Edasijõudnud eitused (ne ... aucun, ne ... ni ... ni jne)

See artikkel selgitab prantsuse keele „edasijõudnud” eitusstruktuure — neid, mis lähevad kaugemale lihtsast ne ... pas — ja näitab, kuidas neid moodustada, kus need paigutuvad lauses ning milliseid vigu vältida. Kõik näited on prantsuse keeles ja kõrval on selge eesti keelne tõlge.

Mis on keerukad eitusstruktuurid ja miks need olulised on?

Prantsuse keel ei piirdu ainult ne ... pas-ga. On terve rida negatiivseid sõnu ja konstruktsioone (aucun, personne, rien, ni ... ni, jamais, plus jpt), mis annavad võime väljendada üksikasjalikumaid või tugevamaid eitusi: „mitte ükski / mitte keegi / mitte midagi / ei ... ega ...”. Need erinevad tähenduse ja paigutuse poolest lauses. Oluline on:

- teada, milline negatiivne sõna sobib (näiteks aucun ≠ pas de ≠ personne),
- panna ne ja teine osa õigesse kohta — eriti liit-aja vormides (passé composé jne),
- vältida kahe eitusmäära vale kombineerimist kirjas/formaalses kõnes.

ne ... aucun — „(mitte) ühtegi / mitte ükski”

Tähendus ja vorm

- aucun(e) tähendab "mitte ühtegi" või "ühtki" ja toimib tihti omadussõnana (ainsuses): ne + verb + aucun(e) + nimisõna.
- Aucun nõustub soo (aucun / aucune). Enamasti kasutatakse teda ainsuses; plurali (aucuns/aucunes) harva.
- Võrdlus: Je n'ai pas de livres. vs Je n'ai aucun livre. (Mõlemad võivad tähendada „mul pole raamatuid”, aga aucun on tugevam/empaatilisema tooniga.)

Näited

- Je n'ai aucun livre. — Mul ei ole ühtegi raamatut.
- Il n'a aucune excuse. — Tal pole mingit vabandust.
- Il n'y a aucune raison de s'inquiéter. — Pole põhjust muretseda.
- Aucun d'entre eux n'est venu. — Ükski neist ei tulnud.
- (Võrdlus) Je n'ai pas d'amis ici. — Mul pole siin sõpru. / Je n'ai aucun ami ici. — Mul ei ole siin ühtki sõpra (rõhutatum).

ne ... ni ... ni — "ei ... ega ..." (neither ... nor)

Tähendus ja kasutus

- "Ni ... ni ..." seob kaks või rohkem elementi: nimisõnu, asesõnu, omadussõnu või tegusõnu.
- Eituspartikkel ne asetub verbi ette; ni-elemendid tulevad iga koordineeritud osa ette.
- Kui ni-liide ühendab subjektid, tehakse verbiga tavaliselt mitmuse vorm (sõltuvalt tähendusest ja rõhutusest).
- Indefiniitartikkel (un/une/des) kaob tavaliselt pärast ni; määrsõnalisel puhul võib säilitada määrsõnat (le/la/les) kui räägitakse kindlatest asjadest.

Näited

- Je n'aime ni le café ni le thé. — Mulle ei meeldi kohv ega tee.
- Il n'a ni frère ni sœur. — Tal pole vendi ega õde.
- Il n'a ni bu ni mangé. — Ta ei joonud ega söönud.
- Ni Paul ni Marie ne sont venus. — Ei Paul ega Marie tulnud (verb mitmuses: sont venus).
- Elle n'étudie ni le matin ni le soir. — Ta ei õpi ei hommikul ega õhtul.

ne ... personne ja ne ... rien — "keegi" ja "mitte midagi"

Tähendus ja sõnajärg (objekt vs subjekt)

- personne = keegi / mitte keegi (prantsuse keeles "keegi" negatiivsena: "nobody").
- rien = mitte midagi / midagi (sõna tähendus "nothing").
- Kui personne või rien on lause objektina pas-sõnale järgneb see sageli pärast abiverbi (passé composé puhul): Je n'ai vu personne. Kuid kui need on lause subjekt, paigutatakse need verbo ette ja ne tuleb verbi ette: Personne n'est venu.

