Isikulised asesõnad (subjektivormid) ja tegusõnad sein ja haben
A1Isikulised asesõnad (subjektivormid) ja tegusõnad sein & haben
See artikkel selgitab saksa isikulisi asesõnu (subjektina) ja kaks kõige olulisemat ebareeglipärast tegusõna: sein (olla) ja haben (omama). Selgitused on eesti keeles; näited on peamiselt saksa keeles, iga näite järel on eesti keelne tõlge.
Mis need on ja miks need tähtsad on?
Isikulised asesõnad (subjektivormid) on sõnad, mida kasutatakse lause subjektina — need näitavad, kes midagi teeb või kelle kohta öeldakse midagi. Tegusõnad sein ja haben on väga olulised: need tähendavad vastavalt "olla" ja "omama" ning neid kasutatakse nii põhitegusõnadena kui ka abitugesõnadena (näiteks Perfekt'i moodustamisel).
Saksa subjektivormide nimekiri ja vastavad eesti tõlked
ich — ma
du — sa (informaalne, ainsus)
er — tema (meessoost)
sie — tema (naissoost) või nemad (kontekstist sõltuvalt)
es — see / it (neutraalne)
wir — meie
ihr — teie (informaalne, mitmus)
sie — nemad (they)
Sie — Teie (austav vorm: nii ainsuses kui mitmuses; kirjutatakse alati suure algustähega)
Mida tasub meeles pidada
- "sie" väikesest algustähega võib tähendada "ta (naine)" või "nad"; õige tähendus tuleb kontekstist.
- "Sie" suurtähega on alati viisakas "Teie" ja selle järgi pööratakse tegusõna nagu 3. p. m. mitmuses (z. B. Sie sind).
- Need vormid on nimetavas käändes (Nominativ) — neid kasutatakse siis, kui asesõna on lause subjekt.
Kuidas moodustatakse ja pööratakse: sein ja haben olevikus (Präsens)?
Sein — Präsens (olla)
ich bin — ma olen
du bist — sa oled
er / sie / es ist — ta (M/F/it) on
wir sind — me oleme
ihr seid — te olete (informaalne mitm.)
sie sind — nad on
Sie sind — Te olete (austav vorm)
Näited:
- Ich bin müde. — Ma olen väsinud.
- Bist du krank? — Kas sa oled haige?
- Er ist Lehrer. — Ta (mees) on õpetaja.
- Wir sind zu Hause. — Me oleme kodus.
- Sind Sie Herr Müller? — Kas Te olete hr Müller? (austav vorm)
Haben — Präsens (omama / olema mingil omadusel)
ich habe — mul on
du hast — sul on
er hat — tal on
wir haben — meil on
ihr habt — teil on (informaalne mitm.)
sie haben — neil on
Sie haben — Teil on (austav vorm)
Näited:
- Ich habe ein Buch. — Mul on raamat.
- Hast du Zeit? — Kas sul on aega?
- Er hat keine Zeit. — Tal pole aega.
- Wir haben Hunger. — Meil on nälg.
- Haben Sie Fragen? — Kas Teil on küsimusi? (austav vorm)
Märkus sõnade "sein" ja "haben" kohta
- "sein" kasutad staatuse, omaduse või asukoha väljendamiseks: Er ist glücklich. — Ta on õnnelik.
- "haben" väljendab valdamist või omamist: Ich habe ein Auto. — Mul on auto.
- Mõnes tähenduses eesti keeles "mul on" vastab saksa keeles "ich habe"; aga vanemate keelte ja omapäraste väljendite puhul tuleb tähele panna erinevusi (vt allpool).
Minevikuvormid: Präteritum ja Perfekt (lihtminevik ja täiuslik minevik)
Sein — Präteritum (lihtminevik)
ich war — ma olin
du warst — sa olid
er war — ta oli
wir waren — me olime
ihr wart — te olite
sie/Sie waren — nad olid / Te olite
Näide: Ich war gestern krank. — Eile olin haige.
Haben — Präteritum
ich hatte — mul oli
du hattest — sul oli
er hatte — tal oli
wir hatten — meil oli
ihr hattet — teil oli
sie/Sie hatten — neil oli / Teil oli
Näide: Wir hatten letztes Jahr viel Arbeit. — Meil oli eelmisel aastal palju tööd.
Perfekt — kuidas moodustada ja millal kasutada
- Perfekt koosneb abisõnast (haben või sein) + Partizip II (osastav minevikuvorm, nt gespielt, gekommen).
- Enamik tegusõnu moodustab Perfekti abil "haben + Partizip II" (z. B. Ich habe gespielt).
- Mõned intransitiivsed liikumise- või muutuseverbid ning olla-verb ise kasutavad abisõna "sein" (z. B. Ich bin gekommen, Er ist eingeschlafen, Ich bin gewesen).
Näited:
- Ich habe gestern Fußball gespielt. — Ma mängisin eile jalgpalli / Olen eile jalgpalli mänginud.
- Er ist nach Hause gegangen. — Ta läks koju / On koju läinud.
- Ich bin schon dort gewesen. — Ma olen seal juba olnud.
Lihtreegel abisõna valikul
- Kasuta "sein", kui tegemist on liikumise või oleku muutusega (gehen, kommen, bleiben, sterben, aufwachen, einschlafen jne) — aga kontrolli erandeid.
- Enamiku teiste tegusõnadega vajad "haben".
Negatsioon: wann kasutada nicht ja wann kein?
- "nicht" kasutatakse tavaliselt verbide, omadussõnade, määrsõnade või kogu lause eitamiseks: Ich bin nicht müde. — Ma ei ole väsinud.
