Infinitiivilaused koos ja ilma 'zu'-ta (um zu, ohne zu, anstatt zu, lassen + Infinitiv)

B2

Infinitiivilaused saksa keeles: koos ja ilma 'zu' (um zu, ohne zu, anstatt zu, lassen + Infinitiv)

See artikkel selgitab, mis on saksa keele infinitiivilaused, millal kasutatakse eesliidet zu (nt um zu, ohne zu, anstatt zu) ja millal kasutatakse infinitivi ilma zu (nt pärast modaalverbe, hören/sehen, lassen + Infinitiv). Palju näiteid saksa keeles koos eesti keelse tõlkega.

Mis on infinitiivilaused?

Infinitiivilaused (Infinitivgruppen või Infinitivsätze) on lauseosad, kus tegusõna on algkujul (Infinitiv), sageli koos sõnaga zu. Need võivad täita erinevaid rolle: subjektina, objekti või täiendina (komplement), eesmärgi väljendamiseks jms.

Näited:
- Er versucht, das Problem zu lösen. — Ta püüab probleemi lahendada.
- Es ist wichtig, jeden Tag zu üben. — On oluline iga päev harjutada.
- Sie kam, um zu helfen. — Ta tuli aitama (selleks, et aidata).

Kuidas moodustatakse „zu + Infinitiv“?

Üldreegel
Zu pannakse enne tegusõna algkuju: zu + Infinitiv (näide: zu lesen, zu machen).

Eraldatavad ja mitteeraldatavad eessõnad (trennbare vs untrennbare Präfixe)
- Kui verbil on eraldatav eesliide (näiteks auf-, mit-, an-), siis zu lisatakse tavaliselt eessõna ja verbijuure vahele: aufstehen → aufzustehen.
- Er hat beschlossen, früh aufzustehen. — Ta otsustas varakult tõusta.
- Kui verbil on mitteeraldatav eesliide (ver-, be-, ent-, er-, etc.), pannakse zu kogu verbi ette: verstehen → zu verstehen.
- Es ist schwer, ihn zu verstehen. — Võrdselt raske teda mõista.
- Mõned kombineeritud vormid: kennenlernen → kennenzulernen (uues õigekirjas kirjutatakse sageli kokku): Ich freue mich, dich kennenzulernen. — Mul on hea meel sind tundma õppida.

Refleksiivsed ja asesõnad infinitiivilauses
Personapronominid ja refleksiivsed asesõnad paiknevad infinitiivilauses samas järjekorras nagu tavaliselt — tavaliselt enne zu+infinitivujoodikut:
- Ich versuche, mich zu erinnern. — Ma püüan meenutada.
- Er hofft, sie bald zu sehen. — Ta loodab teda peagi näha.

Perfektne infinitiv (täielik tegevus)

Kui tahame rääkida tegevusest, mis toimus enne pea-lauset, kasutatakse perfektset infinitivi: zu + haben/sein + Partizip II.


  • Ich freue mich, dich getroffen zu haben. — Mul on hea meel, et olen sind kohanud.

  • Sie bedauert, das nicht gesagt zu haben. — Ta kahetseb, et ei öelnud seda.

Millal kasutada „um ... zu“ (eesmärk)?

Um ... zu väljendab eesmärki (sarnane inglise to express purpose: in order to). Tingimus: subjekt peab olema sama mõlemas osas.

Näited:
- Ich lerne Deutsch, um in Deutschland zu studieren. — Ma õpin saksa keelt, et Saksamaal õppida.
- Er geht in die Küche, um etwas zu essen. — Ta läheb kööki, et midagi süüa.

Vale kasutus ja parandus:
- Vale: Ich gebe dir Geld, um du einkaufen zu gehen. — (siin on subjektid erinevad, vale)
- Õige: Ich gebe dir Geld, damit du einkaufen gehen kannst. — Ma annan sulle raha, et sa saaksid poes käia (kasuta damit, kui subjektid erinevad).

ohne ... zu (ilma et / ilma milleta)

Ohne ... zu tähendab „ilma et teha” või inglise ilma + gerund (without doing).

