Daativ kaudse objektina (dem, der, einem, einer)

A2

Mis on daativ (kaudne objekt)?

Daativ (saksa keeles Dativ) tähistab kaudset objekti ehk seda, kellele või millele midagi antakse, öeldakse või toimub — vastab küsimusele „Wem?“ (kellele?) või eesti keeles „kellele?“. Eesti keeles väljendame sama sageli sõnalõpuga -le (näiteks sõbrale, emale).

Näide:
- Ich gebe dem Mann das Buch. (Ma annan mehele raamatu.)
- Wem gebe ich das Buch? – Dem Mann. (Kellele ma annan?)

Kuidas daativit lauses tuvastada? (küsi 'Wem?')

Sammud:
1) Leia lause tegusõna.
2) Küsi: Wen? / Was? (otsene objekt, akkusatiiv) või Wem? (kaudne objekt, daativ).
3) Kui vastus on „Wem?“, tuleb kasutada daativivormi.

Näited:
- Ich gebe dem Kind einen Ball.
- Wen? – Einen Ball. (Akkusativ = otsene objekt)
- Wem? – Dem Kind. (Dativ = kaudne objekt)
- Tõlge: Ma annan lapsele palli.

Daativi vormid: artiklid, asesõnad, omastused

- Määrsõna (definite article) dative:
- Maskuliin: der → dem
- Ich helfe dem Mann. (Ma aitan meest / mehele.)
- Femiin: die → der
- Ich danke der Frau. (Ma tänan naist / naisele.)
- Neutrum: das → dem
- Er gibt dem Kind das Spielzeug. (Ta annab lapsele mänguasja.)
- Mitmus: die → den (+ tavaliselt lõppu -n nimisõnale)
- Ich gebe den Kindern Geschenke. (Ma annan lastele kingitusi.)
- Märkus: datiivis mitmuse ees kasutusel olev artikkel on den ja sageli lisatakse nimisõnale lõppu -n (kui nimisõna juba lõppeb -n või -s, siis ei lisata).

- Indefiniitne artikkel dative:
- Maskuliin: ein → einem
- Ich schreibe einem Freund. (Ma kirjutan ühele sõbrale.)
- Femiin: eine → einer
- Sie hilft einer Kollegin. (Ta aitab üht kolleegi.)
- Neutrum: ein → einem
- Er zeigt einem Kind das Bild. (Ta näitab ühele lapsele pilti.)
- Mitmuse indefiniitset vormi ei ole; negatiivne vorm „keine“ → datiivis „keinen“ (näiteks: Ich schenke keinen Leuten ... → Ma ei kingi inimestele ...).

- Omastavad asesõnad (mein, dein, sein, ihr, unser, euer, ihr, Ihr):
- mein → meinem (m/n), meiner (f), meinen (pl)
- Beispiel: Ich gebe meinem Bruder das Buch. (Ma annan oma vennale raamatu.)

- Isiklikud asesõnad dative (vähim levinud segadus koht):
- mir = mulle
- dir = sulle
- ihm = temale (meessoost või ka selle kohta „it“)
- ihr = temale (naissoost)
- uns = meile
- euch = teile (mitmuses)
- ihnen = neile (nemad)
- Ihnen = Teile (viisakusvorm, kirjutatakse suure algustähega - formaalne „Teie“)

Näited asesõnadega:
- Kannst du mir helfen? (Kas sa saad mulle aidata?)
- Ich erzähle es ihm. (Ma räägin seda temale / talle.)
- Wir danken Ihnen. (Täname Teid. – viisakalt.)

- Omadussõnade lõpp datiivis (lihtne reegel):
- Kui omadussõna järgneb määrava artikliga (dem/einem/der/einer jne), siis tavaliselt saab omadussõna lõpu -en: dem guten Mann, einer netten Frau, den kleinen Kindern.
- Näited: Ich helfe dem netten Mann. / Sie schickt einer lieben Freundin eine Karte.

