Äsjane minevik (passé récent: venir de + infinitiiv)

Mis on "passé récent" (venir de + infinitif)?

Passé récent on prantsuse keelne konstruktsioon, mis väljendab, et mingi tegevus leidis aset vahetult enne rääkimise hetke — „just äsja“. Selle tuum on verb venir (tulla) olevikus + prepositsioon de + infinitiiv (verbipõhivorm). Eesti keeles vastab see tavaliselt väljenditele „just äsja“ või „just nüüd“ (nt „ma olen just söönud“ või „ma äsja sõin“).

Näide lihtsaimal kujul:
Je viens de manger. - Ma olen just söönud / Ma äsja sõin.

Millal seda kasutatakse?

Passé récent kasutatakse siis, kui tahad rõhutada, et tegevus lõppes väga hiljuti — mõne sekundi, minuti või muu väga lühikese aja eest. Sageli kasutatakse seda ka põhjenduse või tagajärje seletamisel: kuna ma just tegin X, siis y kehtib.

Näited:
Je viens d'acheter du pain. - Ma ostsin just leiba.
Il vient de partir, il ne peut pas répondre. - Ta lahkus just, ta ei saa vastata.
Ne m'appelle pas, je viens de me coucher. - Ära helista mulle, ma läksin just magama.

Kuidas seda moodustatakse?

Näide: Je (sujet) + viens (venir présent) + de + partir (infinitif) → Je viens de partir. - Ma lahkusin just.

Praktiline näide kõigi isikutega:
Je viens d'arriver. - Ma olen just saabunud.
Tu viens de finir? - Kas sa just lõpetasid?
Il vient d'appeler. - Ta helistas just.
Nous venons de commencer. - Me alustasime just.
Vous venez d'acheter une maison? - Kas te ostsite just maja?
Ils viennent de partir. - Nad lahkusid just.

Näited:
Il venait de partir quand le téléphone a sonné. - Ta oli just lahkunud, kui telefon helises.
Nous venions de commencer le repas quand il a frappé. - Me olime just sööma hakanud, kui ta koputas.

Näited: présent (passé récent) — kõigi isikuvormide näited

Je viens de finir mes devoirs. - Ma olen just lõpetanud oma kodutööd.
Tu viens d'arriver? - Kas sa äsja saabusid?
Il vient d'appeler sa mère. - Ta helistas just oma emale.
Elle vient d'entrer. - Ta tuli just sisse.
Nous venons d'acheter une voiture. - Me ostsime just auto.
Vous venez de voir le film? - Kas te just vaatasite seda filmi?
Ils viennent de finir leurs études. - Nad lõpetasid just õpingud.
Elles viennent de chanter une chanson. - Nad laulsid just laulu.

Märkus: kui järgmine sõna algab vokaaliga või vaikitundva h-ga, lühendatakse de → d': Je viens d'arriver. — Je viens d'étudier.

Negatiiv ja küsimine

Tähelepanek: konstruktsioon "venir de ne pas + inf" on grammatiliselt võimalik (nt Je viens de ne pas répondre au téléphone — Ma äsja ei vastanud telefonile), aga see on harvem ja rõhutab, et tegid teadlikult mitte-tegemise just enne hetke.

Negatiivküsimused:
Ne viens-tu pas de finir? - Kas sa ei lõpetanud just?

Refleksiivsed verbid, asesõnad ja erijuhud

Refleksiivsed verbid

Refleksiivsete tegusõnade puhul jääb refleksiivne asesõna infinitiivi ette:
Je viens de me réveiller. - Ma ärkasin just üles.
Tu viens de te lever? - Kas sa just tõusid?
Nous venons de nous marier. - Me abiellusime just.

Oksendi- ja objektiasesõnad (le, la, les, lui, leur, en, y jne.)

Asesõnad asetuvad samuti enne infinitiivi (mitte enne venir):
Je viens de le voir. - Ma nägin teda äsja. (Vale: *Je le viens de voir.)
Nous venons de les inviter. - Me kutsusime nad just.
Je viens d'en recevoir un message. - Ma sain äsja temalt sõnumi / Ma sain sellest äsja teate.
Il vient d'y penser. - Ta mõtles just sellele.

D' eesliide vokaali korral

Kui infinitiiv algab h vaikitundva või vokaaliga, siis de kokku tõmmatakse: Je viens d'arriver, Je viens d'étudier.

Võrdlus: passé récent vs passé composé ja teised väljendid

Passé récent vs passé composé

Je viens de manger. - Ma olen just söönud. (rõhutab äärmist seost hetke ja toimunu vahel)
J'ai mangé. - Ma sõin / olen söönud. (lihtne minevik ilma rõhuasetuse „just“ peale)

Passé récent rõhutab, et tegevus lõppes äsja ja selle tagajärk võib olla kohe märgatav. Passé composé on neutraalsem.

Je suis en train de manger. - Ma söön praegu. (tegevus käib)
Je viens de manger. - Ma olen just lõpetanud söömise. (tegevus äsja lõppenud)
Je vais manger. - Ma hakkan varsti sööma. (lähedane tulevik)

Levinud vead ja tähelepanekud

- Unusta de: vale on *Je viens faire — õige on Je viens de faire.
- Ära kasuta passé récent'i koos composé'iga venir: *Je suis venu de partir on vale. Minevikus, kui tahad öelda "had just", kasuta imparfait: Je venais de partir.
- Asesõnad tulevad enne infinitiivi: vale *Je le viens de voir; õige Je viens de le voir.
- De lühendub d' vokaali ette: Je viens d'arriver (mitte Je viens de arriver).
- Passé récent viitab väga lühikesele ajavahemikule; ära kasuta seda sündmuste kohta, mis toimusid tunde või päevi varem (sel juhul pigem passé composé või autre minevikuvormid).
- Mõnikord kõlab prantsuse kõnepruugis passe récent sagedamini kui kirjakeeles — see on väga levinud suulises keeles.

Lühisõnastik (glossary)

infinitiiv — verbipõhivorm (näiteks partir, manger)
présent — olevikuvorm (venir présent: je viens, tu viens...)
imparfait — prantsuse imperfekt (venais, venais, venait...)
passé récent — äsjane minevik (venir de + infinitif)
negatsioon ne ... pas — mitte (nt Je ne viens pas de manger)

Kokkuvõte

Passé récent (venir de + infinitif) on mugav ja sagedane viis prantsuse keeles öelda, et midagi juhtus just äsja. Põhivalem on lihtne: venir olevikus + de + infinitiiv. Oluline on mitte unustada de-t, paigutada asesõnad enne infinitiivi ning eristada seda konstruktsiooni teistest mineviku- ja aspektiväljenditest (passé composé, être en train de, aller + inf.).

Kui soovid, võin lisada veel näidelauseid erinevates situatsioonides (telefonivestlus, uudis, igapäevane kõne jne.), aga siin on olemas põhjalik selgitus ja palju praktilisi näiteid, mida õppimisel kasutada.