Kõnekeelse ja kirjaliku saksa keele grammatilised erinevused (kokkutõmbed, relatiivlausete eelistused) - saksa Grammar

Sissejuhatus: miks vahet teha kõne- ja kirjaliku saksa keele vahel?

Saksa keel on elav ja mitmekesine: iga päev räägivad inimesed kiiremini ja spontaansemalt kui nad kirjutavad. Kõnekeeles ilmnevad sagedased lühendused, lihtsustused ja murdeomadused; kirjalik keel järgib aga rangemaid reegleid (kirjavahemärgid, täiskujud, relatiivlause täiskujul). Selle artikli eesmärk on selgitada, kuidas ja miks kokkutõmbed (contractions) ning relatiivlause valikud erinevad kõnes ja kirjas ning anda palju praktilisi näiteid ja soovitusi.

Mida käsitleme täpselt?

Kokkutõmbed (prepositsioon + artikkel; verbilised lühendid; klitika koos asesõnadega)
Relatiivlausete moodustamine ja kõnekeelsed alternatiivid ("wo", "was", genitiivi vältimine, "dem sein", partitsiip-lühendused)
Millal kasutada millist vormi (registreerimisnõuanded) ja tüüpilised vead

Kokkutõmbed ja lühendused (contractions) kõnes ja kirjas

Mis on kokkutõmbed ja miks neid kasutatakse?

Kokkutõmbed on lühemad kujud täisvormidest. Neid kasutatakse: sujuvuse ja kiiruse tõttu kõnes, ning mitteametlikus kirjutises (vestlus, sotsiaalmeedia, dialogid). Osad kokkutõmbed on standardiseeritud ja sobivad ka ametlikumasse kirjutisse (näiteks im, am, zum), teised on kõnekeelsed ja ebasobivad akadeemilisse või ametlikku kirja (näiteks "ich hab'" asemel "ich habe").

Peamised tüübid

- Prepositsioon + artikkel (sageli standardne ja lubatud kirjas):
- in + dem = im
- Ich bin im Haus. (Ma olen majas.)
- Võrreldes: Ich bin in dem Haus. (tähelepanu või rõhuv vorm)
- in + das = ins
- Ich gehe ins Kino. (Ma lähen kinno.)
- an + dem = am
- Am Montag habe ich frei. (Esmaspäeval on mul vaba.)
- auf + das = aufs
- Er stellt das Glas aufs Regal. (Ta paneb klaasi riiulile.)
- zu + dem = zum / zu + der = zur
- Ich gehe zum Arzt. / Ich fahre zur Arbeit. (Ma lähen arsti juurde. / Ma sõidan tööle.)
- bei + dem = beim ; von + dem = vom
- Ich war beim Friseur. / Ich komme vom Markt. (Olin juuksuris. / Tulen turult.)
- für + das = fürs (peamiselt kõnekeelne)
- Das ist fürs Erste genug. (Esialgu sellest piisab.)

- Verb + asesõna / klitika ja apostrofid (erinevalt eespool toodud „im“-tüüpi vormidest need on mitteametlikud kirjutuses):
- Ich habe es gesehen. → Ich hab's gesehen. (Ma nägin seda.)
- Er hat es gesagt. → Er hat's gesagt. (Ta ütles seda.)
- Wie geht es dir? → Wie geht's dir? / Kurz: Wie geht's? (Kuidas sul läheb?)
- Es gibt viele Möglichkeiten. → Gibt's viele Möglichkeiten? (Kas on palju võimalusi?) — kõnekeelne.

- Verbi lõpue-k kaotus / vokaali langus (tavaline suulises keeles):
- Ich gehe jetzt. → Ich geh jetzt. (Ma lähen nüüd.)
- Ich mache das. → Ich mach das. (Ma teen seda.)
- Ich möchte gern kommen. → Ich möcht' gern kommen. (Tahaksin tulla.)

