormid (moi/toi).
- Itaalia/Portugali: tihti liitsõnad (glielo, lho jne) — need tuleb lihtsalt meelde jätta.
- Inglise: eelistatakse prepositionaalset vormi, kui mõlemad objektid on asesõnad (I gave it to him).

Sõnastik

Otsene objekt (direct object) — vastab küsimusele „mida?” või „keda?” (nt raamatu, seda).

Kaudne objekt (indirect object) — vastab küsimusele „kellele/millele?” (nt talle, temale).

Asesõna / asesõnad (pronoun/pronouns) — sõna, mis asendab nimisõna (nt tema, seda, talle).

Klitiid / klitiidne asesõna (clitic) — väike asesõna, mis ei seisa iseseisvalt rõhuga, vaid kinnitub verbile (nt hispaania teatud asesõnad).

Enklit / proklit (enclitic / proclitic) — asesõna, mis kinnitub verbi lõppu (enklit) või algusesse (proklit) vastavalt keele reeglitele.

Partitiiv ja akusatiiv (Estonian cases) — eestikeelsetel otsestel ja kaudsetel objektidel võib olla erinev kääne (nt partitiiv: „seda”, akusatiiv/genitiiv stiil: „selle”), valik sõltub tegevusest, tulemuse rõhutamisest ja verbist.

Kui soovid, võin koostada lühikese tabeli (või kokkuvõtte) ainult ühe keele reeglitest (näiteks hispaania või prantsuse), kus on ära toodud kõik asesõnade vormid, järjekorrad ja tüüpsed fraasid (infinitiiv, gerund, käskiv vorm).