Eraldatavad tegusõnad olevikus (eesliite paigutus)

Mis on eraldatavad tegusõnad?

Saksa keeles on eraldatavad (separable) tegusõnad (trennbare Verben) sellised, mille eesliide (prefiks) käib koos põhiverbiga ühe sõnana infinitiivis (näiteks aufstehen), kuid peamises (avalause) pöördvormis see eesliide eraldub ja paigutatakse lause lõppu. Eesliide on tavaliselt väike sõna nagu an-, auf-, aus-, mit-, ein- jms — sageli eesti keelele sarnased täiendavad osad (näiteks eesti „üles“, „ära“, „kaasa“).

Näide:
Ich stehe um 7 Uhr auf. — Ma tõusen kell 7 üles. (Infinitiiv: aufstehen; avalause: stehe ... auf)

Millal eessõna eraldub ja kuhu see läheb?

Põhireegel peamises lauses

- Kui sul on peamine lause (Hauptsatz) ja verb on finiitvormis (näitab isikut ja aega), siis eraldub eesliide ja paigutatakse lause lõppu, pärast kõiki objekte ja määrusi.

Näited:
Ich rufe dich morgen an. — Ma helistan sulle homme.
Er füllt das Formular aus. — Ta täidab vormi ära.
Wir kaufen heute ein. — Me teeme täna sisseoste / läheme poodi.

Küsimused ja inversioon

- Ka küsimuste puhul (verb esimese kohal või inversiooniga) jääb eraldatav eesliide lause lõppu.

Stehst du um 7 Uhr auf? — Kas sa tõused kell 7 üles?
Wann stehst du auf? — Millal sa üles tõused?

Kuhu eesliide täpselt läheb?

- Eesliide tuleb lõppu pärast kõiki lause täiendusi: aja-, koha- ja objektilisi elemente.

Morgen rufe ich dich an. — Homme helistan ma sulle.
Ich rufe dich heute Abend an. — Ma helistan sulle täna õhtul.

Kuidas ma konjugeerin eraldatavaid tegusõnu olevikus? (näited)

- Võta infinitiv (näiteks aufstehen, anrufen), eralda eesliide ja konjugeeri põhiverbi vastavalt isikule. Eesliide liigub lõppu.

Näide: aufstehen (tõusma üles)
Ich stehe um 7 Uhr auf. — Ma tõusen kell 7 üles.
Du stehst um 7 Uhr auf. — Sa tõused kell 7 üles.
Er/sie/es steht um 7 Uhr auf. — Ta tõuseb kell 7 üles.
Wir stehen um 7 Uhr auf. — Me tõuseme kell 7 üles.
Ihr steht um 7 Uhr auf. — Te tõusete kell 7 üles.
Sie stehen um 7 Uhr auf. — Nad tõusevad kell 7 üles.

Näide: anrufen (kellegile helistama)
Ich rufe dich an. — Ma helistan sulle.
Du rufst mich an. — Sa helistad mulle.
Er ruft seine Mutter an. — Ta helistab oma emale.

Veel näiteid:
Sie kommt morgen mit. — Ta tuleb homme kaasa. (mitkommen)
Ich lese dir die Geschichte vor. — Ma loen sulle loo ette. (vorlesen)
Ihr geht heute Abend aus. — Te lähete täna õhtul välja. (ausgehen)

Kus on eessõna erinevates lausetüüpides?

Alamlaused (Nebensatz)

- Alamlauses (sõnastikuliselt: „dass“, „weil“, „wenn“ jne) liigub finiitverb lause lõppu ja eraldatav eesliide liitub sellega jälle — st eesliide ei ole eraldatud eraldi sõnana lõpus, vaid kirjutatakse koos verbiga lõpus.

Ich glaube, dass er morgen aufsteht. — Ma usun, et ta tõuseb homme üles.
Er sagt, dass sie ihn anruft. — Ta ütleb, et ta helistab talle.

Modalverbide ja abiverbidega (Infinitiiv püsib koos eesliitega)

- Kui kasutad modaalverbi (kann, muss, will, möchte jms) või teisi abiverbe nagu „werden“ (futuuri moodustamisel), jääb eraldatav tegusõna infinitiivi kujul kokku: eesliide ei eraldu, sest verb on infinitiivina lõpus.

Ich will heute Abend ausgehen. — Ma tahan täna õhtul välja minna.
Kannst du morgen mitkommen? — Kas sa saad homme kaasa tulla?

Infinitiiviga "zu"

- Kui kasutad konstruktsiooni „zu + infinitiv“ ja verb on eraldatav, pannakse „zu" eessõna ja põhiverbi vahele: an + zu + rufen = anzurufen.

Ich habe vergessen, dich anzurufen. — Ma unustasin sulle helistada.
Sie hat vor, früh aufzustehen. — Tal on plaanis vara üles tõusta.

Perfekt ja teised ajavormid (lühipõhiteade)

- Kuigi artikkel keskendub olevikule, tasub teada, et minevikupartitsipis (Perfekt) pannakse „ge-“ eessõna ette: anrufen → angerufen, aufstehen → aufgestanden. (Täpsus: liikumist väljendavad eraldatavad verbid kasutavad sageli ‚sein‘ kui abiverbi: Er ist um 7 Uhr aufgestanden.)