- Fonoloogilised lihtsustused (transkriptsiooni avaldus kõnekeelest):
- nicht → nich (Ich weiß nicht. → Ich weiß nich.) — dialectal/colloquial kirjapilt.

Kuidas kirjutada kokkutõmbeid õigesti?

Standardseid prepositsiooni+artikli kokkuühendeid (im, ins, am, ans, aufs, zum, zur, beim, vom) võib kasutada nii kõnes kui kirjas (ka ametlikumas tekstis).
Apostroofiga ja fonoloogilised lühendid (hab', möcht', gibt's, wie geht's) sobivad ainult mitteametlikku kirja (vestlus, sõnumid, dialoogid). Vältida neid esseedes, ametlikes meilides ja töödes.
Mõnikord kasutatakse apostroofi, et näidata puuduvaid tähti: Ich hab' (näitab, et e on maha jäetud). Sellegipoolest on kirjakorras parem kirjutada 'ich habe' juhul, kui soovite formaalsust.

Palju näiteid (kirjalik → kõnekeelne)

- Ich habe keine Zeit. → Ich hab' keine Zeit. (Mul pole aega.)
- Wie geht es dir? → Wie geht's? (Kuidas sul läheb?)
- Ich habe es gestern gesehen. → Ich hab's gestern gesehen. (Ma nägin seda eile.)
- Ich werde später kommen. → Ich werd' später kommen. (Ma tulen hiljem.)
- Er ist in dem Haus. → Er ist im Haus. (Ta on majas.)
- Ich gehe in das Kino. → Ich gehe ins Kino. (Ma lähen kinno.)
- Sie war bei dem Arzt. → Sie war beim Arzt. (Ta oli arsti juures.)
- Es gibt viele Probleme. → Gibt's viele Probleme? (Kas on palju probleeme?) — kõnekeelne kõneviis.
- Ich weiß nicht, ob er kommt. → Ich weiß nich, ob er kommt. (Ma ei tea, kas ta tuleb.) — mitteametlik kirjapilt.
- Das ist für das Erste genug. → Das ist fürs Erste genug. (Alguses sellest piisab.)

Kokkuvõte kokkutõmmete kohta

Õpi ära standardsed prepositsioon+artikkel kokkuühendid (im, zum, beim, vom jms): need on tavalised ja turvalised.
Kasuta apostroofiga ja fonoloogilisi lühendeid ainult mitteametlikus stiilis.
Vältida kõnekeelseid kirjapilte (nich, haste, biste) formaalses kirjanduses.

Relatiivlausete eelistused ja lihtsustatud lausestruktuurid kõnes

Mis on relatiivlause (Relativsatz) ja kuidas see kirjas tavaliselt välja näeb?

Relatiivlause seletab või piiritleb nimisõna (antecedent) ja algab relatiivpronoomeniga, mis nõustub soolise ja arvulise eelnevaga. Standardis on relatiivlause aluselause: verbi (finiitse osa) koht on lause lõpus.

Näited (kirjas — standard):
- Nominatiiv: Der Mann, der dort steht, ist mein Lehrer. (Mees, kes seal seisab, on mu õpetaja.)
- Akusatiiv: Das Buch, das ich lese, ist interessant. (Raamat, mida ma loen, on huvitav.)
- Datiiv: Die Frau, der ich geholfen habe, war sehr dankbar. (Naine, kellele ma aitasin, oli väga tänulik.)
- Genitiiv: Der Mann, dessen Auto gestohlen wurde, ist verzweifelt. (Mees, kelle auto varastati, on meeleheitel.)

