Daativ kaudse objektina (dem, der, einem, einer)

Mis on daativ (kaudne objekt)?

Daativ (saksa keeles Dativ) tähistab kaudset objekti ehk seda, kellele või millele midagi antakse, öeldakse või toimub — vastab küsimusele „Wem?“ (kellele?) või eesti keeles „kellele?“. Eesti keeles väljendame sama sageli sõnalõpuga -le (näiteks sõbrale, emale).

Näide:
- Ich gebe dem Mann das Buch. (Ma annan mehele raamatu.)
- Wem gebe ich das Buch? – Dem Mann. (Kellele ma annan?)

Kuidas daativit lauses tuvastada? (küsi 'Wem?')

Sammud:
1) Leia lause tegusõna.
2) Küsi: Wen? / Was? (otsene objekt, akkusatiiv) või Wem? (kaudne objekt, daativ).
3) Kui vastus on „Wem?“, tuleb kasutada daativivormi.

Näited:
- Ich gebe dem Kind einen Ball.
- Wen? – Einen Ball. (Akkusativ = otsene objekt)
- Wem? – Dem Kind. (Dativ = kaudne objekt)
- Tõlge: Ma annan lapsele palli.

Daativi vormid: artiklid, asesõnad, omastused

- Määrsõna (definite article) dative:
- Maskuliin: der → dem
- Ich helfe dem Mann. (Ma aitan meest / mehele.)
- Femiin: die → der
- Ich danke der Frau. (Ma tänan naist / naisele.)
- Neutrum: das → dem
- Er gibt dem Kind das Spielzeug. (Ta annab lapsele mänguasja.)
- Mitmus: die → den (+ tavaliselt lõppu -n nimisõnale)
- Ich gebe den Kindern Geschenke. (Ma annan lastele kingitusi.)
- Märkus: datiivis mitmuse ees kasutusel olev artikkel on den ja sageli lisatakse nimisõnale lõppu -n (kui nimisõna juba lõppeb -n või -s, siis ei lisata).

- Indefiniitne artikkel dative:
- Maskuliin: ein → einem
- Ich schreibe einem Freund. (Ma kirjutan ühele sõbrale.)
- Femiin: eine → einer
- Sie hilft einer Kollegin. (Ta aitab üht kolleegi.)
- Neutrum: ein → einem
- Er zeigt einem Kind das Bild. (Ta näitab ühele lapsele pilti.)
- Mitmuse indefiniitset vormi ei ole; negatiivne vorm „keine“ → datiivis „keinen“ (näiteks: Ich schenke keinen Leuten ... → Ma ei kingi inimestele ...).

- Omastavad asesõnad (mein, dein, sein, ihr, unser, euer, ihr, Ihr):
- mein → meinem (m/n), meiner (f), meinen (pl)
- Beispiel: Ich gebe meinem Bruder das Buch. (Ma annan oma vennale raamatu.)

- Isiklikud asesõnad dative (vähim levinud segadus koht):
- mir = mulle
- dir = sulle
- ihm = temale (meessoost või ka selle kohta „it“)
- ihr = temale (naissoost)
- uns = meile
- euch = teile (mitmuses)
- ihnen = neile (nemad)
- Ihnen = Teile (viisakusvorm, kirjutatakse suure algustähega - formaalne „Teie“)

Näited asesõnadega:
- Kannst du mir helfen? (Kas sa saad mulle aidata?)
- Ich erzähle es ihm. (Ma räägin seda temale / talle.)
- Wir danken Ihnen. (Täname Teid. – viisakalt.)

- Omadussõnade lõpp datiivis (lihtne reegel):
- Kui omadussõna järgneb määrava artikliga (dem/einem/der/einer jne), siis tavaliselt saab omadussõna lõpu -en: dem guten Mann, einer netten Frau, den kleinen Kindern.
- Näited: Ich helfe dem netten Mann. / Sie schickt einer lieben Freundin eine Karte.