Näited

- Je n'ai vu personne. — Ma ei näinud kedagi.
- Personne n'est venu. — Keegi ei tulnud.
- Je n'ai rien entendu. — Ma ei kuulnud midagi.
- Rien ne va plus. — Miski ei toimi enam. / (kasiinos: "panused enam ei kehti").
- Il n'y a personne dans la salle. — Ruumi sees ei ole kedagi.

Muud sagedased eitused: ne ... plus, ne ... jamais, ne ... que ja ne explétif

Lühikirjeldus ja näited

- ne ... plus = "mitte enam / no longer". Näide: Je ne travaille plus ici. — Ma ei tööta siin enam.
- ne ... jamais = "kunagi mitte / never". Näide: Il ne viendra jamais. — Ta ei tule kunagi.
- ne ... que = piirav konstruktsioon, tähendab "ainult"; see pole tegelik eituse tähendus (restriktiivne): Je n'ai que deux euros. — Mul on ainult kaks eurot.
- ne explétif (eksplitiivne ne) = "ne", mis ei tähenda eitust, vaid ilmub teatavates aluskonstruktsioonides (after verbs expressing fear, doubt, prevention): Ex: Je crains qu'il ne vienne. — Ma kardan, et ta võib tulla. (Siin ne ei muuda lause eitavaks.)

Sõnajärg ja ajavormid: kus "ne" ja negatiivsed sõnad asuvad?

Lihtajavormid (présent, imparfait, futur simple)

- Lihtlausetes: ne asetub verbile ette, teine osa (pas, jamais, rien, etc.) järele. Näited:
- Je ne parle pas. — Ma ei räägi.
- Il ne viendra jamais. — Ta ei tule kunagi.

Liitajavormid (passé composé, plus-que-parfait jne)

- Ne asetub abiverbi (avoir või être) ette. Käitub nii:
- Adverbid (jamais, plus, déjà, rien — tavaliselt) tulevad ne + abiverbi vahele: Je n'ai jamais vu ça. — Ma pole seda kunagi näinud.
- Pronoomid nagu personne või aucun kipuvad sageli tulema pärast minevikupartitsipi: Je n'ai vu personne. / Je n'ai eu aucune réponse.

Infinitiivkonstruktsioonid

- Kui lauses on kaks verbi (näiteks aller + infinitif), siis negatsioon asetub sõltuvalt konstruktsioonist:
- Je ne vais rien dire. — Ma ei hakka midagi ütlema. (ne + konjugeeritud verb)
- Il a décidé de ne pas venir. — Ta otsustas mitte tulla. (ne pas enne infinitivi)

Kuidas tõlkida eesti keeles (peamised paralleelid)?

- ne ... pas = ei / mitte
- Je ne sais pas. — Ma ei tea.
- ne ... aucun = mitte ühtegi / ükski
- Je n'ai aucune idée. — Mul pole ühtki ideed.
- ne ... ni ... ni = ei ... ega ...
- Il n'aime ni le poisson ni la viande. — Ta ei armasta ei kala ega liha.
- ne ... personne = keegi ei / mitte keegi
- Personne n'est venu. — Keegi ei tulnud.
- ne ... rien = mitte midagi
- Je n'ai rien fait. — Ma ei teinud midagi.
- ne ... que = ainult (NB: see ei ole tõeline eitusevorm)
- Je n'ai que deux euros. — Mul on ainult kaks eurot.