Kõnekeelsed alternatiivid relatiivlausetele

Kõnes püüavad inimesed sageli relatiivlauseid lihtsustada või kiiremini öelda. Alljärgnevad mustrid on levinud:

1) "wo" kui kõnekeelne relatiivpronoomen (asukoha-/aeg-funktsioonis)
- Standard: Das Haus, in dem ich wohne, ist alt. (Maja, kus ma elan, on vana.)
- Kõnekeel: Das Haus, wo ich wohne, ist alt. (täitsa tavaline kõnekeeles)

Oluline märkus: "wo" asendab sageli konstruktsioone nagu "in dem", "an dem", "auf dem" jms. Kuid "wo" ei sobi inimeste asendamiseks (väldi "Der Mann, wo ich gesehen habe").

2) "was" järgneva varasemate ebamääraste sõnade järel (alles/etwas/nichts, superlatiiv jne.)
- Alles, was du brauchst, liegt hier. (Kõik, mida sa vajad, on siin.)
- Das Beste, was mir passiert ist, war die Reise. (Parim, mis minuga juhtunud on, oli reis.)

See on nii standardne kui ka kõnekeelne; "was" käib eelkõige pärast ebamääraseid korrelaate (alles, etwas, nichts, das Beste).

3) Genitiivi vältimine: von + Dativ ja "dem sein" konstruktsioon
- Standard: Das Haus des Mannes ist groß. (Mehe maja on suur.)
- Kõnekeel: Das Haus von dem Mann ist groß. → kokku: Das Haus vom Mann ist groß. (Tavaline kõnes)

Relatiivlause genitiivi puhul:
- Standard: Der Mann, dessen Auto gestohlen wurde, ist wütend. (Mees, kelle auto varastati, on vihane.)
- Kõnekeel: Der Mann, dem sein Auto gestohlen wurde, ist wütend. ("dem sein" on väga levinud kõnes ja mõnes piirkondlikus kõnes. Formaalne keel eelistab "dessen".)

4) Partitsiip-põhised lühendused (relatiivlause → osasõnaline fraas)

Kirjutises eelistatakse tihti osasõnaehitisi, mis teevad laused kompaktsemaks:

Das Buch, das ich gestern gekauft habe, ist spannend. → Das gestern gekaufte Buch ist spannend. (Väga levinud kirjas; kõnes võib pigem öelda esimese variandi.)

5) Relatiivpronoome või verbide äralangemine (väga kõnekeelne)

Kõnekeskkond: Der Film — ich hab ihn gestern gesehen. (Lauses võib "den" või "das", "die" jääda ära või esitatakse info kahes lauses.)
Kirjutis: Der Film, den ich gestern gesehen habe, war spannend. (Kirjas tuleb relatiivpronoomen ja verb paigutada õigesti lause lõppu.)

Näited: standardne vs kõnekeelne

- Standard: Das Büro, in dem ich arbeite, ist modern. (Kontor, kus ma töötan, on modernne.)
- Kõnekeel: Das Büro, wo ich arbeite, ist modern.

- Standard: Die Frau, die ich gestern getroffen habe, ist meine Nachbarin. (Naine, keda ma eile kohtasin, on mu naaber.)
- Kõnekeel: Die Frau, die ich gestern getroffen hab, ist meine Nachbarin. (verb lühenenud)

- Standard: Die Tochter des Chefs, deren Projekt erfolgreich war, bekam eine Auszeichnung. (Juhi tütar, kelle projekt oli edukas, sai autasu.)
- Kõnekeel: Die Tochter vom Chef, deren Projekt erfolgreich war, ... või Die Tochter vom Chef, dem sein Projekt war erfolgreich — viimane on dialektiline/regiooniti.

Tüüpilised vead ja kuidas neid parandada

- Viga: "Die Frau, wo ich gestern gesehen habe..." ("wo" asendamas "die/den/dem" inimese kohta)
- Parandus: "Die Frau, die ich gestern gesehen habe..."
- Selgitus: "wo" sobib enamasti kohtade ja olukordade kohta (kus), mitte isikute kohta standardkeeles.