Millised on levinumad eessõnad ja erandid?

- Levinud eraldatavad eesliited (näited verbidega):
- ab-: abfahren — Er fährt um 8 Uhr ab. — Ta väljub kell 8.
- an-: anrufen — Ich rufe dich an. — Ma helistan sulle.
- auf-: aufstehen — Wir stehen früh auf. — Me tõuseme vara üles.
- aus-: ausgehen — Wir gehen heute Abend aus. — Me läheme täna õhtul välja.
- ein-: einsteigen / einkaufen — Sie steigt ins Auto ein. / Wir kaufen ein. — Ta tõuseb autosse / Me käime ostmas.
- mit-: mitkommen — Kommst du mit? — Kas sa tuled kaasa?
- nach-: nachschauen — Ich schaue später nach. — Ma kontrollin hiljem.
- vor-: vorstellen / vorlesen — Ich stelle mich vor. / Ich lese vor. — Ma tutvustan end / Ma loen ette.
- zu- / zurück-: zurückkommen — Er kommt zurück. — Ta tuleb tagasi.
- zusammen-: zusammenarbeiten — Wir arbeiten zusammen. — Me töötame koos.
- weg-, los-, fest- jne.

Märkus eranditest:
- On ka eessõnu, mis on alati mitteseparables (nt ver-, be-, ent-, er-, ge-, miss-, zer-). Näide: verstehen — Ich verstehe dich. (ver- ei eraldu)
- Mõned eesliited võivad olla nii eraldatavad kui mitte, sõltuvalt tähendusest ja rõhust (stressed particle = separable). Näide:
- Sie übersetzt den Text ins Englische. — Ta tõlgib teksti inglise keelde. (übersetzen: inseparable — „über-" jääb koos verbiga)
- Die Fähre setzt die Passagiere über. — Laev viib reisijad üle. (über|setzen: separable — „über" läheb lõppu)

Tavalised vead ja kuidas neid vältida

1) Eesliite eraldamine vales kohas peamises lauses
Valesti: Ich rufe an dich. — (vale sõnajärg)
Õige: Ich rufe dich an. — Eesliide tuleb lõpuossa.

2) Infinitiivi jätmine valesse kujule pärast modaalverbi
Valesti: Ich will aufstehe.
Õige: Ich will aufstehen. — Pärast modaalverbi on infinitiv koos eesliitega.

3) Eesliite eraldamine alamlauses
Valesti: Ich denke, dass er morgen auf steht.
Õige: Ich denke, dass er morgen aufsteht. — Alamlauses liitub eesliide verbiga lõpus.

4) "nicht" ja rõhuasetus
- Kui sa eitad tegevust, läheb "nicht" tavaliselt enne lõpus olevat eesliidet või enne kogu lõpulist fraasi:
Ich rufe dich nicht an. — Ma ei helista sulle.
- Kui "nicht" rõhutab objekti, asetub see otse objekti ette:
Ich rufe nicht dich an, sondern deine Schwester. — Ma ei helista sulle, vaid su õele.

Kuidas õppida ja harjutada praktiliselt
- Õpi kõige sagedasemaid eraldatavaid tegusõnu (anrufen, aufstehen, einkaufen, mitkommen, ausgehen, ausfüllen, vorlesen jms). Kuula ja rõhuta eessõna häälduses — eraldatavad eesliited on tavaliselt rõhutatud.
- Pane tähele lause liikumist: miski, mis algab kui peamine lause, viib eesliite lõppu; alamsõna toob verb-lõpu ja eesliide liigub kaasa.

Kokkuvõte: kiire reeglite nimekiri

- Infintiivis on eraldatavad tegusõnad kirjas ühe sõnana (z. B. aufstehen).
- Peamises lauses (preesens, finiitvorm) konjugeeri põhiverbi ja pane eesliide lause lõppu: Ich stehe auf.
- Alamlauses ja kui verb on lõpus, liitub eesliide põhiverbiga: dass er aufsteht.
- Pärast modaalverbi jääb eraldatav tegusõna infinitiivi kujul kokku: Ich will aufstehen.
- "Zu" + infinitiv: "zu" pannakse eesliide ja põhiverbi vahele: anzurufen, aufzustehen.

Lühisõnastik

- Eesliide / prefiks (Vorsilbe / Präfix): verbist eespool olev osa, mis võib olla eraldatav või mitte.
- Eraldatav (trennbar): eessõna, mis peamises lauses eraldub ja läheb lõppu.
- Mitteseparabel (untrennbar): eessõna, mis ei eraldu (näiteks ver-, be-, ent- jne).
- Finiitverb: verbivorm, mis näitab isikut ja aega (nt ich stehe).
- Infinitiiv: verbivorm ilma pööramiseta (nt aufstehen).

Lõppsõna: saksa eraldatavad tegusõnad toimivad väga sarnaselt eesti verbidele koos lisasõnaga (näiteks "tõusma üles", "lähema kaasa"). Kui sul on juba eesti keeles selliseid kombinatsioone lihtne meeles pidada, aitab see sul saksa eraldatavaid tegusõnu kiiremini tundma õppida.