Tähtsad tegusõnad, mis nõuavad daativit

Mõned levinumad daativit nõudvad (takkaistusõnad) tegusõnad (igaüks annab dative, mitte akkusativ):
- helfen (aida): Er hilft dem Jungen. (Ta aitab poisil.)
- danken (tänama): Ich danke dir. (Ma tänan sind.)
- gefallen (meeldima): Das Buch gefällt mir. (Raamat meeldib mulle.)
- gehören (kuuluma): Das Hemd gehört ihm. (Särk kuulub temale.)
- antworten (vastama): Sie antwortet dem Lehrer. (Ta vastab õpetajale.)
- folgen (järgima): Der Hund folgt dem Mädchen. (Koer järgib tüdrukut.)
- vertrauen (usaldama): Ich vertraue dir. (Ma usaldan sind.)
- schmecken (maitsema): Die Suppe schmeckt den Gästen. (Supp maitseb külalistele.)
- fehlen (puuduma): Mir fehlt das Geld. (Mul raha puudub.)
- passen (sobima): Das Hemd passt mir nicht. (Särk ei sobi mulle.)

Näited kahekordse objekti (datiiv + akkusativ) kohta, mis on väga tavaline:
- Der Vater gibt dem Kind (Wem? → Dativ) einen Ball (Wen? → Akkusativ).
- Er schenkt seiner Schwester (Dativ) eine Kette (Akkusativ). (Ta kingib oma õele kaelakee.)

Eessõnad (präpositsioonid), mis võtavad daativit

Tavapärased daativpräpositsioonid: aus, außer, bei, mit, nach, seit, von, zu, gegenüber.

Näited:
- Ich komme aus dem Haus. (Ma tulen majast.)
- Außer dem Mann war niemand da. (Välja arvatud mees, kedagi ei olnud kohal.)
- Ich bleibe bei meiner Freundin. (Ma jään oma sõbranna juurde.)
- Wir fahren mit dem Auto. (Me sõidame autoga.)
- Ich gehe zu dem Arzt. → Ich gehe zum Arzt. (Ma lähen arsti juurde.)
- Er sitzt dem Fenster gegenüber. / Dem Fenster gegenüber sitzt er. (Akna vastas istub ta.)

Wechselpräpositsioonid (an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen):
- Need võtavad daativit, kui väljendatakse asukohta (Wo? = kus?):
- Das Bild hängt an der Wand. (Pilt rippub seinal.)
- Need võtavad akkusatiivi, kui väljendatakse liikumist kuhugi (Wohin? = kuhu?):
- Ich hänge das Bild an die Wand. (Ma riputan pildi seina.)

Võrdlus:
- Ich gehe in die Schule. (accusativ, liikumine → Ma lähen kooli.)
- Ich bin in der Schule. (dativ, asukoht → Ma olen koolis.)

Sõnajärje reeglid ja rõhutamine

Põhireeglid objektide järjekorras:
- Kui mõlemad objektid on nimisõnad (noun), siis dative tavaliselt enne akkusativi: Ich gebe dem Mann das Buch.
- Kui üks objektidest on asesõna (pronoun) ja teine nimisõna, siis asesõna tavaliselt ees: Ich gebe es dem Mann. / Ich gebe ihm das Buch.
- Kui mõlemad objektid on asesõnad, siis tavaliselt tuleb akkusatiivne asesõna enne daativi: Er gibt es ihm. (accusative before dative)
- Esimene koht lauses võib olla ka dative objekt rõhutamiseks: Dem Mann gebe ich das Buch. (Just mehele ma annan raamatu.)

Näited erinevast rõhuasetusest:
- Ich gebe dem Mann das Buch. (tavaline)
- Dem Mann gebe ich das Buch. (rõhk: mehel)
- Ich gebe es ihm. (asesõnaga: kõige loomulikum)

Levinud vead ja kuidas neid vältida

- Vale käändevorm (kasutatakse akkusatiivi daativi asemel):
- Viga: Ich gebe der Mann das Buch. → Õige: Ich gebe dem Mann das Buch.
- Asesõna asemel kasutatakse vale vormi:
- Viga: Kannst du mich helfen? → Õige: Kannst du mir helfen? (Õige küsida Wem? → mir)
- Unustatakse -n datiivis mitmusel:
- Viga: Ich gebe den Kinder Geschenke. → Õige: Ich gebe den Kindern Geschenke.
- Segatakse prepositsioonide juhtiva käänet:
- Viga: wegen dem Wetter (kolloquial) → korrektne kirjutusviis standardkeeles: wegen des Wetters (genitiiv). Paljud kõnekeeles ütlevad siiski wegen dem.
- Vale sõnajärg asesõnadega:
- Viga: Ich gebe ihm es. → Loomulikum: Ich gebe es ihm.

