Isikulised asesõnad (subjektivormid) ja tegusõnad sein ja haben

Isikulised asesõnad (subjektivormid) ja tegusõnad sein & haben

See artikkel selgitab saksa isikulisi asesõnu (subjektina) ja kaks kõige olulisemat ebareeglipärast tegusõna: sein (olla) ja haben (omama). Selgitused on eesti keeles; näited on peamiselt saksa keeles, iga näite järel on eesti keelne tõlge.

Mis need on ja miks need tähtsad on?

Isikulised asesõnad (subjektivormid) on sõnad, mida kasutatakse lause subjektina — need näitavad, kes midagi teeb või kelle kohta öeldakse midagi. Tegusõnad sein ja haben on väga olulised: need tähendavad vastavalt "olla" ja "omama" ning neid kasutatakse nii põhitegusõnadena kui ka abi­tugesõnadena (näiteks Perfekt'i moodustamisel).

Saksa subjektivormide nimekiri ja vastavad eesti tõlked

ich — ma

du — sa (informaalne, ainsus)

er — tema (meessoost)

sie — tema (naissoost) või nemad (kontekstist sõltuvalt)

es — see / it (neutraalne)

wir — meie

ihr — teie (informaalne, mitmus)

sie — nemad (they)

Sie — Teie (austav vorm: nii ainsuses kui mitmuses; kirjutatakse alati suure algustähega)

Mida tasub meeles pidada

- "sie" väikesest algustähega võib tähendada "ta (naine)" või "nad"; õige tähendus tuleb kontekstist.
- "Sie" suurtähega on alati viisakas "Teie" ja selle järgi pööratakse tegusõna nagu 3. p. m. mitmuses (z. B. Sie sind).
- Need vormid on nimetavas käändes (Nominativ) — neid kasutatakse siis, kui asesõna on lause subjekt.

Kuidas moodustatakse ja pööratakse: sein ja haben olevikus (Präsens)?

Sein — Präsens (olla)

ich bin — ma olen

du bist — sa oled

er / sie / es ist — ta (M/F/it) on

wir sind — me oleme

ihr seid — te olete (informaalne mitm.)

sie sind — nad on

Sie sind — Te olete (austav vorm)

Näited:

- Ich bin müde. — Ma olen väsinud.
- Bist du krank? — Kas sa oled haige?
- Er ist Lehrer. — Ta (mees) on õpetaja.
- Wir sind zu Hause. — Me oleme kodus.
- Sind Sie Herr Müller? — Kas Te olete hr Müller? (austav vorm)

Haben — Präsens (omama / olema mingil omadusel)

ich habe — mul on

du hast — sul on

er hat — tal on

wir haben — meil on

ihr habt — teil on (informaalne mitm.)

sie haben — neil on

Sie haben — Teil on (austav vorm)

Näited:

- Ich habe ein Buch. — Mul on raamat.
- Hast du Zeit? — Kas sul on aega?
- Er hat keine Zeit. — Tal pole aega.
- Wir haben Hunger. — Meil on nälg.
- Haben Sie Fragen? — Kas Teil on küsimusi? (austav vorm)

Märkus sõnade "sein" ja "haben" kohta

- "sein" kasutad staatuse, omaduse või asukoha väljendamiseks: Er ist glücklich. — Ta on õnnelik.
- "haben" väljendab valdamist või omamist: Ich habe ein Auto. — Mul on auto.
- Mõnes tähenduses eesti keeles "mul on" vastab saksa keeles "ich habe"; aga vanemate keelte ja omapäraste väljendite puhul tuleb tähele panna erinevusi (vt allpool).

Minevikuvormid: Präteritum ja Perfekt (lihtminevik ja täiuslik minevik)

Sein — Präteritum (lihtminevik)

ich war — ma olin

du warst — sa olid

er war — ta oli

wir waren — me olime

ihr wart — te olite

sie/Sie waren — nad olid / Te olite

Näide: Ich war gestern krank. — Eile olin haige.

Haben — Präteritum

ich hatte — mul oli

du hattest — sul oli

er hatte — tal oli

wir hatten — meil oli

ihr hattet — teil oli

sie/Sie hatten — neil oli / Teil oli

Näide: Wir hatten letztes Jahr viel Arbeit. — Meil oli eelmisel aastal palju tööd.

Perfekt — kuidas moodustada ja millal kasutada

- Perfekt koosneb abisõnast (haben või sein) + Partizip II (osastav minevikuvorm, nt gespielt, gekommen).
- Enamik tegusõnu moodustab Perfekti abil "haben + Partizip II" (z. B. Ich habe gespielt).
- Mõned intransitiivsed liikumise- või muutuseverbid ning olla-verb ise kasutavad abisõna "sein" (z. B. Ich bin gekommen, Er ist eingeschlafen, Ich bin gewesen).

Näited:

- Ich habe gestern Fußball gespielt. — Ma mängisin eile jalgpalli / Olen eile jalgpalli mänginud.
- Er ist nach Hause gegangen. — Ta läks koju / On koju läinud.
- Ich bin schon dort gewesen. — Ma olen seal juba olnud.

Lihtreegel abisõna valikul

- Kasuta "sein", kui tegemist on liikumise või oleku muutusega (gehen, kommen, bleiben, sterben, aufwachen, einschlafen jne) — aga kontrolli erandeid.
- Enamiku teiste tegusõnadega vajad "haben".

Negatsioon: wann kasutada nicht ja wann kein?

