Partitsiibid omadussõnadena ja adverbiaalidena (lachend, gemacht jne.)

Mis on partitsiibid (Partizip I ja Partizip II)?

Partitsiibid on saksa keeles eriliigid verbivormidest, mida kasutatakse ka omadussõnade ja adverbiaalidena. Neid on kahte tüüpi:

- Partizip I (Presenspartizip): väljendab samaaegset (kestev/olev) tegevust. Vorm: lachend, singend, arbeitend. (näide: Ein lachendes Kind spielt.)
- Partizip II (Perfektpartizip): väljendab lõpetatud tegevust või tulemust. Vormud: gemacht, gesehen, geschrieben. (näide: Die Tür ist geschlossen.)

Partitsiibid võivad olla:
- omadussõnad (attribuutne kasutus enne nimisõna või predikatiivne pärast verbi),
- adverbiaalid (kirjeldavad tegevuse tausta, põhjust, tulemust jms),
- osa ajavormidest (Perfekt, Plusquamperfekt) ja passiivist.

Kuidas moodustatakse Partizip I ja Partizip II?

Partizip I (presenspartitsiip): moodustamine ja näited

Reegel: võta infinitiiv, eemalda lõpp -en ja lisa -end.

Näited:
- lachen -> lachend (Lachend verließ er den Raum. — Naerdes lahkus ta ruumist.)
- arbeiten -> arbeitend (Er ist fleißig arbeitend. — Ta töötab töökalt.)
- lesen -> lesend (Lesend sitzt sie im Garten. — Lugedes istub ta aias.)

Märkused:
- Eri liitsõnade (separable/inseparable prefix) puhul jääb eessõna ühtaegu ette või jääb eeskujule: aufstehen -> aufstehend; verstehen -> verstehend.
- Partizip I kasutatakse harvem kui eesti keeles olevate adverbiaalide; see on stilistiliselt tihti kirjalikum.

Partizip II (perfektpartitsiip): moodustamine ja näited

Peamised reeglid (lihtsustatult):

1) Nõrk (regular) verb: ge- + tüvi + -t
- machen -> gemacht (Er hat das gemacht. — Ta on seda teinud.)
- spielen -> gespielt (Wir haben Fußball gespielt. — Me mängisime jalgpalli.)

2) Tugev (irregular) verb: ge- + (tüvevokaali muutus) + -en
- sehen -> gesehen (Ich habe dich gesehen. — Ma nägin sind.)
- gehen -> gegangen (Er ist nach Hause gegangen. — Ta läks koju.)

3) Segaverbid (mixed): ge- + vokaalimuutus + -t
- bringen -> gebracht (Sie hat das Brot gebracht. — Ta tõi saia.)

4) Eessõnaga tegusõnad:
- eraldatavad prefiksid (separable): ge lisatakse tüve taha, eessõna jääb ette: aufmachen -> aufgemacht (Ich habe die Tür aufgemacht. — Ma avasin ukse.)
- mitteeraldatavad prefiksid (inseparable, nt be-, ver-, ent-, er-, zer-): ei võta ge- ette: verstehen -> verstanden (Ich habe dich verstanden. — Ma sain sinust aru.)

5) Verbidega, mis lõpevad -ieren: puudub ge- ja kasutatakse lõppu -t
- studieren -> studiert (Ich habe in Berlin studiert. — Ma õppisin Berliinis.)

6) Erandid/olulised näited: sein -> gewesen, haben -> gehabt, werden -> geworden.

Kuidas kasutatakse partitsiipi omadussõnana (attribuutne ja predikatiivne)?

Attribuutne kasutus (partitsiip enne nimisõna; käändub nagu omadussõna)

Kui partitsiip seisab nimisõna ees („attribuutne“), käändub see nagu tavapärane omadussõna sõltuvalt artiklist, soost ja käändest.

Näited Partizip I (presenspartitsiip) atribuutne:
- Der lachende Mann lächelt. — Naeratav mees naeratab.
- Die lachende Frau winkt. — Naeratav naine lehvitab.
- Das lachende Kind spielt. — Naeratav laps mängib.
- Die lachenden Kinder rennen. — Naeratavad lapsed jooksevad.