Näited:
- Er verließ das Haus, ohne sich zu verabschieden. — Ta lahkus majast ilma hüvastijätuta.
- Sie bestand die Prüfung, ohne viel zu lernen. — Ta sooritas eksami ilma palju õppimata.

Märkus: nagu um zu puhul peab ka siin olema tavaliselt sama subjekt; kui subjektid erinevad, kasutatakse sageli konstruktsioone nagu ohne dass.

anstatt (oder statt) ... zu (asemel, selle asemel et)

Anstatt zu või statt zu väljendab midagi, mis tehti / oligi tehtud asemel.

Näited:
- Anstatt zu arbeiten, hat er ferngesehen. — Ta vaatas televiisorit selle asemel, et töötada.
- Statt ins Kino zu gehen, blieb sie zuhause. — Selle asemel, et kinno minna, jäi ta koju.

Kui subjektid erinevad, võib kasutada anstatt dass (formaalsem) või ümber sõnastada lause.

lassen + Infinitiv (ilma zu): lubama või panna midagi tehtama

Verb lassen võtab sageli infinitivi ilma zu. See võib tähendada lubamist (allow) või kellegi eest midagi korda ajamist (have something done).

Näited:
- Lass mich gehen! — Lase mind minna!
- Er ließ sein Auto reparieren. — Ta las parandada oma autot (ta pani oma auto parandama).
- Ich lasse meine Kinder lange aufbleiben. — Ma lasen lastel kaua üleval olla.

Tähelepanu: lassen + sich + Infinitiv
- Das lässt sich machen. — Seda saab teha.
- Diese Aufgabe lässt sich nicht erledigen. — Seda ülesannet ei saa ära teha.

Millal kasutatakse infinitivi ilma „zu”?

Järgnevad olukorrad kasutavad tavaliselt infinitivi ilma zu.

1) Modaalverbid (Modalverben): können, müssen, dürfen, sollen, wollen, mögen
- Ich kann schwimmen. — Ma oskan ujuda.
- Du musst gehen. — Sa pead minema.

2) Taju- ja tajumata verbs (Wahrnehmungsverben): sehen, hören, fühlen, riechen, spüren jne (objekt + infinitiv)


  • Ich sehe den Mann kommen. — Ma näen meest tulemas.

  • Wir hörten das Kind weinen. — Me kuulsime last nutmas.

3) Lassen (lubama / panna): juba selgitatud]


  • Ich lasse ihn gehen. — Ma lasen tal minna.

4) Mõned püsivad fraasid / liitverbid: schlafen gehen, spazieren gehen jms
- Ich gehe schlafen. — Ma lähen magama.
- Wir gehen spazieren. — Me läheme jalutuskäigule.

5) Verbid, mis võtavad objekti ja selle jumalaliku infinitiivi (causatives ja perception-related)

Mõned verbid (z. B. lehren, bitten, fragen, raten, auffordern) võivad võtta objekti, millele järgneb zu-infinitiv või mõnikord ilma zu, sõltuvalt konstruktsioonist. Näiteks:


  • Er rät ihr, das Buch zu lesen. — Ta soovitab tal raamatut lugeda.

  • Er bat ihn, zu kommen. — Ta palus tal tulla.

Märkus: sõna „helfen” on tavaliselt koos zu-ga: Er hilft mir, die Koffer zu tragen. Kirjalikus standardkeeles soovitatakse kasutada zu.

Erinevate subjektide olukord: millal kasutada um zu vs damit (ja anstatt dass)

Oluline reegel: um ... zu nõuab tavaliselt, et eesmärgiinfinitiivi subjekt oleks sama, mis päislause subjekt. Kui subjektid erinevad, tuleb kasutada täislauset, nt damit või dass või konstruktsioone, kus infinitivi subjekt on selgelt märgitud (für + objekt + zu + Infinitiv või objekt+Infinitiv struktuurid).

Näited:
- Gleicher subjekt (sobib um zu): Ich lerne, um besser zu werden. — Ma õpin, et paremaks saada. (mõlemal subjektiks mina)
- Erinev subjekt (kasuta damit): Ich gebe dir Geld, damit du einkaufen gehen kannst. — Ma annan sulle raha, et sina saaksid poodi minna.