Levinumad vead ja kuidas neid vältida

Valed kombinatsioonid ja kõnekeelne omitseerimine

- Ärge kasutage kirjas/formaalses keeles topelt-eitust, mis ei sobi: *Je n'ai pas rien. — Vale. Õige: Je n'ai rien.
- Samamoodi ei kombineerita tavaliselt pas ja aucun: *Je n'ai pas aucun livre. — Vale. Õige: Je n'ai aucun livre. (või Je n'ai pas de livres.)
- Kõnekeel: prantsuse parlance'is jäetakse sageli ära ne: J'ai rien vu. See on kõnekeelne, formaalses kirjutises eelistatakse Je n'ai rien vu.

Ni ... ni artiklite kasutamine

- Pärast ni tavaliselt ei kasuta indefiniitartiklit (un/une/des). Õige: Il n'a ni frère ni sœur. Mitte: *Il n'a ni un frère ni une sœur. Kui räägitakse kindlatest asjadest, võid säilitada määrsõna (le/la/les): Il n'aime ni le café ni le thé.

Näited "vale vs õige" ja eestikeelne tähelepanek

Vale:
- *Je n'ai pas aucun ami. — (Kahe eitusmäära konflikt: vale formaliseeritud prantsuse keeles.)
- *Je n'ai pas rien. — (Vale; vale topelt-eitus.)

Õige:
- Je n'ai aucun ami. — Mul ei ole ühtegi sõpra.
- Je n'ai rien. — Mul pole midagi.
- Je n'ai pas d'amis. — Mul pole sõpru. (mitmikuvorm)

Eestikeelsest vaatenurgast: eesti keeles kasutatakse tihti topelt-eitust ("ma ei näinud kedagi"), samas kui prantsuse õigekeelsuses on tähtis kasutada õiget negatiivset sõna (rien/personne/aucun) koos ne-ga või õiges kohas ilma topelt-eituseta, nagu näidatud eespool.

Lühike kokkuvõte (kiirpuhver / cheat sheet)

- Ne + pas/jamais/plus/rien/personne/aucun/ni ... ni = peamised negatiivsed mallid.
- Aucun(e) = mitte ühtegi (kasutatakse ainsuses, nõustub soo järgi).
- Ni ... ni ... = ei ... ega ...; artiklid muutuvad (un/une/des tavaliselt kaovad).
- Personne/rien: kui on subjekt, tulevad nad verbo ette (Personne n'est venu / Rien ne s'est passé). Kui nad on objekt, võivad nad tulla pärast abiverbi või pärast partitsiipi (sõltuvalt sõnastusest).
- Ne explétif = ei tähenda eitust (!), tekib kindlates klausulites (hirm, ettevaatus jne).
- Kõnekeel: "ne" kaob sageli vestluses (J'ai rien vu), kuid formaalses kirjas hoidke ne alles.

Glosaar (lühike terminoloogia eesti keeles)

- ne — prantsuse eituse alguspartikkel (enamasti asetub verbile ette).
- pas, jamais, plus — negatiivsed määrsõnad ("ei", "kunagi mitte", "enam mitte").
- aucun(e) — negatiivne määrsõna: "mitte ühtegi" (adjektiivne vorm).
- personne — negatiivne asesõna: "keegi" (kui negatiivne: "keegi ei").
- rien — negatiivne asesõna: "midagi / mitte midagi".
- ni ... ni ... — siduv eitus: "ei ... ega ...".
- ne explétif — stilistiline "ne", mis ei muuda lauset eitavaks; tuleb teatud verbaalsetest konstruktsioonidest.

Lõppsõna: harjuta paigutust eri ajavormides ja pöörake tähelepanu sellele, kas negatiivne sõna on asesõna või omadussõna — see määrab, kas see tuleb verbi ette või pärast abiverbi/partitsipi. Kui tõlkida eesti keelest prantsuse keelde, hakka esmalt otsima sobivat negatiivset sõna (rien/personne/aucun/ni/jamais jne), seejärel paiguta ne ja teine osa õigesse kohta.