Näited Partizip II (perfektpartitsiip) atribuutne (tulemuse/oleku tähendus):
- Die geschlossene Tür steht da. — Seisab suletud uks.
- Ein geschlossenes Geschäft hat viele Schilder. — Üks suletud pood omab palju silte.
- Die gebackenen Kekse duften gut. — Ahjust tulnud küpsised lõhnavad hästi.
- Die gemachten Hausaufgaben sind auf dem Tisch. — Tehtud kodutööd on laual.

Mõned konkreetsed käände- ja artiklivariandid (nominatiiv):
- Definiitne artikkel: der lachende Mann / die lachende Frau / das lachende Kind / die lachenden Kinder
- Indefiniitne artikkel: ein lachender Mann / eine lachende Frau / ein lachendes Kind
- Ilma artiklita (tervetähendus/plural): lachende Kinder spielen im Park. — Naeratavad lapsed mängivad pargis.

(b) Predikatiivne kasutus (partitsiip pärast verbi, ilma kääneteta)

Kui partitsiip on predikaadina (pärast sein, bleiben, wirken vms), siis seda ei käändata.

Näited:
- Die Tür ist geschlossen. — Uks on suletud. („geschlossen" ilma lõppeta)
- Die Fenster sind geöffnet. — Akna(d) on avatud.
- Das Problem ist gelöst. — Probleem on lahendatud.

Märkused:
- Partizip II on siinkohal väga levinud, sest ta väljendab seisundit/tulemust. Partizip I predikatiivselt („Er ist lachend") kõlab tihti kohmakalt; tavaliselt ütleb moodne saksa pigem „Er lacht“ või „Er steht lachend da“ (adverbiaalne kasutus).

Nominaliseerimine (partitsiibist saab nimisõna)

Partitsiibid võivad muutuda nimisõnadeks (suur algustäht saksa keeles) ja tähistada isikuid või asju:
- Die Studierenden lernen. — Üliõpilased (sõna-sõnalt: õppivad) õpivad.
- Der Angeklagte schwieg. — Süüdistatav vaikis. (Partizip II nagu nimisõna)
- Das Gepäck wurde kontrolliert. — Pagas kontrolliti. (Gepäck on eraldi sõna, aga näide nominalisatsioonist).

Kuidas kasutatakse partitsiipi adverbiaalidena (käitumised ja tingimused)?

Adverbiaalne kasutus annab infot, kuidas, miks või millisel tingimusel midagi juhtus. Siin tuleb tähele panna, et osasõnapõhjaline fraas peab sobima lause subjektiga (st kelle kohta see kehtib).

Samaaegse tegevuse väljendamine — Partizip I (-end)

Partizip I väljendab sageli samaaegset tegevust: „tehes/praktiliselt samal ajal kui…". See on sarnane eesti keele adverbiaalile „-des" või „-es“/„-ma“ konstruktsioonile.

Näited:
- Lachend verließ er den Raum. — Naerdes lahkus ta ruumist. (Samal ajal kui ta naeris.)
- Singend ging sie zur Arbeit. — Lauldes läks ta tööle.
- Den Kopf schüttelnd, verließ er die Bühne. — Pööritades pead, lahkus ta lavalt.

Võrdlus alalausega: "Lachend verließ er den Raum." = "Während er lachte, verließ er den Raum." (samastuv tähendus)

Põhjus/tingimus/tulemus — Partizip II

Partizip II võib väljendada põhjust või seisundit (tulemusest lähtuvalt). Seda kasutatakse tihti „absoluutse konstruktsioonina" (partitsiip + täiend) lause alguses.

Näited:
- Vom Regen durchnässt, ging er nach Hause. — Vihmast läbimärg, läks ta koju. (tulemus: ta oli läbiimendatud)
- Von der Überraschung erschrocken, stummte er. — Üllatusest ehmunult vaikis ta.
- Zurückgekehrt aus dem Urlaub, fanden sie das Haus leer. — Puhkuselt naasnuna leidsid nad maja tühjana.