Anstatt või ohne puhul sama piirang: kui subjektid erinevad, kaaluda anstatt dass või ohne dass.

Zu positsioon ja kirjapilt: eraldatavad verbid, kokku kirjutamine

- Separable (eraldatavad) verbid: zu pannakse eessõna ja aluse vahele ja tavaliselt kirjutatakse kokkukirjutatult: mitbringen → mitzubringen; aufstehen → aufzustehen.
- Er hat angefangen, früher aufzustehen. — Ta alustas varasemast tõusmisest.
- Mitteeraldatavad verbid: zu pannakse verbile ette: zu verstehen, zu bekommen.
- Kennenlernen: tänapäevases õigekirjas kirjutatakse sageli üksikuna: kennenlernen → kennenzulernen (Ich freue mich, dich kennenzulernen.).

Perfektne infinitiv ja muutused ajavormis

Perfektne infinitiv (zu + haben/sein + Partizip II) näitab tegevuse lõppemist enne pealauset:
- Er behauptet, das Buch gelesen zu haben. — Ta väidab, et on raamatu lugenud.
- Sie scheint gegangen zu sein. — Tundub, et ta on juba lahkunud.

Tavalised vead ja lühivihjed

1) Mitte panna zu pärast modalverbi
- Vale: Ich will zu gehen.
- Õige: Ich will gehen.

2) Kasutada um zu kui subjektid erinevad
- Vale: Ich gebe dir Geld, um du einkaufen zu gehen.
- Õige: Ich gebe dir Geld, damit du einkaufen gehen kannst.

3) Unustada zu pärast omadussõna või subsitiivi
- Vale: Das Buch ist schwer lesen.
- Õige: Das Buch ist schwer zu lesen.

4) Vale zu-paigutus eraldatavate verbide puhul
- Vale: Er hat beschlossen, auf zu stehen.
- Õige: Er hat beschlossen, aufzustehen.

5) Percepetion verbs kokku: ära lisa zu
- Vale: Ich sehe ihn zu kommen.
- Õige: Ich sehe ihn kommen.

6) Helpi kasutamine: eelistatult koos zu
- Soovitatav: Er hilft mir, die Koffer zu tragen.
- Kõnekeel: Er hilft mir tragen (mittestandardne, ära kasuta ametlikus kirjutises).

Mõned näpunäited õppijale

- Kui sa ei ole kindel, kas kasutada zu, kontrolli, kas eelneb modaalverb (kann/muss/darf jne) või tajuverb (sehen/hören). Kui jah — ilma zu. Muudel juhtudel on tõenäoliselt zu vajalik.
- Kasuta damit, kui eesmärgilause subjekt erineb pealausest.
- Pane eraldatavate verbide puhul zu eessõna ja juure vahele (aufzustehen, mitzubringen).

Lühisõnastik

- Infinitiv (infinitiiv) — tegusõna põhivorm (z. B. gehen, essen, lesen).
- Infinitivgruppe / Infinitivsatz — lauseosa või lühike lause infinitiiviga.
- trennbares Präfix (eraldatav eessõna) — eessõna, mis eraldub pööratud kujus (z. B. auf- bei aufstehen).
- untrennbares Präfix (mitteeraldatav eessõna) — eesliide, mis ei eraldu (z. B. ver-, be-).
- Modalverben (modaalverbid) — können, müssen, dürfen, sollen, wollen, mögen.
- Wahrnehmungsverben (tajuverbid) — sehen, hören, fühlen jms.

Kokkuvõte

- Zu + Infinitiv kasutatakse sageli pärast teatud tegusõnu, omadussõnu ja nimisõnu ning eesmärgi väljendamiseks um ... zu, samuti koos ohne ja anstatt.
- Infinitiv ilma zu kasutatakse peamiselt pärast modaalverbide, tajuverbide (objekt + Infinitiv) ja verbiga lassen.
- Pööra tähelepanu subjektidele: um ... zu nõuab tavaliselt sama subjekti; erineval subjektil kasuta damit või ümberkorraldust.

Kui soovid, võin lisada kokkuvõtva tabeli verbidest, mis nõuavad zu ja mis mitte, või rohkem näiteid konkreetsete verbidega.

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York