Artiklite kasutamine loendatavate ja mitteloendatavate nimisõnadega

Artiklite (a, an, the ja artiklita) kasutamine loendatavate ja mitteloendatavate nimisõnadega inglise keeles

See artikkel selgitab, mida tähendavad inglise keele artiklid (a, an, the) ja millal artiklit ei panda (nn nullartikkel). Rõhutame peamisi reegleid loendatavate (countable) ja mitteloendatavate (uncountable) nimisõnade puhul, toome palju loomulikke näiteid ja näitame tavalisi vigu, mida eesti keelt kõnelevad õppijad teevad.

Mis on artiklid ja miks neid vaja on?

Artiklid on väikesed sõnad, mis ütlevad, kas räägitakse millestki täpsest või üldisest. Inglise keeles on:
- "a" ja "an" = määramata artikkel (indefinite article) — viitab ühele mittespetsiifilisele esemele või isikule (ainult ainsuses ja loendatavate nimisõnadega).
- "the" = määratud artikkel (definite article) — viitab konkreetsele, juba tuttavale või määratletud esemele või isikule.
- artiklita ehk nullartikkel (zero article) — mitmetes olukordades (enamasti üldistuste, paljude mitmuste ja mitteloendatavate nimisõnadega) artiklit ei kasutata.

Eesti keeles artikleid ei ole; sageli väljendab eesti keel samasid ideid sõnajärje ja käändevormide abil. See on põhjus, miks eestlastele inglise artiklite kasutamine alguses keeruline tundub.

Millal kasutada "a" ja "an" (määramata artikkel)?

Põhireegel
- "a/an" kasutatakse ENDAST ÜHEKS (singular) loendatava nimisõna ees, kui räägitakse mittespetsiifilisest üksusest või kui mainitakse seda esimest korda.

Näited:
- "I saw a dog in the park." — Ma nägin pargis koera. (üks suvaline koer)
- "She wants an apple." — Ta tahab õuna. (üks õun, mitte konkreetne)
- "He's a teacher." — Ta on õpetaja. (töö/amet)
- "I need a pen." — Ma vajan pliiatsit. (üks pliiats)

Reegel: kas "a" või "an"? (häälikupõhine)
- Valik ei põhine tähtedel, vaid algava sõna HÄÄLIKUL (sound).
- "an" loetakse enne vokaalhäälikuga algavat heli (/a/, /e/, /i/, /o/, /u/, /ə/ jne). Näited: "an apple", "an hour".
- "a" enne konsonantheliga algavat heli (/k/, /j/, /w/, /s/ jne). Näited: "a cat", "a university" (sest "university" algab /juː/ ehk konsonantlik "y"-heli).

Trikid ja erijuhud:
- "an hour" (h on häätu: /ˈaʊər/) — õige on "an hour".
- "a university" (/juː/) — õige on "a university" (mitte "an").
- lühendite ja tähtede puhul vaatad algkõne: "an FBI agent" (F hääldub /ɛf/), "a NASA scientist" (N hääldub /ɛn/ — siin kasutatakse "a" või "an" hääliku järgi: tegelikult öeldakse "an N-something" kuna algheli on vokaalne; tavaliselt: "an MBA" /ˈɛm-biː-eɪ/).
- sõnad nagu "historic"/"historical" võivad mõnikord olla "a historical" või "an historical" – tänapäeval eelistatakse tavaliselt "a historical" kui h hääldatakse.

Millal kasutada "the" (määratud artikkel)?

"The" kasutatakse siis, kui:
- räägitakse millestki konkreetsest või juba mainitust.
- "I bought a book. The book is on the table." — Ma ostsin raamatu. Raamat on laual. ("the book" = see konkreetne raamatu)
- nii rääkija kui kuulaja teavad, millest jutt käib:
- "Close the door." — Mõlemad teavad, millist ust mõeldakse.
- objekt on ainulaadne või üldtuntud (päike, taevakehad jne):
- "The sun rises in the east." — Päike tõuseb idast.
- superlatiivide ja järgarvude ees:
- "She is the best student." — Ta on parim õpilane.
- "The first chapter is long." — Esimene peatükk on pikk.
- määratletud täiendava selgitusega (the + nimisõna + selgitus):
- "The man in the blue coat is my uncle." — Mees sinises mantlis on mu onu.
- geograafilised nimed (mõned tüübid): jõed, mered, ookeanid, mäestikud, riigid mitmuse kujul, grupid jne.
- "the Nile", "the Pacific", "the Alps", "the Netherlands", "the United States".
- instrumentide ees, kui räägitakse mängimisest: "play the piano" — Ta mängib klaverit.