Reegel: osasõnapõhja subjekt peab kattuma peamise lause subjektiga. Kui see ei kehti, tekib nn "dangling participle" (osaline lause ilma sobiva subjektita) — see on vale.

VIGA vs ÕIGE näide:
- Falsch: Lachend verließ das Haus die Frau. — (Viga: lause järjekord/koht; näib, et uks või maja 'lahkus naine'?)
- Richtig: Lachend verließ die Frau das Haus. — Õige: Naerdes lahkus naine majast.

Punktuaalsus: alguses olev osasõna fraas eraldatakse tavaliselt komaga: "Vom Regen durchnässt, ...".

Märkused stiili kohta:
- Adverbiaalsed partitsiibid on kirjanduslikumad ja levinumad kirjalikus-selges vormis. Kõnekeeles kasutatakse tihti asemel alalauset: während er lachte / nachdem er angekommen war.

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

1) Mittekäändamine atribuutse partitsiibi puhul
- VIGA: der lachend Mann
- ÕIGE: der lachende Mann

2) Vale 'ge-' lisamine või tegemata jätmine (eraldatavad/inseparable, lõpp -ieren)
- VIGA: *gestudiert (valesti)
- ÕIGE: studiert (õige: Verbid, mis lõppevad -ieren, ei saa ge-)

- VIGA: *geverstanden (valesti for "verstehen") — see on tegelikult "verstanden" (siin ge- ei lisandu eesliide tõttu? Tegelikult: verstehen -> verstanden (ilma eesliide ge- ei kehti: ver- on inseparable) — olge ettevaatlik)

3) "Dangling participle" — partitsiip, mille subjekt ei lange kokku põhilauses oleva subjektiga
- VIGA: Vom Regen durchnässt, wurde das Haus betreten. (mida see peaks tähendama?)
- ÕIGE: Vom Regen durchnässt, ging er nach Hause.

4) Vale tähendus: segipaisatud Partizip I ja Partizip II
- Partizip I (lachend) = "naerdes" (samal ajal); Partizip II (gelacht) = "naerdud" (tulemus või tehtud tegevus) — mõlemad ei ole omavahel asendatavad.

5) Vale koma kasutus
- Soovitav eraldada pikemad või algavad partitsiibilaused komaga: "Vom Regen durchnässt, ging er...". See parandab loetavust.

Lühisõnastik

Partizip I (Presenspartizip) — verbivorm, mis lõpeb -end; näitab samaaegset tegevust (lachend = naerdes).

Partizip II (Perfektpartizip) — verbivorm, mida kasutatakse perfekti/passivi moodustamiseks ja omadussõnana tulemuse/oleku tähistamiseks (gemacht = tehtud).

Attribuutne kasutus — partitsiip seisab enne nimisõna ja käändub nagu omadussõna (Die geschlossene Tür).

Predikatiivne kasutus — partitsiip seisab pärast verbi (sein/werden) ja ei käändu (Die Tür ist geschlossen).

Adverbiaalne kasutus — partitsiibilaused annavad info tegevuse tausta, samasust, põhjust või tulemust (Lachend verließ er ... / Vom Regen durchnässt ...).

Separable (eraldatavad) prefiksid — prefiksid nagu auf-, ein-, an-, mit-; Partizip II-s tuleb ge- vahele: aufgemacht, eingekauft.

Inseparable (mittemurdavad) prefiksid — be-, ver-, ent-, er-, zer- jne; Partizip II ei saa ge-: verstanden, bekommen, erlebt.

Lõpetuseks: harjuta näidelausetega ja pööra tähelepanu sellele, kas partitsiip kirjeldab tegevuse kestvust (Partizip I) või tulemust/olekut (Partizip II). Kontrolli alati, et atribuutne partitsiip oleks õigesti käänatud ja et adverbiaalne partitsiip viitaks peamise lause subjektile.