- "nicht" kasutatakse tavaliselt verbide, omadussõnade, määrsõnade või kogu lause eitamiseks: Ich bin nicht müde. — Ma ei ole väsinud.
- "kein/keine/keinen" kasutatakse nimisõnade (ilma määrsõnata) eitamiseks: Ich habe kein Geld. — Mul pole raha.

Näited:

- Ich habe keine Zeit. — Mul ei ole aega. (Õige: kein + nimisõna)
- Ich bin nicht müde. — Ma ei ole väsinud. (Õige: nicht + omadussõna)
- Er hat nicht geschlafen. — Ta ei maganud. (Õige: nicht eitab tegusõna)

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

1) "sie" segadus (sie / Sie / sie)

- Vale: "Sie ist hier." (kui mõtled "nad on siin")
- Õige: "sie sind hier." — Nad on siin.
- Kirjalikus sõnas: kui aadressid kedagi viisakalt, kasuta "Sie" suurtähega; rääkimisel tuleb kontekstist aru saada.

2) Vale pööramine (sõna ja verbi kokku sobimatus)

- Vale: "Wir ist müde." — valesti
- Õige: "Wir sind müde." — Me oleme väsinud.

3) "nicht" vs "kein" eksitus

- Vale: "Ich habe nicht Zeit." (kõnekeel võib kõlata, aga standardis eelistatakse)
- Õige: "Ich habe keine Zeit." — Mul pole aega.

4) Vale otse tõlkimine eesti keelest ("mul on" ≠ alati "ich habe")

- Eesti: Mul on külm. — Õige saksa: "Mir ist kalt." (Datiivireegel, otsene tõlge "Ich bin kalt" pole õige kui mõtled füüsilist külma.)
- Vale: "Ich bin kalt." — See tähendab pigem "ma olen emotsionaalselt külm/ärimatu".

5) Perfekti abisõna vale valik

- Vale: "Ich habe gegangen." — Vale
- Õige: "Ich bin gegangen." — Õige (gehen + sein)

Rohkem näiteid (kõikides põhivormides) — harjutamiseks loe ja võrdle

Present (Präsens):

- Ich bin müde. — Ma olen väsinud.
- Du bist pünktlich. — Sa oled täpne.
- Er ist krank. — Ta on haige.
- Wir haben viel Arbeit. — Meil on palju tööd.
- Ihr habt schöne Fotos. — Teil on ilusad fotod.
- Sie haben ein Problem. — Neil/Teil on probleem.

Questions (küsiform):

- Bist du fertig? — Kas sa oled valmis?
- Habt ihr Zeit? — Kas teil on aega? (informaalne mitm.)
- Haben Sie das verstanden? — Kas Te aru saite? (austav vorm)

Past simple (Präteritum) ja Perfekt:

- Ich war gestern zu Hause. — Eile olin kodus. (Präteritum)
- Ich bin gestern zu Hause gewesen. — Ma olen eile kodus olnud. (Perfekt)
- Er hatte kein Geld. — Tal polnud raha. (Präteritum)
- Er hat kein Geld gehabt. — Ta pole raha olnud / Tal pole raha olnud. (Perfekt, harvem kui Präteritum)

Perfect with movement verbs (sein as auxiliary):

- Ich bin nach Berlin gefahren. — Ma sõitsin (läksin) Berliini.
- Sie ist eingeschlafen. — Ta jäi magama.

Haben with transitive verbs:

- Ich habe eine E-Mail geschrieben. — Ma kirjutasin kirja / Olen kirjutanud kirja.
- Wir haben das Buch gelesen. — Me lugesime seda raamatut / Oleme selle raamatu lugenud.

Idiomaatilised väljendid (tavapärased):

- Ich habe Hunger. — Mul on kõht tühi (Ma olen näljane).
- Mir ist kalt. — Mul on külm. (Ära tõlgi: "Ich bin kalt")
- Es gibt einen Park. — Seal on park / On olemas park. ("es gibt" = "on/leidub")
- Es regnet. — Sajab vihma.

Lühisõnastik (glossary)

Nominativ (nimetav): käändevorm, mida kasutatakse lause subjektina (nt ich, du, er).

Präsens: olevik (Praegune aeg).

Präteritum: lihtminevik (kirjalikum minevikuvorm).

Perfekt: täiuslik minevik (tavaliselt suuline minevik; moodustatakse abisõnaga + Partizip II).

Partizip II: minevikupartitsip (nt gespielt, gegangen) — kasutatakse Perfektis.

Abisõna (Hilfsverb): tegusõna, mida kasutatakse teise tegusõna aegade moodustamisel (saksa keeles sageli haben või sein).

Kokkuvõte: peamised punktid, mida meeles pidada

- Õpi saksa subjektivormid (ich, du, er/sie/es, wir, ihr, sie, Sie) ja kasuta neid, kui asesõna on lause subjekt.
- Sein ja haben on ebareeglipärased, õpi nende pööramine olevikus ja minevikus.
- Kasuta "kein" nimisõnade eitamiseks ja "nicht" verbide/adjektivide/lausesüsteemi eitamiseks.
- Perfekt moodustatakse abisõnaga (hästi sageli haben; liikumisel ja olekumuutustel sein) + Partizip II.
- Vältida otsest sõnasõnalist tõlget eesti keelest (näiteks "Mul on külm" → "Mir ist kalt"; mitte "Ich bin kalt").

Kui soovid, võin sellest kokku teha lühikese tabeli (põhivormid ja näited) või keskenduda konkreetsetele raskustele (nt "sie"/"Sie" segadus või Perfekti reeglid).