Ebamäärased asesõnad (näiteks: quelqu’un, quelque chose, chacun jne.)
B1Ebamäärased asesõnad (fr. pronom(s) indéfinis) — quelqu’un, quelque chose, chacun jne.
Näited (prantsuse lause → eesti tõlge):
Quelqu’un a téléphoné. → Keegi helistas.
Il y a quelque chose sur la table. → Laual on midagi.
Personne n’est venu. → Keegi ei tulnud.
Tout le monde est invité. → Kõik on kutsutud.
- Kui osapool on teadmata: "Quelqu’un a frappé." (Keegi koputas.)
- Kui räägid üldiselt või kõigist: "Tout le monde sait." (Kõik teavad.)
- Kui väljendad „midagi“ või „mitte midagi": "J’ai vu quelque chose." / "Je n’ai rien vu." (Ma nägin midagi. / Ma ei näinud midagi.)
- Kui räägid kogustest: "J’ai quelques amis." (Mul on mõned sõbrad.) "Plusieurs sont venus." (Mitmed tulid.)
- Negatiivsete asesõnade puhul: "Personne n’est là." või "Je ne vois personne." (Keegi ei ole siin. / Ma ei näe kedagi.)
- "quelqu’un" kirjutatakse sageli apostrifiga: quelqu’un (mitte *quelque un*).
- "quelque chose" on kaks sõna (midagi).
- Pluraalid-aspronounid: "quelques-uns" / "quelques-unes" (miselise ja naissoo eristus) — hüüfiga.
- "tout", "tous", "toutes" varieerivad sõltuvalt soost ja arvust: "Tout est prêt." (Kõik/ kõik kokku), "Tous les étudiants sont partis." (Kõik õpilased läksid.)
- Pärast ebamäärast asesõna + omadussõna kasutatakse tihti siduvat "de":
- "quelqu’un d’intéressant" → kedagi huvitavat
- "quelque chose d’important" → midagi olulist
- "rien d’important" → mitte midagi olulist
- "Il n’y a personne d’utile." → Kasutavat inimest pole.
- quelqu’un — keegi (tähendab „keegi“, tavaliselt ainsuses)
- Quelqu’un a laissé ce sac. → Keegi jättis selle koti.
- J’ai rencontré quelqu’un d’important. → Ma kohtasin kedagi olulist.
- personne — mitte keegi (kasutatakse negatsiooniga)
- Je n’ai vu personne. → Ma ei näinud kedagi.
- Personne n’est venu. → Keegi ei tulnud.
- tout le monde — kõik (kollektiivne, käib ainsuse verbi järgi)
- Tout le monde est arrivé. → Kõik jõudsid kohale.
- on — ebamäärane subjektiivne „üks/keegi/tehakse“ (väga kasutusel igapäevases keeles)
- On dit que… → Räägitakse, et…
- On frappe à la porte. → Uksel koputatakse / Keegi koputab.
Asjad / paigad
- quelque chose — midagi
- Il y a quelque chose dans la poche. → Taskus on midagi.
- rien — mitte midagi
- Je ne veux rien. → Ma ei taha mitte midagi.
- Rien n’est sûr. → Miski pole kindel.
- quelque part — kusagil
- Il est parti quelque part. → Ta läks kuskile.
- nulle part — mitte kusagil
- Je ne trouve rien nulle part. → Ma ei leia mitte midagi kuskilt.
- n’importe quoi / n’importe qui — ükskõik mis / ükskõik kes
- N’importe qui peut le faire. → Igaüks võib seda teha.
- Il raconte n’importe quoi. → Ta räägib suvalisi asju.
Kogused ja jaotused
- quelques (adj.) — mõned (esineb enne nimisõna)
- J’ai quelques amis à Paris. → Mul on mõned sõbrad Pariisis.
- quelques-uns / quelques-unes (pro.) — mõned neist (mitmus, eraldub hüüfiga)
- J’ai lu ces articles; quelques-uns étaient bons. → Ma lugesin neid artikleid; mõned neist olid head.
- plusieurs — mitu / mitmed (alati mitmuses)
- Plusieurs ont répondu. → Mitmed vastasid.
- certains / certaines — mõned (erinevuse rõhutamiseks; võib viidata kindlale alamhulgale)
- Certaines personnes aiment ça, d’autres non. → Mõned inimesed armastavad seda, teised mitte.
- aucun / aucune — mitte ükski (tavaliselt ainsuses, nõuab sageli "ne")
- Aucun élève n’a su la réponse. → Ükski õpilane ei teadnud vastust.