Näited:
- "The movie we saw last night was great." — Film, mida me eile vaatasime, oli suurepärane.
- "Can you pass me the salt?" — Anna mulle see sool, palun.
- "He climbed the mountain in two days." — Ta ronis selle mäe kaks päeva.

Mõned erandid / nüansid
- "The hospital" vs "hospital": BrE: "He is in hospital" (s.t. ta on haiglas patsiendina), aga "He is in the hospital" rõhutab hoonet või konkreetset haiglat (AmE eelistus: "in the hospital").
- "The university" vs "university": "She is at university" (õpingud) vs "She is at the university" (konkreetse ülikooli hoone külastamine).

Millal artiklit ära jätta (zero article)?

Nullartikkel tähendab, et artiklit ei kasutata. Peamised juhtumid:
- üldistused pluralis (loendatavad mitmuses):
- "Dogs are friendly." — Koerad on sõbralikud. (räägime koertest üldiselt)
- mitteloendatavad nimisõnad üldises tähenduses:
- "Water is essential." — Vesi on eluks vajalik.
- keelte, spordialade ja õppeainete ees:
- "She speaks English." — Ta räägib inglise keelt.
- "He plays tennis." — Ta mängib tennist.
- "I study mathematics." — Ma õpin matemaatikat.
- söögikordade ees tavaliselt:
- "We had breakfast." — Me sõime hommikusööki.
- enamiku linnade ja riikide nimede ees (välja arvatud mõned erandid):
- "She lives in France." — Ta elab Prantsusmaal. (aga: "the Netherlands", "the United States")
- mäetippude ees ei ole artiklit, kuid mäestiku ees on ("Mount Everest", aga "the Alps").

Näited:
- "Children love games." — Lapsed armastavad mänge.
- "I had lunch at 12." — Ma sõin lõunat kell 12.
- "He studies physics at university." — Ta õpib ülikoolis füüsikat.
- "She visited Mount Everest." — Ta külastas Mount Everesti.

Loendatavad ja mitteloendatavad nimisõnad — kuidas otsustada?

Loendatavad nimisõnad (countable nouns)
- Neid saab lugeda: üks, kaks, kolm...
- Neil on ainsus ja mitmus: "a book" / "books".

Näited:
- "a book" — raamat, "two books" — kaks raamatut
- "a chair" — tool, "three chairs" — kolm tooli

Mitteloendatavad nimisõnad (uncountable / mass nouns)
- Neid ei loe üksuste kaupa: vesi, teave, rahasumma, mööbel.
- Tavaliselt ei saa panna "a/an" otse ette ega mitmust.

Näited:
- "water", "information", "furniture", "advice", "luggage", "money"
- Õige: "some water", "a piece of information", "much furniture".

Kuidas mõõta mitteloendatavat:
- Kasuta üksusemõõtjat: "a piece of advice", "a bottle of water", "a loaf of bread", "three pieces of furniture".

Samas sõnal võivad olla mõlemad tähendused
- Mõned sõnad on nii loendatavad kui mitteloendatavad, olenevalt tähendusest:
- "chicken": "I saw a chicken" = üks linnuke; "We had chicken for dinner" = liha (mitteloendatav).
- "paper": "I bought paper" = paberimaterjal; "I read an interesting paper" = artikkel/ajaleht.
- "glass": "The glass is broken" = üks klaasist ese; "There is glass on the floor" = klaas (materjal).
- "hair": "Her hair is long" (kogu soeng, mitteloendatav); "I found a hair" = üks juuksetutt (loendatav).