Põhivormide kokkuvõte (kiirjuhend)

- Dem (m, n) – määrsõna daativ (der → dem, das → dem)
- Der (f) – daativ (die → der)
- Den (+ -n nimisõnale mitmuse puhul) – daativ mitmus (die → den)
- Ein → einem (m/n), eine → einer (f)
- Persoonased asesõnad: mir, dir, ihm, ihr, uns, euch, ihnen, Ihnen
- Omadussõnad järgivad pärast määravat artiklit tavaliselt lõppu -en: dem netten Mann, einer lieben Frau, den kleinen Kindern

Pikemad näited koos selgitustega

1) Der Lehrer gibt dem Schüler das Buch.
- Der Lehrer = subjekt (Nominativ)
- dem Schüler = kaudne objekt (Dativ) – kellele?
- das Buch = otsene objekt (Akkusativ) – mida?
- Tõlge: Õpetaja annab õpilasele raamatu.

2) Ich schreibe meiner Freundin eine lange E-Mail.
- Wem schreibe ich? → meiner Freundin (Dativ)
- Was schreibe ich? → eine E-Mail (Akkusativ)
- Tõlge: Ma kirjutan oma sõbrannale pika e-kirja.

3) Kannst du mir bitte helfen? / Sie hat ihm vertraut.
- mir = daativ (mulle) – korrekt
- ihm = daativ (temale) – korrekt

4) Das Geschenk gefällt den Kindern.
- Wem gefällt das Geschenk? → den Kindern (Dativ mitmuses)
- Tõlge: Kingitus meeldib lastele.

5) Ich hänge das Bild an die Wand. (Akkusativ = kuhu?) → Ich hänge das Bild an der Wand. (Dativ = kus?)
- Esmalt näitab akkusatiiv liikumist: an die Wand (ma panen pildi seina).
- Datiiv näitab olukorda/asukohta: an der Wand (pilt on seinal).

6) Das ist der Mann, dem ich gestern geholfen habe.
- Relatiivlauses muutub relatiivprono daativiks (wem? → dem): dem ich geholfen habe
- Tõlge: See on mees, kellele ma eile aitasin.

Sõnastik (lühidalt) ja tähtsad mõisted

Daativ (Dativ) – kaudne kääne; kasutatud kaudse objekti tähistamiseks (kellele? — Wem?).

Subjekt (Nominativ) – lause tegija (kes või mis teeb).

Otsene objekt (Akkusativ) – akkusatiiv; vastab küsimustele Wen? / Was? (keda? mida?).

Kaudne objekt (Dativ) – daativ; vastab küsimusele Wem? (kellele?).

Artikkel (Artikel) – määrav (der/die/das) või määramatu (ein/eine) artikkel, mis käänatakse vastavalt käändele.

Eessõna (Präposition) – sõna, mis võib nõuda kindlat käänet (näiteks mit, aus, bei → daativ).

Kokkuvõte

- Küsi „Wem?“ (kellele?), et leida daativ.
- Daativicons: dem (m/n), der (f), den (+nimisõna -n mitmuses).
- Paljud saksa tegusõnad ja mõned eessõnad nõuavad daativit.
- Järjekord: nimisõna + nimisõna → tavaliselt Dativ enne Akkusativit; asesõnad muudavad järjekorda (asesõna tavaliselt ees; kaks asesõna → akkusatiiv ees).
- Pane tähele omadussõnade ja omastavate asesõnade lõppe datiivis (enamasti -en).

See juhend annab praktilise ülevaate, kuidas kasutada daativit kaudse objektina (vormid: dem, der, einem, einer) ja kuidas neid lausetes ära tunda. Kui tahad, võin koostada juurde lühikesi näitelausetest lähtuvaid selgitusi või kokkuvõtvaid tabeleid (vormide kiiresti meelde jätmiseks).