Tähtsad tegusõnad, mis nõuavad daativit

Mõned levinumad daativit nõudvad (takkaistusõnad) tegusõnad (igaüks annab dative, mitte akkusativ):
- helfen (aida): Er hilft dem Jungen. (Ta aitab poisil.)
- danken (tänama): Ich danke dir. (Ma tänan sind.)
- gefallen (meeldima): Das Buch gefällt mir. (Raamat meeldib mulle.)
- gehören (kuuluma): Das Hemd gehört ihm. (Särk kuulub temale.)
- antworten (vastama): Sie antwortet dem Lehrer. (Ta vastab õpetajale.)
- folgen (järgima): Der Hund folgt dem Mädchen. (Koer järgib tüdrukut.)
- vertrauen (usaldama): Ich vertraue dir. (Ma usaldan sind.)
- schmecken (maitsema): Die Suppe schmeckt den Gästen. (Supp maitseb külalistele.)
- fehlen (puuduma): Mir fehlt das Geld. (Mul raha puudub.)
- passen (sobima): Das Hemd passt mir nicht. (Särk ei sobi mulle.)

Näited kahekordse objekti (datiiv + akkusativ) kohta, mis on väga tavaline:
- Der Vater gibt dem Kind (Wem? → Dativ) einen Ball (Wen? → Akkusativ).
- Er schenkt seiner Schwester (Dativ) eine Kette (Akkusativ). (Ta kingib oma õele kaelakee.)

Eessõnad (präpositsioonid), mis võtavad daativit

Tavapärased daativpräpositsioonid: aus, außer, bei, mit, nach, seit, von, zu, gegenüber.

Näited:
- Ich komme aus dem Haus. (Ma tulen majast.)
- Außer dem Mann war niemand da. (Välja arvatud mees, kedagi ei olnud kohal.)
- Ich bleibe bei meiner Freundin. (Ma jään oma sõbranna juurde.)
- Wir fahren mit dem Auto. (Me sõidame autoga.)
- Ich gehe zu dem Arzt. → Ich gehe zum Arzt. (Ma lähen arsti juurde.)
- Er sitzt dem Fenster gegenüber. / Dem Fenster gegenüber sitzt er. (Akna vastas istub ta.)

Wechselpräpositsioonid (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen):
- Need võtavad daativit, kui väljendatakse asukohta (Wo? = kus?):
- Das Bild hängt an der Wand. (Pilt rippub seinal.)
- Need võtavad akkusatiivi, kui väljendatakse liikumist kuhugi (Wohin? = kuhu?):
- Ich hänge das Bild an die Wand. (Ma riputan pildi seina.)

Võrdlus:
- Ich gehe in die Schule. (accusativ, liikumine → Ma lähen kooli.)
- Ich bin in der Schule. (dativ, asukoht → Ma olen koolis.)

Sõnajärje reeglid ja rõhutamine

Põhireeglid objektide järjekorras:
- Kui mõlemad objektid on nimisõnad (noun), siis dative tavaliselt enne akkusativi: Ich gebe dem Mann das Buch.
- Kui üks objektidest on asesõna (pronoun) ja teine nimisõna, siis asesõna tavaliselt ees: Ich gebe es dem Mann. / Ich gebe ihm das Buch.
- Kui mõlemad objektid on asesõnad, siis tavaliselt tuleb akkusatiivne asesõna enne daativi: Er gibt es ihm. (accusative before dative)
- Esimene koht lauses võib olla ka dative objekt rõhutamiseks: Dem Mann gebe ich das Buch. (Just mehele ma annan raamatu.)

Näited erinevast rõhuasetusest:
- Ich gebe dem Mann das Buch. (tavaline)
- Dem Mann gebe ich das Buch. (rõhk: mehel)
- Ich gebe es ihm. (asesõnaga: kõige loomulikum)

Levinud vead ja kuidas neid vältida

- Vale käändevorm (kasutatakse akkusatiivi daativi asemel):
- Viga: Ich gebe der Mann das Buch. → Õige: Ich gebe dem Mann das Buch.
- Asesõna asemel kasutatakse vale vormi:
- Viga: Kannst du mich helfen? → Õige: Kannst du mir helfen? (Õige küsida Wem? → mir)
- Unustatakse -n datiivis mitmusel:
- Viga: Ich gebe den Kinder Geschenke. → Õige: Ich gebe den Kindern Geschenke.
- Segatakse prepositsioonide juhtiva käänet:
- Viga: wegen dem Wetter (kolloquial) → korrektne kirjutusviis standardkeeles: wegen des Wetters (genitiiv). Paljud kõnekeeles ütlevad siiski wegen dem.
- Vale sõnajärg asesõnadega:
- Viga: Ich gebe ihm es. → Loomulikum: Ich gebe es ihm.