Tüüpilised vead ja kuidas neid parandada

- Vale: "I have a information." Õige: "I have information." Selgitus: "information" on mitteloendatav.
- Vale: "She is teacher." Õige: "She is a teacher." Selgitus: üldreegel: ainsuse loendatava ees tuleb artikkel.
- Vale: "I like the music." Õige (kui räägid üldiselt): "I like music." Kui räägid konkreetsest muusikast: "I like the music you played." — siis on "the" õige.
- Vale: "He plays the tennis." Õige: "He plays tennis." (spordialade ees tavaliselt nullartikkel)
- Vale: "I visited the Mount Everest." Õige: "I visited Mount Everest." (mäetippude ees üldiselt artiklit ei kasutata)
- Vale: "An unique opportunity." Õige: "A unique opportunity." Selgitus: "unique" algab /juː/ heliga, seega "a".
- Vale: "An European country." Õige: "A European country." Selgitus: "European" algab /j/ heliga.

Praktilised näpunäited õppijale

- Kui räägid ühest esimest korda või mittenimetatud isikust/esemest, kasuta "a/an".
- "I saw a man." (esmakordne mainimine)
- Kui räägid samast objektist uuesti või ta on kuulajale teada, kasuta "the".
- "The man was wearing a red hat." (mees, kellest juba räägiti)
- Kui räägid mingist asja liigist üldiselt, siis pluralis või mitteloendatavate puhul jäta artikkel välja.
- "Books help you learn." / "Knowledge is power."
- Kuula ja järgi hääldust, mitte tähti, kui valid "a" või "an".
- "an hour", "a university", "an FBI agent".

Kiire kokkuvõttev juhend

- Kasuta "a/an" = üks mittespetsiifiline (ainsus, loendatav).
- Kasuta "the" = kui asi on konkreetne, juba mainitud või ainulaadne.
- Jäta artikkel välja (nullartikkel) = üldistused (mitmus) ja paljud mitteloendatavad sõnad; keeled, spordialad, õppeained, söögikorrad jms.

Glosaar (lühidalt)

- määramata artikkel (indefinite article) = a / an: üks mittespetsiifiline (a book).
- määratud artikkel (definite article) = the: konkreetne või teadaolev (the book).
- nullartikkel (zero article) = artikli puudumine (Books are useful.).
- loendatav nimisõna (countable noun) = saab lugeda (one apple, two apples).
- mitteloendatav nimisõna (uncountable / mass noun) = ei loeta üksuste kaupa (water, information).
- vowel sound / consonant sound = määrab, kas tuleb "a" või "an" (häälikupõhine reegel).

Lisaks: lühike näidete kogumik kiireks kontrolliks

Määramata artikkel (a/an):
- "a cat" — Ma nägin kassi.
- "an orange" — Ta sõi apelsini.
- "a university" — Ta töötab ülikoolis.
- "an hour" — See võttis tunni aega.

Määratud artikkel (the):
- "The book on the table is mine." — Laudal olev raamat on minu.
- "The Nile is in Africa." — Niilus on Aafrikas.
- "She's the tallest in the class." — Ta on klassis kõige pikem.
- "Play the piano." — Mängi klaverit.

Nullartikkel:
- "Cats are independent." — Kassid on iseseisvad.
- "Information is power." — Teave on jõud.
- "She speaks Spanish." — Ta räägib hispaania keelt.
- "I had dinner." — Ma sõin õhtust.

Loendatav vs mitteloendatav: mõned võrdlusnäited
- "a glass" (üks klaas, ese) vs "glass" (klaas materjal)
- "a chair" vs "chairs" (üks või mitu tooli)
- "advice" (mitteloendatav) -> "a piece of advice" (üks nõu)
- "chicken" (liha, mitteloendatav) vs "a chicken" (elus kana, loendatav)

Kui vajad, võin koostada ka lühikese meeldetuletuse (koondtabeli) erijuhtudest nagu "the + riiginimed", "mount vs mountain range", "in hospital (BrE) vs in the hospital (AmE)" jm — see aitab harjutada ülesannetes ja kirjutamises tekkivaid kahtlusi.