- "kein/keine/keinen" kasutatakse nimisõnade (ilma määrsõnata) eitamiseks: Ich habe kein Geld. — Mul pole raha.
Näited:
- Ich habe keine Zeit. — Mul ei ole aega. (Õige: kein + nimisõna)
- Ich bin nicht müde. — Ma ei ole väsinud. (Õige: nicht + omadussõna)
- Er hat nicht geschlafen. — Ta ei maganud. (Õige: nicht eitab tegusõna)
Tavalised vead ja kuidas neid vältida
1) "sie" segadus (sie / Sie / sie)
- Vale: "Sie ist hier." (kui mõtled "nad on siin")
- Õige: "sie sind hier." — Nad on siin.
- Kirjalikus sõnas: kui aadressid kedagi viisakalt, kasuta "Sie" suurtähega; rääkimisel tuleb kontekstist aru saada.
2) Vale pööramine (sõna ja verbi kokku sobimatus)
- Vale: "Wir ist müde." — valesti
- Õige: "Wir sind müde." — Me oleme väsinud.
3) "nicht" vs "kein" eksitus
- Vale: "Ich habe nicht Zeit." (kõnekeel võib kõlata, aga standardis eelistatakse)
- Õige: "Ich habe keine Zeit." — Mul pole aega.
4) Vale otse tõlkimine eesti keelest ("mul on" ≠ alati "ich habe")
- Eesti: Mul on külm. — Õige saksa: "Mir ist kalt." (Datiivireegel, otsene tõlge "Ich bin kalt" pole õige kui mõtled füüsilist külma.)
- Vale: "Ich bin kalt." — See tähendab pigem "ma olen emotsionaalselt külm/ärimatu".
5) Perfekti abisõna vale valik
- Vale: "Ich habe gegangen." — Vale
- Õige: "Ich bin gegangen." — Õige (gehen + sein)
Rohkem näiteid (kõikides põhivormides) — harjutamiseks loe ja võrdle
Present (Präsens):
- Ich bin müde. — Ma olen väsinud.
- Du bist pünktlich. — Sa oled täpne.
- Er ist krank. — Ta on haige.
- Wir haben viel Arbeit. — Meil on palju tööd.
- Ihr habt schöne Fotos. — Teil on ilusad fotod.
- Sie haben ein Problem. — Neil/Teil on probleem.
Questions (küsiform):
- Bist du fertig? — Kas sa oled valmis?
- Habt ihr Zeit? — Kas teil on aega? (informaalne mitm.)
- Haben Sie das verstanden? — Kas Te aru saite? (austav vorm)
Past simple (Präteritum) ja Perfekt:
- Ich war gestern zu Hause. — Eile olin kodus. (Präteritum)
- Ich bin gestern zu Hause gewesen. — Ma olen eile kodus olnud. (Perfekt)
- Er hatte kein Geld. — Tal polnud raha. (Präteritum)
- Er hat kein Geld gehabt. — Ta pole raha olnud / Tal pole raha olnud. (Perfekt, harvem kui Präteritum)
Perfect with movement verbs (sein as auxiliary):
- Ich bin nach Berlin gefahren. — Ma sõitsin (läksin) Berliini.
- Sie ist eingeschlafen. — Ta jäi magama.
Haben with transitive verbs:
- Ich habe eine E-Mail geschrieben. — Ma kirjutasin kirja / Olen kirjutanud kirja.
- Wir haben das Buch gelesen. — Me lugesime seda raamatut / Oleme selle raamatu lugenud.
Idiomaatilised väljendid (tavapärased):
- Ich habe Hunger. — Mul on kõht tühi (Ma olen näljane).
- Mir ist kalt. — Mul on külm. (Ära tõlgi: "Ich bin kalt")
- Es gibt einen Park. — Seal on park / On olemas park. ("es gibt" = "on/leidub")
- Es regnet. — Sajab vihma.
Lühisõnastik (glossary)
Nominativ (nimetav): käändevorm, mida kasutatakse lause subjektina (nt ich, du, er).
Präsens: olevik (Praegune aeg).
Präteritum: lihtminevik (kirjalikum minevikuvorm).
Perfekt: täiuslik minevik (tavaliselt suuline minevik; moodustatakse abisõnaga + Partizip II).
Partizip II: minevikupartitsip (nt gespielt, gegangen) — kasutatakse Perfektis.
Abisõna (Hilfsverb): tegusõna, mida kasutatakse teise tegusõna aegade moodustamisel (saksa keeles sageli haben või sein).
Kokkuvõte: peamised punktid, mida meeles pidada
- Õpi saksa subjektivormid (ich, du, er/sie/es, wir, ihr, sie, Sie) ja kasuta neid, kui asesõna on lause subjekt.
- Sein ja haben on ebareeglipärased, õpi nende pööramine olevikus ja minevikus.
- Kasuta "kein" nimisõnade eitamiseks ja "nicht" verbide/adjektivide/lausesüsteemi eitamiseks.
- Perfekt moodustatakse abisõnaga (hästi sageli haben; liikumisel ja olekumuutustel sein) + Partizip II.
- Vältida otsest sõnasõnalist tõlget eesti keelest (näiteks "Mul on külm" → "Mir ist kalt"; mitte "Ich bin kalt").
Kui soovid, võin sellest kokku teha lühikese tabeli (põhivormid ja näited) või keskenduda konkreetsetele raskustele (nt "sie"/"Sie" segadus või Perfekti reeglid).