Põhivormide kokkuvõte (kiirjuhend)

- Dem (m, n) – määrsõna daativ (der → dem, das → dem)
- Der (f) – daativ (die → der)
- Den (+ -n nimisõnale mitmuse puhul) – daativ mitmus (die → den)
- Ein → einem (m/n), eine → einer (f)
- Persoonased asesõnad: mir, dir, ihm, ihr, uns, euch, ihnen, Ihnen
- Omadussõnad järgivad pärast määravat artiklit tavaliselt lõppu -en: dem netten Mann, einer lieben Frau, den kleinen Kindern

Pikemad näited koos selgitustega

1) Der Lehrer gibt dem Schüler das Buch.
- Der Lehrer = subjekt (Nominativ)
- dem Schüler = kaudne objekt (Dativ) – kellele?
- das Buch = otsene objekt (Akkusativ) – mida?
- Tõlge: Õpetaja annab õpilasele raamatu.

2) Ich schreibe meiner Freundin eine lange E-Mail.
- Wem schreibe ich? → meiner Freundin (Dativ)
- Was schreibe ich? → eine E-Mail (Akkusativ)
- Tõlge: Ma kirjutan oma sõbrannale pika e-kirja.

3) Kannst du mir bitte helfen? / Sie hat ihm vertraut.
- mir = daativ (mulle) – korrekt
- ihm = daativ (temale) – korrekt

4) Das Geschenk gefällt den Kindern.
- Wem gefällt das Geschenk? → den Kindern (Dativ mitmuses)
- Tõlge: Kingitus meeldib lastele.

5) Ich hänge das Bild an die Wand. (Akkusativ = kuhu?) → Ich hänge das Bild an der Wand. (Dativ = kus?)
- Esmalt näitab akkusatiiv liikumist: an die Wand (ma panen pildi seina).
- Datiiv näitab olukorda/asukohta: an der Wand (pilt on seinal).

6) Das ist der Mann, dem ich gestern geholfen habe.
- Relatiivlauses muutub relatiivprono daativiks (wem? → dem): dem ich geholfen habe
- Tõlge: See on mees, kellele ma eile aitasin.

Sõnastik (lühidalt) ja tähtsad mõisted

Daativ (Dativ) – kaudne kääne; kasutatud kaudse objekti tähistamiseks (kellele? — Wem?).

Subjekt (Nominativ) – lause tegija (kes või mis teeb).

Otsene objekt (Akkusativ) – akkusatiiv; vastab küsimustele Wen? / Was? (keda? mida?).

Kaudne objekt (Dativ) – daativ; vastab küsimusele Wem? (kellele?).

Artikkel (Artikel) – määrav (der/die/das) või määramatu (ein/eine) artikkel, mis käänatakse vastavalt käändele.

Eessõna (Präposition) – sõna, mis võib nõuda kindlat käänet (näiteks mit, aus, bei → daativ).

Kokkuvõte

- Küsi „Wem?“ (kellele?), et leida daativ.
- Daativicons: dem (m/n), der (f), den (+nimisõna -n mitmuses).
- Paljud saksa tegusõnad ja mõned eessõnad nõuavad daativit.
- Järjekord: nimisõna + nimisõna → tavaliselt Dativ enne Akkusativit; asesõnad muudavad järjekorda (asesõna tavaliselt ees; kaks asesõna → akkusatiiv ees).
- Pane tähele omadussõnade ja omastavate asesõnade lõppe datiivis (enamasti -en).

See juhend annab praktilise ülevaate, kuidas kasutada daativit kaudse objektina (vormid: dem, der, einem, einer) ja kuidas neid lausetes ära tunda. Kui tahad, võin koostada juurde lühikesi näitelausetest lähtuvaid selgitusi või kokkuvõtvaid tabeleid (vormide kiiresti meelde jätmiseks).

Subscribe for evidence based language learning insights.

Lingua Fortis
Copyright © 2025 Lingua Fortis | Made in New York