Tõenäosuse ja kahtluse väljendamine

Tõenäosuse ja kahtluse väljendamine hispaania keeles (indikatiiv vs subjunktiiv)

Hispaania keeles mõjutab iga lause tähendust see, kas kasutad indikatiivi (indicativo) või subjunktiivi (subjuntivo). Indikatiiv räägib tavaliselt faktist, kindlusest või usust. Subjunktiiv näitab ebakindlust, kahtlust, võimalikkust, soovi või emotsiooni. Õige meeleolu valimine on tähtis, sest muutub lause semantika — näiteks kas sa ütled, et miski on tõenäoline või et sa kahtled selles.

Mida see tähendab ja miks see on tähtis?

Indikatiiv = fakt, kindel teadmine või uskumus.
Subjunktiiv = kahtlus, oletus, soov, emotsioon või midagi mitte-tõestatud.

Näide lühidalt:
- "Creo que viene." (Arvan, et ta tuleb.) — indikatiiv: usun, et nii on.
- "No creo que venga." (Ma ei usu, et ta tuleks.) — subjunktiiv: väljendan kahtlust.

Millal kasutada subjunktiivi? (peamised juhtumid)

2) Isikulised väljendid, mis väljendavad võimalikku, ebatõenäolist või mittetõestatud olukorda
- "Es posible que / Es probable que / Es imposible que" → Es posible que llueva mañana. (Võib-olla sajab homme.)

3) Konstruktsioonid nagu "puede que", "puede ser que" ja "quizás / tal vez"
- "Puede que venga Juan." (Võib-olla tuleb Juan.)
- "Quizás venga." / "Tal vez venga." (Võib-olla ta tuleb.)

4) Pärast negatiivselt esitatud uskumist või teadmise puudumist
- "No creer que" → No creo que ella lo sepa. (Ma ei usu, et ta seda teab.)
- "No estar seguro de que" → No estoy seguro de que esté en casa. (Ma ei ole kindel, et ta on kodus.)

5) Kui põhilause on varem minevikus või viitab minevikule (aegade joondumine)
- Kui pealause on minevikus, kasutad subjunktiivi minevikuvormi: "No creía que vinieras." (Ma ei uskunud, et sa tuleksid.)

Millal kasutada indikatiivi? (peamised juhtumid)

2) Uskumus või arvamus afirmatiivses vormis
- "Creer que" (afirm.) → Creo que María viene. (Arvan, et María tuleb.)

3) Mõned väljendid, mis tavaliselt võtavad indikatiivi
- "A lo mejor" + indikatiiv → A lo mejor viene. (Võib-olla tuleb.) — tähele: "a lo mejor" harilikult ei võta subjunktiivi.
- "Es cierto que / Es verdad que / Está claro que" → Es verdad que dijo la verdad. (See on tõsi, et ta ütles tõtt.)

Kuidas moodustada subjunktiivi? (lühike meeldetuletus)

Present subjuntivo (lühike reegel)
- Võta yo-vorm praegusest indikatiivist, eemalda lõpp -o ja lisa subjunktiivi otsed.
- -ar verbid: e, es, e, emos, éis, en (hablar → hable, hables, hable...)
- -er / -ir verbid: a, as, a, amos, áis, an (comer → coma, comeras? — korrektne: coma; vivir → viva)

Mõned levinud erandid (näited)
- ser → sea, estar → esté, ir → vaya, tener → tenga, venir → venga, poder → pueda, hacer → haga, decir → diga, haber → haya.

Täiendavad vormid]
- Present perfect subjunctive: haya + participio (p. e. No creo que haya llegado. — Ma ei arva, et ta on saabunud.)
- Imperfect subjunctive (mineviku subjunktiiv): forma tekib preterito 3. pl. -ron → -ra/-se (vinieron → viniera/viniese): No creía que vinieras. (Ma ei uskunud, et sa tulid.)

Olulised konstruktsioonid ja näited

Kindlus vs kahtlus — kontrastsed näited

- Creo que viene. (Arvan, et ta tuleb.) — No creo que venga. (Ma ei usu, et ta tuleks.)
- Sé que María ha llegado. (Tean, et María on saabunud.) — Dudo que María haya llegado. (Kahtlen, et María on saabunud.)
- Estoy seguro de que está en casa. (Olen kindel, et ta on kodus.) — No estoy seguro de que esté en casa. (Ma ei ole kindel, et ta on kodus.)
- Es verdad que Pedro trabaja aquí. (On tõsi, et Pedro töötab siin.) — Es posible que Pedro trabaje aquí. (Võib-olla töötab Pedro siin.)
- A lo mejor viene. (Võib-olla tuleb.) [indikatiiv] — Puede que venga. (Võib-olla tuleb.) [subjunktiiv]

Levinud vead ja kuidas neid vältida

Lühisõnastik

- Indikatiiv (indicativo) — meeleolu, mida kasutatakse faktide ja kindlate väidete puhul.
- Subjunktiiv (subjuntivo) — meeleolu, mis väljendab kahtlust, soovitust, võimalikkust või emotsiooni.
- Cláusula principal — pealause (see osa, mis määrab, millist meeleolu alalause kasutab).
- Cláusula subordinada — alalause (osa, kus tavaliselt tekib subjunktiiv või indikatiiv).
- Imperfecto de subjuntivo — subjunktiivi minevikuvorm (kasutatakse siis, kui pealause on minevikus).
- Presente perfecto de subjuntivo — haber (haya) + participio, kasutatakse kahtluse väljendamiseks mineviku- või lõpetatud sündmuse kohta.

Kokkuvõte: lihtsad reeglid meelde jätta

1) Kui räägid kindlast faktist või oled veendunud → indikatiiv.
2) Kui väljendad kahtlust, võimalikkust või mittetõestatud olukorda → subjunktiiv.
3) Jälgi pealause aega: praegu/futuuri-kahtlus → presente de subjuntivo; pealause minevikus → imperfecto de subjuntivo; kahtlus praeguse suhtes, aga sündmus minevikus → presente perfecto de subjuntivo (haya + participio).

Kui meeles hoiad neid põhimõtteid ja harjutad tüüpiliste konstruktsioonide (dudar, es posible que, no creer, puede que, quizás, a lo mejor) paari lause kaudu, muutub indikatiivi ja subjunktiivi valik loogilisemaks ja sujuvamaks.