- Viga: "Der Mann, dessen ich kenne..." (vale kasutus)
- Parandus: "Der Mann, den ich kenne..." või kui omandit mõelda: "Der Mann, dessen Auto ich kenne..." (õige kasutus "dessen" on genitiiviks)

- Viga: unustada verb relatiivlause lõppu kirjas — kirjutada kõnekeelne sõnajärg ("Der Film ich hab ihn gesehen")
- Parandus: "Der Film, den ich gesehen habe, ..." (kirjakeel nõuab korrektset sõnajärge)

Stiilisoovitused ja praktilised reeglid

Millist vormi valida sõltuvalt olukorrast?

Ametlikud tekstid (eksamid, aruanded, tööalane kirjavahetus): kasuta täisvorme; ära kasuta kõnekeelseid lühendeid (hab', nich, haste), kasuta õiget relatiivpronoomenit (der/die/das/den/dem/dessen).
Poolformaalsed tekstid (meilid kolleegile, blogipostitused): standardseid kokkuühendeid (im/am/zum) võib vabalt kasutada; väldi väga dialektilisi vorme ja "dem sein".
Informaalne kirjavahetus ja sõnumid: kokkutõmbed, apostroofid ja mõned "wo"/"was" konstruktsioonid on ok.
Kõne: ole loomulik; kasuta "wo" asukoha puhul, lühenda verbe, ära muretse liigselt genitiivi kasutamise pärast — aga väldi dialektilisi vorme ametlikus kõnes (nt tööintervjuu).

Kiired reeglid meeldejätmiseks

Õpi ära prepositsioon+artikkel kokkutõmbed (im, ins, am, ans, zum, zur, beim, vom) — need on kasulikud ja turvalised.
Pärast alles/etwas/nichts ja superlatiivseid väljendeid kasuta relatiivpronoomenina "was" (Alles, was...).
Kasuta "wo" kõnekeeles kohtade puhul; ära kasuta seda inimeste kohta standardkirjas.
Väldi "dem sein" ja "nich" vorme formaalses kirjas; kasuta õiget genitiivi (dessen, deren) või "von + Dativ" kui eelistad kõnekeelset lahendust.

Lühisõnastik / glossaar

Olulised terminid lühidalt

Kokkutõmbed (Kontraktionen): lühendatud vormid (näiteks "im" = in + dem; "hab'" = habe ilma eeta).
Relatiivlause (Relativsatz): alamlause, mis algab relatiivpronoomeniga (der/die/das jne) ja määrab nimisõna.
Antezedent (korrelatiiv): sõna või fraas, millest relatiivlause räägib (näiteks "das Buch" lauses "das Buch, das ich lese").
Partitsiip (Partizip): verbiosa, mida saab kasutada omadussõnana ("das gelesene Buch").
Genitiiv / Datiiv: nimisõna käänamine; genitiivi väljendatakse formaalselt (dessen/deren), kõnekeeles sageli asendatakse "von + Dativ"-iga.

Lõppsõna: kuidas õppida ja harjutada kõne- vs kirjalikku keelt?

- Kuula ja loe: vaata seriaale ja kuulata vestlusi (suuline keel), lugeda ajalehti, raamatuid ja ametlikke tekste (kirjalik keel). Võrdle samu väljendeid mõlemas kontekstis.
- Harjuta ümberkirjutamist: võta ametlik lause ja tee sellest kõnekeelne (nt "Ich habe das Buch gekauft." → "Ich hab's gekauft.").
- Kirjuta dialooge ja formaalseid tekste eraldi: nii harjud automaatselt sobiva registreerimisega.
- Pööra tähelepanu relatiivpronomenite juhtumile ja verbi asukohale relatiivlause lõpus kirjas — see on sageli eksamitel tähtis.

Kui hoiad neid põhimõtteid meeles, oskad õigel ajal valida sobiva, loomuliku ja arusaadava saksa keele variandi — olgu see siis sõbraliku vestluse kiirus või korrektne kirjalik stilistika.