- Je n’ai aucune idée. → Mul pole aimugi.
- chacun / chacune — igaüks (pro.) / chaque — iga (määrsõna vaja nimisõna)
- Chacun a donné son avis. → Igaüks andis oma arvamuse.
- Chaque élève a un livre. → Igal õpilasel on raamat.
- tout / tous / toutes — kõik / kõik kokku / igaüks kõigist
- Tout est possible. → Kõik on võimalik.
- Tous sont partis. (vähem levinud isoleeritud vorm) / Tous les invités sont partis. → Kõik külalised lahkusid.
- Prantsuse negatsiooniga kasutatakse sageli "ne ... personne" ja "ne ... rien":
- Je n’ai vu personne. → Ma ei näinud kedagi.
- Je n’ai rien entendu. → Ma ei kuulnud midagi.
- Kui "personne" või "rien" on lause subjekt, jääb "ne" verbi ette ja asesõna seisab verbi ees:
- Personne n’est venu. → Keegi ei tulnud.
- Rien n’est prêt. → Miski ei ole valmis.
- Palju kõnekeeles jäetakse "ne" ära: "J’ai vu personne." — aga see on mitteametlik.
- Kui lauses on määrav muutus negatiivseks, muutub "quelques" sageli "de":
- Affirmatiiv: J’ai quelques amis. → Mul on mõned sõbrad.
- Negatiiv: Je n’ai pas d’amis. → Mul ei ole sõpru.
- "Aucun" käitub nagu ainsuse asesõna ja nõuab verbi ainsust: "Aucun d’eux n’est venu." (Õige) mitte *sont venu*.
- Mõned ebamäärased asesõnad on muutumatud (üksiknäide): "quelqu’un" jääb sageli muutumatuks, kuigi see võib tähendada meest või naist.
- Teised nõuavad soolist või arvulist kokkulepet:
- quelques-uns (meessoost mitmus) / quelques-unes (naissoost mitmus)
- certains / certaines
- aucun / aucune
- chacun / chacune
- "Tout le monde" võtab ainsuse verbi: "Tout le monde est content." → õige, mitte "sont".
- "Tous" ja "toutes" kasutatakse siis, kui viidatakse isikkoosseisule mitmuses: "Tous les étudiants sont là." või kui "tous" on eraldiseisev asesõna: "Tous sont partis." (kuid tavaliselt öeldakse "Tous les participants sont partis").
- Viga: "Je n’ai pas vu rien." → Vale (topeltnegatsioon); õige: "Je n’ai rien vu." või "Je n’ai vu personne." (Tuleb valida sobiv negatsioonivorm.)
- Viga: "Tous le monde sont là." → Vale; õige: "Tout le monde est là." („tout le monde" on ainsus)
- Viga: "J’ai pas quelques amis." → Vale; õige: "Je n’ai pas d’amis." või "Je n’ai aucun ami." (negatiiv + "de")
- Segadus: "chaque" vs "chacun":
- "chaque" on määrsõna/määrija, läheb otse nimisõna ette: "Chaque jour" (iga päev).
- "chacun" on asesõna: "Chacun a sa place." (Igaüksel on oma koht.)
- Hüüfidega vormid: ära unusta "quelques-uns" ja "quelques-unes" hüüfit.
- Mõtle esmalt: räägin ma inimesest, asjast või kogusest? See määrab, millist asesõna kasutada.
- Kas lause on negatiivne? Kontrolli, kas pead kasutama "ne ... rien/personne" või muutuva määramatuse ("quelques" → "de").
- "Quelqu’un" on üldine: ei muutu soo järgi. Pluralivormid (quelques-uns/unes) nõuavad soolist kokkulepet.
- "Tout le monde" käitub nagu ainsuse subjekt.
- Kasuta "de" pärast "quelque chose/quelqu’un" enne omadussõna: "quelque chose d’utile".
- Asesõna (fr. pronom) — sõna, mis asendab nimisõna (nt keegi, midagi).
- Negatsioon — lauseväljend, mis ütleb, et midagi ei ole või ei juhtu (fr. ne ... rien/personne).
- Sugu ja arv — grammatiline omadus: meessoost/naissoost ja ainsus/mitmus (vajalik kokkuleppimiseks asesõnadega).
---
Kui soovid, võin koostada sama teema jaoks lühikokkuvõtte (näiteks 1-leheküljeline märksõnade loend) või teha eraldi kokkuvõtte ainult negatsioonireeglitest ja tüüpilistest harjutussõnadest.